1 See kiri on Pauluselt, Jeesuse Kristuse sulaselt. Mind kutsus apostliks Jumal. Jumal määras mind kuulutama head sõnumit, 2 mida ta eelnevalt on? Pühakirjas oma prohvetite kaudu tõotanud. 3 Hea sõnum on tema Pojast, kelle inimesest esiisa oli Taavet, 4 kuid kes sai avalikuks kui Jumala Poeg, kui ta Püha Vaimu väel surnuist üles tõusis. Tema on Jeesus Kristus, meie Issand. 5 Tema kaudu sain eesõiguse olla apostel, et kutsuda kõiki rahvaid kuulekalt temasse uskuma. 6 Ka teie olete nende hulgas, keda kutsuti Jeesusele Kristusele kuuluma.

7 Ma kirjutan teile kõigile, kes olete Roomas, keda Jumal armastab ja keda ta on oma eriliseks rahvaks kutsunud. Armu ja rahu teile Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

8 Lubage, et ma kõigepealt tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse kaudu teie kõigi eest, sest sellest, kuidas te Jumalasse usute, räägitakse kogu maailmas. 9 Ma palvetan alati teie eest, nagu võib kinnitada Jumal − see Jumal, keda ma teenin kogu oma olemusega, kui jagan head sõnumit tema Pojast. 10 Oma palvetes palun ma alati, et võiksin lõpuks tulla ja teiega kohtuda, kui Jumal seda tahab. 11 Ma tõesti tahan teid külastada ja jagada teiega vaimulikku õnnistust teie kinnitamiseks. 12 Nii saame koos julgustust üksteise usust Jumalasse, nii teie usust kui ka minu omast. 13 Mu vennad ja õed, ma tahan, et te teaksite, et olen sageli teinud plaane teie külastamiseks, kuid mind ei ole seni lastud tulla. Ma tahan näha teie keskel häid vaimulikke tulemusi, nagu ma olen näinud teiste inimeste*Sõna-sõnalt „paganate“. hulgas. 14 Sest mul on kohustus töötada nii tsiviliseeritute kui ka tsiviliseerimatute, nii haritute kui ka harimatute heaks. 15 Sellepärast soovin ma tõesti innukalt tulla Roomasse ja jagada teiega head sõnumit.

16 Kindlasti ei häbene ma head sõnumit, sest see on Jumala vägi päästa igaüht, kes temasse usub − kõigepealt juute ja siis ka kõiki teisi. 17 Sest hea sõnum näitab Jumalat kui head ja õiget,†Sõna-sõnalt „Jumala õigsust“. usaldusväärset algusest lõpuni. Nagu Pühakiri ütleb: „Kes on õiged Jumala ees, elavad teda uskudes.“‡Tegelikud sõnad originaalis on: „Õige elab usust.“ Tsitaat on pärit tekstist Habakuki 2:4.

18 Jumala vastumeelsust§Sõna-sõnalt „viha“. Negatiivsete inimlike emotsioonide omistamine Jumalale on problemaatiline. ilmutatakse taevast nende vastu, kes on jumalatud ja kes ei ole moraalselt õiged,*„Õiged“: läbi kogu Kirja roomlastele kõneleb Paulus moraalsest õigsusest, mitte lihtsalt korrektne olemisest. nende vastu, kes summutavad tõde halvaga, mida nad teevad. 19 See, mida on võimalik Jumala kohta teada, on ilmne, sest ta on selle neile väga selgeks teinud. 20 Juba alates maailma loomisest on Jumala nähtamatu olemus − tema igavene vägi ja jumalikkus − selgelt nähtav selles, mida ta on teinud. Sellistel inimestel ei ole vabandust, 21 sest kuigi nad tundsid Jumalat, ei kiitnud ega ülistanud nad teda, vaid selle asemel muutus nende arvamus Jumalast täielikuks rumaluseks ning nende tühja mõistust täitis pimedus. 22 Kuigi nad väitsid, et on targad, said nad rumalaks. 23 Nad vahetasid surematu Jumala hiilguse surelike inimeste, lindude, loomade ja roomajate kujutiste vastu. 24 Niisiis jättis Jumal nad nende rikutud mõistuse kurjade soovide küüsi ja nad tegid üksteisele häbiväärseid, alandavaid asju. 25 Nad vahetasid Jumala tõe vale vastu ning kummardasid ja teenisid loodolevusi, mitte Loojat, kes on väärt kiitust igavesti. Aamen.

26 Sellepärast jättis Jumal nad nende kurjade soovide küüsi. Nende naised vahetasid loomupärase seksuaalsuse ebaloomuliku vastu, 27 ning samamoodi loobusid mehed seksist naistega ja põlesid himust üksteise vastu. Mehed tegid üksteisega sündsusetuid asju ning selle tulemusena tabasid neid nende loomuvastasuse paratamatud tagajärjed. 28 Kuna nad ei pidanud väärtuslikuks Jumala tundmaõppimist, jättis ta neid nende väärtusetu, usaldamatu mõtteviisi küüsi, tegema seda, mida ei tohiks kunagi teha. 29 Nad täitsid end kõigega, mis on vale: kurjuse, ahnuse, vihkamise, kadeduse, mõrvamise, tülitsemise, petmise, kuritahtlikkuse ja tagarääkimisega. 30 Nad on tagaselja halvustavad ja Jumala vihkajad. Nad on ülbed, uhked ja hooplevad. Nad leiutavad uusi viise patustamiseks. Nad hakkavad oma vanematele vastu. 31 Nad ei taha aru saada, nad ei pea lubadusi, nad ei ilmuta mingit lahkust ega kaastunnet. 32 Kuigi nad mõistavad täpselt, mida Jumal nõuab, teevad nad seda, mis on surma väärt. Nad ei tee seda mitte ainult ise, vaid nad toetavad selles ka teisi.