AMAWULIRO AMASA NGʼ
OYOKAANA
OWEYAGAWANDIIKIRE
Enyanjula
Ekitabo AMawuliro aMasa ngʼoYokaana oweyagawandiikire, kimo oku bitabo ebina ebiri omu Ndagaano eMpyaka ebisonzola oku bwomi bwa Yesu Kurisito. Buli kitabo ekimo kwebyo bakyeta bati, “Mawuliro agʼaMazima,” amakulu gaakyo “mawuliro amasa.” AMawuliro aMasa ago bagawandiikire ngʼoYesu amalire okufa, era abagawandiikire babbaire Matayo, nʼoMaako, nʼoLuuka, nʼoYokaana.
Omutume oYokaana, eyabbaire omoiza oku beegi ba Yesu niiye eyakiwandiikire, era yakiwandiikire nga wabitirewo emyanka ooti-so 90 okuzwera nakimo oku kubyala oYesu Kurisito. Newankubbaire ngʼekitabo tikikoba kiti oYokaana niiye eyakiwandiikire, iyo empandiika efaananira nakimo nʼebbaluwa eya Yokaana esooka, nʼeyokubiri, nʼeyokusatu. Abawandiiki abamo abʼeira babbutula bati oYokaana omu kiseera ekyo yabbaire mu kibuga Efeeso, kale kyezyeka okubba ngʼekitabo kinu bakiwandikiire mwEfeeso.
OYokaana alaga kusani ekigendererwa kyʼekitabo kinu ati kubbeera bantu kwikirirya bati oYesu niiye oKurisito ogubasukireku amafuta. Era ati niiye oMwana wa Kibbumba agabira abantu abamwikirirya, obwomi obutawaawo (20:31).
Ekitabo kinu bakiwandikiire bantu bonabona aBayudaaya nʼaBatali Bayudaaya. Omu ngeri egimo, kyawukana ino oku bitabo bidi ebisatu ebyʼaMawuliro aMasa. Mu kinu ikyo amaani agateeka ku byamagero oYesu ebiyakolere okukiraku engero. Ebintu ebindi ebikulu ngʼokubatiza oYesu, nʼokumukema omu kitera byona oYokaana tiyabiwandiikireku.
Engeri egibyecaanamu
1. Enyanjula 1:1-18.
2. Ebyamagero ebya buli ngeri oYesu ebiyakolere 1:19–12:50.
3. Ebyafaayo bya Yesu okutuukira nakimo oku kufaakwe nʼokuzuukirakwe 13:1-20–20:31.
4. Ogumo oku mirundi oYesu egiyabonekeire abantu ngʼamalire okuzuukira, era nʼekigendererwa kyʼekitabo kinu 21.
1
ONanzwa wʼobwomi
Owebabbaire nga bakaali okubbumba ekyalo, iye ogubeeta oKibono yabbairewo. Iye oyo yabbaire aamo nʼoKibbumba era oKibono nago ali nʼobwa Kibbumba obwizulye. Era iye nago yabbaire aamo nʼoKibbumba okuzwera nakimo nga nʼekyalo bakaali okukibbumba. OKibbumba yakoleserye niiye okubbumba ebintu byonabyona. Era anambula iye mpaawo kintu kadi kimo oKibbumba ekiyabbumbire. Iye oKibono nago niiye onanzwa wʼobwomi, era iye kitangaala ekimolekera abantu okumanya oKibbumba ekyali era ekyataka bakole. Era oKibono nago kitangaala ekyo ekimolekera abantu abataikirirya, neye ibo abantu abo tibamutegeire.* 1:5 Ooba, Tibamukaisirye okwaka okulaga ekyo oKibbumba ekyali.
Awo, ni wabbaawo omuntu, iye oKibbumba oguyatumire, eriinalye bati Yokaana. 1:6 Mat 3:1; Mak 1:4; Luk 3:1-2 Iye yaizire okukakasa abantu amazima agakwata oku kitangaala nago, kaisi oolwo abantu bonabona baikiririrye mu yooyo. Iye oYokaana tiniiye eyabbaire ekitangaala, wazira yaizire akobere abantu ebikwata kwoyo iye ekitangaala nago. Iye oyo eyabbaire ali kwiza oku kyalo niiye ekitangaala ekituuce ekimolekera buli muntu.
10 Iye oyo oKibono yabbaire oku kyalo era oKibbumba yabbumbire ekyalo ngʼakolesya niiye. Neye oKibono oweyabbaire oku kyalo, abantu ibo tibamutegeire. 11 Kale iye yaizire oku kyalokye, neye ibo abantube abananyerenyeere tibamwanirizire. 12 Neye abo bonabona abamwanirizire ni bamwikiririryamu, yabeezyesyerye okusuuka baana ba Kibbumba. 13 Cooka tibasuukire baana ba Kibbumba mukubabyala mubutonde, mukuzwa mu lulyo lwa bazeiza baabwe, ooba mukusalawo kwa buntu waire mu kutaka kwa musaiza omufumbo, wazira oKibbumba onyere niiye oitewaabwe.
14 Kale oKibono oyo yasuukire muntu, era yena nʼabba oku kyalo ooti niiswe. Twamuboine omu kitiisyakye, ikyo kidi ekyʼoyo era iye yenkani eyazwire egiri oKibbumba oIteeye, nga iye oKibono aizwire ekisa nʼamazima agakwata oku Kibbumba.
15 Cooka oYokaana yalangiriire ati, “Onu niiye ogunatumwireku owenakobere nti, ‘Oyo eyaliiza oluzwanyuma lwange, ankiraku ekitiisya, olwakubba yansookere okubbaawo.’ ”
16 Era okusinzirira oku bwizulye bwʼekisaakye, swenaswena twabire nga tusuna ebirabo ebyʼokumo kumo. 17 Ekyo kityo olwakubba oKibbumba yawaire Musa aMateeka okugatuleetera, kaisi ekisa nʼamazima agakwata oku Kibbumba ibyo twabisunire kubita mu Yesu Kurisito. 18 Era mpaawo abonangaku oKibbumba, okutoolaku oMwanawe omoiza yenkani oYesu, iye oyo aali aamo nʼoKibbumba omu kitiisyakye, era oMwanawe oyo nago niiye eyatumanyikisirye oKibbumba ekyali.
Obukwenda bwa Yokaana oMubatizi
(Mat 3:1-12; Mak 1:1-8; Luk 3:1-18)
19 Kale awo abeekubbemberi bʼaBayudaaya abʼomu kibuga kyʼe Yerusaalemi ni batuma abamo oku bakabona nʼaBaleevi okubuulya oYokaana oMubatizi bati, “Niiwe onaani?” 20 Iye tiyeebisabisire, wazira yabbutwire nʼeidembe ati, “Tininze oKurisito ogubasukireku amafuta.”
21 Awo niiwo ibo okumubuulya bati, “Aale atyanu niiwe onaani? Niiwe Eriya?”
Iye oYokaana nʼabairamu ati, “Bbe tininze Eriya.” 1:21 Ama 18:15,18; Mal 4:5
Tete ni bamubuulya bati, “Niiwe onaabbi oodi ogubatusuubizire?”
Iye nʼabairamu ati, “Bbe.”
22 Awo ekisembayo tete ni bamubuulya bati, “Abatutumire twabakoba tuti niiwe onaani? Weeyeta otya?”
23 Kale awo oYokaana nʼabairamu ngʼajulira Kiwandiike ekiri omwIsaaya ekiti, “Ninze oyo atumulira omu kitera nʼeigono eryaminkirira nti, ‘Mutereerye oluguudo lwa Musengwa oYesu.’ ” 1:23 Isa 40:3
24 Awo oolwo aBafalisaayo abo abebatumire 25 niiwo okubuulya oYokaana bati, “Kale lwaki obatiza obanga tiniiwe oKurisito ogubasukireku amafuta, era nga tiniiwe Eriya waire onaabbi oodi ogubatusuubizire?”
26 Era oYokaana nʼabairamu ati, “Nze mbatiza nʼamaizi, neye waliwo iye abeemereiremu aanu ogumutategeera. 27 Niiye oyo eyaliiza oluzwanyuma lwange, nze oguntasaanira okusibindula obusibiro bwʼengaitogye.”
28 Ebyo byonabyona byabbairewo mu Bbesaniya, oku lubba ludi olundi olwa mwiga oYoludaani eeyo oYokaana egiyabbaire abatizira.
Iye atoolawo ekibbikibbi
29 Awo oku lunaku olwairireku, oYokaana nʼabona oYesu ngʼasimba egyali, kaisi oYokaana nʼakoba ati, “Aale mubone oyo aali ooti Ntaama oMutomuto owa Kibbumba, iye oYesu, oKibbumba oguyalondere okuwaayo ngʼesadaaka okutoolawo ebikole ebibbibibbi ebyʼekyalo. 30 Niiye oyo ogunatumwireku nti, ‘Waliwo omuntu eyaliiza oluzwanyuma lwange, iye ankiraku obwezye olwakubba iye yansookere okubona eisana.’ 31 Era nze zena nabbaire timmutegeire nti niiye, neye ekyagirire ni njaba ngʼambatiza nʼamaizi, kyabbaire nti, Iye amanyikane ati niiye omulonde omu bantu bʼe Isirairi.”
32 Awo oYokaana nʼakakasa kusani ino ati, “Naboine oMwoyo oMweru ngʼamwikaku okuzwa omwigulu, ngʼali ooti njiiwa, era nʼamusigalaku. 33 Nze tinankubbaire mmumanya, neye oKibbumba eyantumire okubatiza nʼamaizi, niiye eyankobere ati, ‘Oguwalibona ngʼoMwoyo amwikaku era nʼamusigalaku, yalibba niiye oyo eyalibatiza nʼoMwoyo oMweru.’ 34 Era ikyo nakiboine, era mbakakasa nti oyo niiye oMwana wa Kibbumba.”
Abeegi ba Yesu abasookere
35 Oku lunaku olwairireku, oYokaana tete yabbaire omu kifo ekinyere kidi ngʼayemereire aamo nʼababiri oku beegibe. 36 Awo nʼabona oYesu ngʼabita, oYokaana nʼakoba abeegibe ati, “Aale mubone oyo aali ooti Ntaama oMutomuto, iye oYesu, oKibbumba oguyalondere okuwaayo!”
37 Awo abeegi ba Yokaana ababiri nago owebawuliire ngʼoYokaana atumula ebibono ebyo, ni basimbuka ni basengererya oYesu. 38 Kale awo oYesu oweyacuukire okulola e nyuma nʼabona ngʼabantu abo nago ababiri bamusengererya, nʼababuulya ati, “Munoonia niki?” Ibo ni bamwiramu bati, “Laabbi ogona yaina?” (Ekibono “Laabbi,” kyʼolutumu oLwebbulaniya, amakulu gati Musomesya).
39 Awo oYesu nʼabairamu ati, “Mwize twabe mumanyiceeyo.” Awo ni baaba ni bamanyica oYesu egyagona. Owebaabiireyo gyabbaire ooti saawa ikumi egyʼeigolo era basiibire naye olunaku oolwo.
40 Era omoiza kwabo abawuliire oYokaana ngʼatumula oku Yesu, era nago abasengereirye oYesu, 1:40 Yok 1:37 yabbaire Andereya, omuganda wa Simooni oPeetero. 41 Era iye Andereya ekintu ekiyasookere okukola kwabbaire kunoonia mugandawe oSimooni nʼamukoba ati, “Tuboine oMasiya.” Amakulu gati oKurisito ogubasukireku amafuta. 42 Era awo Andereya nʼatwala oSimooni egiri oYesu. Cooka oYesu nʼalingirira oSimooni kaisi nʼamukoba ati, “Niiwe oSimooni omutaane wa Yokaana. Era bakwetanga bati Keefa. 1:42 Keefa,liri mu Lwebbulaniya, omu Luyonaani bati Peetero, nga gategeeza Ibbaale.” nga litegeeza Peetero.
OYesu akoba oFiripo nʼoNasanairi okumusengererya
43 Oku lunaku olwairireku, oYesu nʼasalawo okusimbuka okwaba omwitwale lyʼe Galiraaya. Kale eeyo nʼayajiriryayo oFiripo, era oYesu nʼamukoba ati, “Oize obbe mwegi wange.” 44 OFiripo yena yabbaire azwera mu kibuga kyʼe Bbesusaida, Andereya nʼoPeetero egibabbaire bazwera.
45 Kale oFiripo nʼanoonia oNasanairi era nʼamubona, kaisi nʼamukoba ati, “Tuboine omuntu oodi oMusa oguyatumwireku omu Kitabo kyʼaMateeka, era nʼabanaabbi bona ogubatumwireku omu Biwandiike. Era oyo nago niiye oYesu omutaane wa Yusufu owʼomu kibuga kyʼe Naazaleesi.”
46 Awo oNasanairi nʼamubuulya ati, “Naazaleesi! Eeyo yona eyezya okuzwakuuyo akasa konakona?” OFiripo nʼamwiramu ati, “Ala oize obone.”
47 Iye oYesu oweyaboine oNasanairi nga yatira okumutuukaku, oYesu nʼamutumulaku ati, “Obone oMwisirairi onanyerenyeere, onambulamu bubbeyi naire.”
48 Awo iye oNasanairi nʼamubuulya ati, “Ommanyicirye otya?” OYesu nʼamwiramu ati, “Nkuboine ngʼokaali oli mu musaale omutiini, nga nʼoFiripo akaali nʼokukweta.”
49 Kale awo oNasanairi nʼakoba ati, “Musomesya, niiwe oMwana wa Kibbumba, era niiwe oKabaka wa Isirairi!”
50 Iye oYesu nʼamukoba ati, “Oikirirya olwakubba nkukobere nti nkuboine ngʼokaali oli mu musaale omutiini? Walibona nʼebikiraku ebyo.” 51 Era oYesu nʼayongeraku okumukoba ati, “Mazima dala mbakobera nti mwalibona eigulu nga lyeigwire, nʼabamalaika ba Kibbumba nga baniina omwigulu era nga baika oku Mwana wa Muntu.” 1:51 Nta 28:12

*1:5 1:5 Ooba, Tibamukaisirye okwaka okulaga ekyo oKibbumba ekyali.

1:6 1:6 Mat 3:1; Mak 1:4; Luk 3:1-2

1:21 1:21 Ama 18:15,18; Mal 4:5

1:23 1:23 Isa 40:3

1:40 1:40 Yok 1:37

1:42 1:42 Keefa,liri mu Lwebbulaniya, omu Luyonaani bati Peetero, nga gategeeza Ibbaale.

1:51 1:51 Nta 28:12