7
Saja neljakümne nelja tuhande märkimine
1 Pärast seda ma nägin nelja inglit seismas maailma neljas otsas, hoidmas kinni maailma nelja tuult, et tuul ei puhuks maa ega mere ega ühegi puu peale. 2 Ja ma nägin, et idakaarest tõusis veel üks ingel, ja tal oli käes elava Jumala pitsat. Ta hüüdis valju häälega nelja ingli poole, kellele oli antud võim kahjustada maad ja merd: 3 „Ärge tehke kahju maale, merele ega puudele, enne kui me oleme pannud pitseri oma Jumala sulaste otsaesisele!“ 4 Ma kuulsin pitseriga märgitute arvu – sada nelikümmend neli tuhat kõigist Iisraeli suguharudest:
5 Juuda suguharust märgiti pitseriga kaksteist tuhat,
Ruubeni suguharust kaksteist tuhat,
Gaadi suguharust kaksteist tuhat,
6 Aaseri suguharust kaksteist tuhat,
Naftali suguharust kaksteist tuhat,
Manasse suguharust kaksteist tuhat,
7 Siimeoni suguharust kaksteist tuhat,
Leevi suguharust kaksteist tuhat,
Issakari suguharust kaksteist tuhat,
8 Sebuloni suguharust kaksteist tuhat,
Joosepi suguharust kaksteist tuhat,
Benjamini suguharust kaksteist tuhat pitseriga märgitut.
Rahvahulk valgetes rüüdes
9 Pärast seda ma vaatasin: ennäe, suur rahvahulk, keda keegi ei suutnud kokku lugeda, igast hõimust, suguharust, rahvast ja keelest. Need seisid trooni ja Talle ees, valged rüüd seljas ja palmioksad käes. 10 Nad hüüdsid valju häälega:
„Pääste on meie Jumalal,
kes istub troonil,
ja Tallel!“
11 Ja kõik inglid, kes seisid trooni, vanemate ja nelja olevuse ümber, heitsid trooni ette silmili maha ja kummardasid Jumalat. 12 Nad hüüdsid:
„Aamen!
Kiitus ja austus ja tarkus
ja tänu ja au ja vägi ja tugevus
olgu meie Jumalale igavesest ajast igavesti!
Aamen.“
13 Siis pöördus üks vanemaist minu poole küsimusega: „Kes on need valgetes rüüdes ja kust nad tulevad?“ 14 Ma vastasin: „Mu isand, sina tead seda!“ Ja ta ütles mulle: „Nemad on need, kes tulevad suure viletsuse keskelt. Nad on puhtaks pesnud oma rüüd ja teinud need valgeks Talle veres. 15 Seepärast
nad on Jumala trooni ees
ja teenivad teda ööd ja päevad tema templis,
ja see, kes istub troonil,
varjab neid oma kohalolekuga.
16 „Neile ei tule iial enam nälga
ega iial enam janu,
ka ei põleta neid päike“
ega palavus.
17 Sest Tall, kes on trooni keskel,
hoiab neid kui karjane,
„ta juhatab nad eluvee allikaile“.
„Ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist.“ “