15
Seitse inglit seitsme nuhtlusega
Siis ma nägin taevas veel üht suurt ja imelist tunnustähte: seitse inglit ja nende käes seitse viimset nuhtlust – sellega viidi lõpule Jumala raev. Ja ma nägin otsekui tulega segatud klaasmerd. Selle klaasmere ääres seisid Jumala kanneldega need, kes olid võitnud metsalise, tema kuju ja ta nime arvu. Nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu:
„Suured ja imelised on sinu teod,
Issand Jumal, Kõigeväeline!
Õiged ja tõelised on sinu teed,
rahvaste kuningas!“
„Kes ei peaks kartma sind
ning ülistama sinu nime, Issand?
Sina üksi oled püha,
kõik rahvad tulevad
ning kummardavad sinu ees,
sest sinu õiged kohtuotsused on saanud avalikuks.“
Pärast seda vaatasin ja nägin taevas templit – see tähendab lepinguseaduse telki – ja see avati. Templist väljusid seitse inglit seitsme nuhtlusega. Nende riided olid säravpuhtast linasest kangast ja rinna ümber olid kuldvööd. Ja üks neljast olevusest andis seitsmele inglile seitse kuldkaussi, täis selle Jumala raevu, kes elab igavesest ajast igavesti. Ja tempel sai täis suitsu Jumala auhiilgusest ja tema väest ning ükski ei saanud minna templisse enne, kui seitsme ingli seitse nuhtlust olid lõpetatud.