1 Nõnda läks siis Jeesus paadiga tagasi üle järve linna, kus ta elas. 2 Seal toodi tema juurde matil lamav halvatud mees. Kui Jeesus nägi nende usku, ütles ta halvatule: „Mu sõber,*Sõna-sõnalt „laps“. ära kurvasta! Sinu patud on andeks antud.“

3 Selle peale ütlesid mõned vaimulikud õpetajad isekeskis: „Ta teotab Jumalat!“

4 Kuid Jeesus teadis, mida nad mõtlevad. Ta küsis neilt: „Miks te mõtlete kurje mõtteid? 5 Mida on kergem öelda: „Su patud on andeks antud“ või „Tõuse üles ja kõnni“? 6 Aga et veenda teid, et inimese Pojal on õigus patte andeks anda …“ Ta ütles halvatule: „Tõuse üles, võta oma matt ja mine koju!“ 7 Mees tõusis üles ja läks koju. 8 Kui rahvahulgad nägid, mis oli juhtunud, olid nad ehmunud. Siis ülistasid nad Jumalat, et ta oli andnud inimesele sellise väe.

9 Kui Jeesus sealt edasi läks, nägi ta maksukogumispunktis istumas meest nimega Matteus. Jeesus kutsus teda: „Järgi mind!“ Ta tõusis üles ja järgnes Jeesusele. 10 Sel ajal kui Jeesus sõi Matteuse kodus, tuli palju maksukogujaid ja patuseid ning nad istusid lauas koos Jeesuse ja tema jüngritega. 11 Kui variserid seda nägid, küsisid nad Jeesuse jüngritelt: „Miks teie Õpetaja sööb koos maksukogujate ja patustega?“

12 Kui Jeesus seda küsimust kuulis, vastas ta: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged. 13 Minge ja uurige välja, mida see tähendab: „Ma tahan halastust, mitte ohvrit. Sest ma ei tulnud kutsuma neid, kes teevad seda, mis on õige; ma tulin kutsuma patuseid.““†Tsiteeritud Hoosea 6:6.

14 Siis tulid Johannese jüngrid ja küsisid: „Miks on nii, et meie ja variserid paastume sageli, aga sinu jüngrid ei paastu?“

15 „Kas pulmakülalised kurvastavad, kui peigmees on nende juures?“ vastas Jeesus. „Aga tuleb aeg, mil peigmees võetakse nende juurest ära, ja siis nad paastuvad. 16 Keegi ei pane vanadele rõivastele uut riiet paigaks, muidu tõmbab see kokku ja rebend läheb hullemaks. 17 Keegi ei pane uut veini vanadesse lähkritesse, muidu lähkrid rebenevad, vein voolab maha ja lähkrid on rikutud. Ei, uus vein pannakse uutesse nahklähkritesse ja mõlemad kestavad.“

18 Sel ajal kui ta neile seda rääkis, tuli üks ülematest ja kummardus tema ees. „Mu tütar suri just,“ ütles mees Jeesusele. „Aga ma tean, et kui sa tuled ja paned oma käe tema peale, siis ta tuleb ellu tagasi.“

19 Jeesus ja tema jüngrid tõusid ja läksid tema järel. 20 Sel hetkel tuli tema taha üks naine, kes oli kaksteist aastat veritsustõves olnud, ja puudutas tema kuube. 21 Ta ütles endamisi: „Kui ma vaid saaksin puudutada tema kuube, siis ma saaksin terveks.“

22 Jeesus pöördus ja vaatas talle otsa. „Ole rõõmus, sest sinu usk minusse on su terveks teinud,“ ütles ta naisele.‡Jeesus pöördub tema poole sõnaga „tütar“, kuid tänapäeva keeles sellist pöördumisvormi tavaliselt ei kasutata. Naine sai otsekohe terveks.

23 Jeesus jõudis ametniku koju. Ta nägi flöödimängijaid ja rahvahulka, mis nuttis valjusti. 24 „Palun minge ära,“ ütles ta rahvale, „sest tüdruk ei ole surnud, ta vaid magab.“ Aga nad naersid ja heitsid tema üle nalja. 25 Kuid kui rahvas oli laiali saadetud, läks Jeesus sisse, võttis tüdrukul käest kinni ja tüdruk tõusis üles. 26 Sõnum juhtunust levis üle kogu selle piirkonna.

27 Kui Jeesus sealt edasi läks, järgnesid talle kaks pimedat meest, kes hüüdsid: „Taaveti Poeg, palun halasta meie peale!“ 28 Kui Jeesus jõudis majja, kus ta peatus, tulid ka pimedad mehed sisse.

„Kas te olete veendunud, et ma olen võimeline seda tegema?“ küsis ta neilt.

„Jah, Issand,“ vastasid nad.

29 Siis Jeesus puudutas nende silmi ja ütles: „See toimub, sest te usute minusse!“ 30 Ja nad nägid jälle. Siis Jeesus hoiatas neid: „Vaadake, et keegi sellest teada ei saaks.“ 31 Aga nad läksid ja rääkisid Jeesusest kõikjal.

32 Kui Jeesus ja tema jüngrid olid lahkumas, toodi tema juurde mees, kes oli tumm ja kurjast vaimust vaevatud. 33 Kui kuri vaim oli temast välja aetud, siis tumm mees rääkis, ja rahvahulk oli hämmastuses. „Midagi seesugust pole varem Iisraelis juhtunud,“ ütlesid nad. 34 Aga variserid täheldasid: „Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema väe abil.“

35 Jeesus käis igal pool ning külastas linnu ja külasid. Ta õpetas nende sünagoogides, rääkis head sõnumit kuningriigist ning tervendas igasuguseid haigusi ja vaevusi. 36 Kui Jeesus nägi rahvahulki, oli ta sügavalt liigutatud kaastundest nende vastu, sest nad olid mures ja abitud, nagu lambad ilma karjaseta. 37 Ta ütles oma jüngritele: „Lõikus on suur, kuid töötegijaid on vähe. 38 Palvetage lõikuse Issanda poole ja paluge tal saata veel töötegijaid oma lõikust koguma.“