Pas baba tikii ke Pol tifre fang
Korin
1
1 Yau Pol, se Deo e sam tau i yau lo fabur kia tibom una ta apostel ke Yesus Kristus, ma tualikmem Sostenes. 2 Kama seti e pas gii tife sios ke Deo a ri ka melmel aina Korin, Deo e sau fatarawennge gam tikin lo Yesus Kristus, ma ka tau i gam, gam ku ta tongge tarawen kia, tiim tura tongge nano ilo fan mara male gii ri ka nining lo asow e Taufi kiar Yesus Kristus, i e ta Taufi keri ma kiar ming.
3 Warfakausi ma balamaris ke Deo Tamrer ma Taufi Yesus Kristus eu ta tura gam.
Pol e aro singe Deo
4 Ya sagisu katkatfarsi e Deo lo gam anwarow lo warfakausi kia e sam tow tif gam tikin lo Yesus Kristus. 5 Tikin lo i, Deo e sam tow e fan mara parfat tif gam, warfakausi una gongon ma warfakausi una atausimale. 6 Anwarow fan sa kemem sesngeni lo Yesus Kristus e sau piakiis ailo balbalmi. 7 Iya, gam tibi pospos lo ti finafen e riis lo biing gam nene tura gasgas una nene-i e Taufi kiar Yesus Kristus una fespuek malal. 8 I eu farawnge gam ku muut lo rorop, usi ini riu tibi fasi una oteng gam lo biing ke Taufi kiar Yesus Kristus. 9 Deo, se i e sam tau i gam una tiim tura Sikow Yesus Kristus Taufi kiar, i e peteng tikin.
Sios e tapot fafalek
10 Yau gatom gam tanga tuaklik, lo asow e Taufi kiar Yesus Kristus ini gam nano gam samusu a-uu singe tikii neng tikii neng usi eu tek ti fasese falifu i gam ma usi ini gam u tiim tikin ilo sinsinangumi. 11 Tanga tuaklik, fa tinglo bala fel ke Kloi ri sau peteng tif yau ini e mel e fatinge i falifu i gam. 12 Sa ya war lo, i gii: Neng lo gam e war aregii, “Yau ke Pol.” Neng ka peteng, “Yau ke Apolos.” Neng ka peteng, “Yau ke Pita.” Sakle neng e su peteng, “Yau ke Kristus.”
13 Are ini, Kristus e fuun e fang galgalu lo? Are ini, Pol e met ulo aupaket usi gam? Gam kepe e amfagu tarawen lo asow e Pol? 14 Ya katfarsi e Deo le ya tibi gu tarawen ine tikas lo gam sakle ya su gu tarawen ine Krispus ma Gaiyus. 15 Iya ka fasi ini eu tek tikii tikas eu peteng ini e kepe e amfagu tarawen lo asang. 16 (Yow, ya gu tarawen ming ire tongge ulo fel ke Stefanas ma wimi ini, yam tibi sangfi ming e tikas gii yau gu tarawen ini.) 17 Le Kristus e tibi tule yau una gugu tarawen, sakle una sesngeni e sunwar. Ma yau tibi sesnge ususi e parfat ke kaltu, are rawas lo aupaket ke Kristus kau fespuek are mok fofoes.
Kristus e ta parfat ma rawas ke Deo
18 Anwarow, sunwar lo aupaket, tongge a ri kamu tamfofoesnge ri, ri pari ini e ta sunwar na lomba. Sakle kiar na tongge Deo e faliunge kiar, kiar parfat ini e ta rawas ke Deo. 19 Le ri sam seti aregii,
“Yau bero ine parfat kere tongge parfat;
ma ya ku faliilngeni e sinangumel kere tongge atausimale.”
20 Iya, e re tongge parfat? Iya, e fan titsa tinglo fam fafanau ke Moses? Iya, e re tongge atausimale una koskoso e fang gatgatom tinglo biing gii? Deo e sau fanangsi ini fam parfat tinglo nal e su ta fan lomba mung. 21 Anwarow, lo parfat ke Deo, Deo e tibi a-uu lo re tongge una parfat lo i ususi e fam parfat keri tibom. Tongge tinglo nal ri pari e sunwar kemem sesngeni are sunwar na lomba. Iya Deo ka bura ini i eu faliungere tongge ri titinge lo sunwar na lomba a. 22 Fan Juda ri fatungen use fan mok na tibou fuut ma fang Grik ri siksik ine parfat. 23 Sakle kemem sesngeni e minet ke Kristus ulo aupaket. Ma sunwar gii e ta mok na maiyai singre fan Juda ma fang Grik ri ka pari ini e ta sunwar na lomba mung. 24 Sakle Kristus e ta rawas ma parfat ke Deo tifre tongge gii Deo e tau iri. Tongge tingna Juda ma tongge tingna Grik. 25 Le anlomba ke Deo e ta parfat bakir iyat ine parfat kere tongge. Ma anmain ke Deo e ta rawas bakir iyat ine rawas kere tongge.
26 Tanga tuaklik, sangfi mil ini gam ta sese matang tongge lo biing Deo e tau i gam. Fuunfuun lo gam, tongge tingga lo nal ri pari ini e tek tom parfat keri namatri. Fuunfuun lo gam e tek ti asri, ma fuunfuun lo gam ri fespuek tinglo amfufumberat a ka tek ti asri. 27 Sakle Deo e sam wele e fan mok lomba tinglo nal una pete maiyai ire fan atausimale. Deo e sam wele e fan mok dol gii lo nal una pete maiyai ire fan raw. 28 Deo e sam wele e fan mok balik sekit gii lo nal, a ri ka parpu iri, ma ri ka pari ini ri ta fan mok fofoes, una peteufu e fan mok e mel e asri, ri ku la ta fan mok fofoes, 29 usi ini eu tek tikas eu bom akteni e asow na mata e Deo. 30 Deo e touf tiim i gam tura Kristus Yesus, ma i e fespuek are konona sangsang ma parfat kiar singe Deo. Ma tikin lo Kristus tibom, kiar ka fespuek riis ma kalkaliis na mata e Deo, ma lo i, Deo e fiil famil kiar. 31 Iya, aregii ri kabuk seti ilo sunwar pepe: “Kaltu e bur akteni e asow, toufu ku akteni e asow e Taufi.”