Johannese ilmutus
1
Eessõna
Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et näidata oma sulastele, mis peatselt hakkab sündima. Ta avaldas selle, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde, kes andis edasi Jumala sõna ja tunnistuse Jeesusest Kristusest – kõik, mida ta nägi.
Õnnis on see, kes loeb selle prohvetikuulutuse sõnu, ning need, kes seda kuulevad ja panevad tähele, mis on siia kirjutatud, sest aeg on lähedal.
 
Tervitused kogudustele
Johanneselt,
 
Seitsmele kogudusele Aasias:
 
Armu ja rahu teile temalt, kes on, kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt vaimult, kes on tema trooni ees, ja Jeesuselt Kristuselt, ustavalt tunnistajalt, esimesena surnuist ülestõusnult ning kogu maailma kuningate valitsejalt.
 
 
Temale, kes meid armastab ja on meid lunastanud meie pattudest oma verega ning kes on teinud meist Kuningriigi ja preesterkonna Jumalale, oma Isale – talle kuulub au ja vägi igavesti. Aamen.
Vaata, ta tuleb pilvedega
ja iga silm saab teda näha,
isegi need, kes tema on läbi torganud;
ja maailma rahvad kaeblevad tema pärast.
Jah, aamen.
„Mina olen Alfa ja Oomega,“*Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht. ütleb Issand Jumal, kes on, kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.
 
Johannese nägemus
Mina, teie vend Johannes, kes ma olen Jeesuses kaasosaline kannatustes, Kuningriigis ja kannatlikkuses, olin Patmose saarel Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast. 10 Ma olin Issanda päeval vaimus, kui kuulsin oma selja taga valju häält otsekui pasunaheli, 11 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada see seitsmele kogudusele: Efesosse, Smürnasse, Pergamoni, Tüatiirasse, Sardesesse, Filadelfiasse ja Laodikeiasse!“
12 Ma pöördusin vaatama, kellele kuulub see hääl, mis minuga räägib, ja pöördudes nägin seitset kuldlambijalga 13 ning nende keskel kedagi Inimese Poja sarnast, kes kandis maani pikka rüüd ja rinna all kuldset vööd. 14 Tema pea ja juuksed olid valged nagu vill, nagu lumi, ja tema silmad olid nagu tuleleek. 15 Tema jalad olid otsekui sulatusahjus hõõguv metall ja tema hääl oli nagu suurte vete kohin. 16 Paremas käes olid tal seitse taevatähte, tema suust sähvis vahe kaheterane mõõk ja ta pale oli nagu päike paistaks kogu oma säras.
17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ta asetas oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne 18 ja Elav. Ma olin surnud, aga vaata, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed!
19 Pane nüüd kirja, mida sa oled näinud, samuti see, mis on praegu ja mis sünnib pärast seda! 20 Seitsmel taevatähel, mida sa näed mu paremas käes, ja seitsmel kuldlambijalal on varjatud tähendus: seitse tähte on seitsme koguduse inglid ja seitse lambijalga on seitse kogudust.

*1:8 Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht.