1 Sel ajal andis keiser Augustus välja seaduse, et Rooma impeeriumis tuleb kõiki hõlmav rahvaloendus. 2 See oli esimene rahvaloendus Süüria maavalitseja Küreeniuse ajal. 3 Niisiis läks igaüks oma linna end kirja panema. 4 Joosep põlvnes kuningas Taavetist, seepärast lahkus ta Galileas asuvast Naatsaretist, et minna Juudamaale Petlemma, Taaveti linna. 5 Ta läks end sinna kirja panema koos Maarjaga, kes oli temaga kihlatud ja lapseootel. 6 Kui nad seal olid, jõudis kätte lapsesaamise aeg. 7 Maarja tõi ilmale oma esmasündinud poja, mähkis ta riidelappidesse ja asetas sõime, sest võõrastemajas ei olnud vabu tube.

8 Seal lähedal olid mõned karjased öösel väljadel ja valvasid oma karja. 9 Neile ilmus Issanda ingel ja Issanda hiilgus paistis nende ümber. Nad kohkusid üliväga!

10 „Ärge kartke!“ ütles ingel neile. „Tulin teile tooma head uudist, mis rõõmustab kõiki inimesi. 11 Täna sündis teile siin, Taaveti linnas, Päästja. Ta on Messias, Issand. 12 Te tunnete ta ära selle märgi järgi: te leiate lapse riidelappidesse mähitud ja sõimes lebamas.“ 13 Äkki ilmus palju taevaseid olevusi, kes ülistasid Jumalat, öeldes:

14 „Au olgu taeva Jumalale ja maa peal rahu inimestele, kes on talle meele järele!“

15 Pärast seda kui inglid olid lahkunud ja tagasi taevasse läinud, ütlesid karjased üksteisele: „Lähme Petlemma ja vaatame, mis on toimunud sellega seoses, millest Issand meile rääkis.“

16 Nad kiirustasid sinna ning leidsid Maarja, Joosepi ja lapse, kes lamas sõimes. 17 Kui nad olid seda ise näinud, siis levitasid nad uudist toimunust ja sellest, mida oli neile selle lapse kohta räägitud. 18 Kõik, kes seda kuulsid, olid karjaste jutust hämmastunud. 19 Kuid Maarja pidas hoolikalt meeles kõik, mis oli juhtunud, ning mõtles selle peale sageli. 20 Karjased läksid tagasi oma karja valvama ning ülistasid ja tänasid Jumalat kõige eest, mida nad olid kuulnud ja näinud, sest kõik oli just nii, nagu neile oli öeldud.

21 Kaheksa päeva pärast oli aeg laps ümber lõigata ja talle pandi nimeks Jeesus. See oli nimi, mille ingel oli andnud enne, kui ema oli lapseootele jäänud. 22 Kui nende puhastusaeg vastavalt Moosese seadusele lõppes, viisid Joosep ja Maarja ta Jeruusalemma, et teda Issanda ette tuua, 23 nagu Issanda seadus ütleb: „Kõik esmasündinud pojad tuleb Issandale pühitseda.“*Tsiteeritud 2. Moosese 13:2. 24 Seal tõid nad ohvri, nagu Jumala seadus määrab, „paari turteltuvisid või kaks noort tuvi“.†Tsiteeritud 3. Moosese 12:8.

25 Tol ajal elas Jeruusalemmas mees nimega Siimeon. Siimeon tegi seda, mis oli hea, ja ta oli väga vaga. Ta ootas pikisilmi Iisraeli lootust ja Püha Vaim oli tema peal. 26 Püha Vaim oli talle näidanud, et ta ei sure enne, kui on näinud Issanda Messiat.‡Või „Kristust“. 27 Vaimu juhtimist järgides läks ta templisse. Kui Jeesuse vanemad tõid väikese poisi, et teda pühendada, nagu Seadus nõudis, 28 võttis Siimeon Jeesuse sülle, tänas Jumalat ja ütles:

29 „Issand ja Õpetaja, nüüd saad oma sulasel lasta rahus surra, nagu sa tõotasid, 30 sest ma olen ise näinud sinu päästet, 31 mille sa oled kõigi jaoks valmistanud. 32 Ta on valgus, mis näitab rahvastele sind, sinu rahva Iisraeli hiilgust.“ 33 Jeesuse isa ja ema olid rabatud sellest, mida Siimeon tema kohta ütles.

34 Seejärel Siimeon õnnistas neid ja ütles Jeesuse emale Maarjale: „Määratud on, et selle lapse tõttu paljud Iisraelis langevad ja paljud tõusevad. Ta on märk Jumalalt, mille paljud hülgavad, 35 näidates sellega, mida nad tegelikult mõtlevad. Aga sina tunned, nagu tungiks mõõk otse sinust läbi.“

36 Jeruusalemmas elas ka naisprohvet Hanna. Ta oli Aaseri suguharust, Penueli tütar, ning ta oli väga vana. Ta oli olnud abielus seitse aastat 37 ning oli siis leseks jäänud. Ta oli kaheksakümne nelja aastane. Ta veetis aega templis Jumalat ülistades, paastudes ja palvetades. 38 Just siis tuli ta nende juurde ja hakkas Jumalat kiitma. Ta kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid seda aega, mil Jumal Jeruusalemma vabastab.

39 Kui nad olid täitnud kõik, mida Jumala seadus nõudis, läksid nad tagasi oma kodulinna Naatsaretti Galileas. 40 Laps kasvas tugevaks ja oli väga arukas. Jumala õnnistus oli temaga.

41 Jeesuse vanemad rändasid igal aastal paasapühaks Jeruusalemma. 42 Kui Jeesus oli kaheteistkümneaastane, läksid nad pühadele nagu alati. 43 Kui pühad olid läbi ja oli aeg koju naasta, jäi poiss Jeesus Jeruusalemma, kuid tema vanemad ei teadnud seda. 44 Nad oletasid, et ta oli koos kõigi teistega koju rändamas. Kui päev oli möödunud, hakkasid nad teda sõprade ja sugulaste juurest otsima. 45 Kui nad ei suutnud teda leida, läksid nad tagasi Jeruusalemma, et teda seal otsida. 46 Alles kolme päeva pärast leidsid nad ta templist. Ta istus vaimulike õpetajate keskel, kuulas neid ja esitas neile küsimusi. 47 Kõik, kes kuulsid teda rääkimas, olid tema arusaamisest ja vastustest üllatunud.

48 Tema vanemad olid täiesti segaduses, kui nad nägid, mida ta teeb. Ema küsis talt: „Poeg, miks sa meiega niimoodi käitusid? Su isa ja mina oleme end haigeks muretsenud! Oleme sind igalt poolt otsinud!“

49 „Miks te mind otsisite?“ vastas Jeesus. „Kas te ei teadnud, et ma peaksin olema siin, oma Isa kojas?“ 50 Aga nad ei saanud aru, mida ta sellega mõtles. 51 Siis läks ta koos nendega tagasi Naatsaretti ja tegi seda, mida tal kästi. Tema ema pani hoolega tähele kõike, mis oli juhtunud. 52 Jeesus kasvas ja sai järjest targemaks ja tugevamaks ning oli Jumala ja inimeste soosingus.