Jon
1
Sunwar e puek ka ta kaltu
1 Famu ine mara mok, Sunwar*1:1 Sunwar gii e ta Yesus Kristus tibom. e sau melmel. Ma i e Sunwar e sau melmel tura Deo. Ma Sunwar tibom, i na Deo. 2 Ma i e Sunwar e sam ta wa tura Deo, famu ine mara mok.
3 Lo i e Sunwar gii, Deo e gow e fan mara mok nano. Ma e tek ti mok ek fuut lo neng e sal, e tam. Fan mara mok e fuut lo Sunwar tibom. 4 Sunwar e ta anwarow e ninliu, ma lo ninliu a, i e tow e anten tifre tongge. 5 Anten†1:5 Anten gii e ta Yesus Kristus tibom. e furat ilo anor, safle anor gii, e tibi raw una afti.
6 Igii e kaltu, Deo e tuleni, asow gii Jon. 7 I e puek una sesuupuek ine Anten usi tongge nano riu ongni ma ri ku titinge. 8 Jon tibom e tibi ta Anten gii. I e fespuek una sesuupuek ine Anten. 9 Igii e Anten tikin, i e fespuek gii lo nal una tow e anten tifre tongge nano.
10 Sunwar e melmel ulo nal. Ma tikin lo, Deo i e fafuutngeni e nal ine Sunwar, safle tongge gii lo nal ri tibi parfailmi. 11 I e puek ulo anwaran male kia, safle tongge kia, ri tibi a-uu lo. 12 Safle seri a ri ka a-uu lo, ma ri ka titinge lo asow, i kam war a-uu lo ri una ta fan siksikow e Deo. 13 Ri fuut, e tibi ta lo ninis na tinaule, tam lo fabur ke tamat, safle ri fuut lo fabur ke Deo.
14 Ma sunwar ka puek ka ta kaltu ma ka melmel falifu i kiar. Kemem sau pari e finaswen ke tikii tingkat na Sikow tibom. I e la tingnaisa e Tamow, ma e fuunuf ine warfakausi ma sinang e tikin.
15 Jon e peteng malal ine sunwar gii. I e tau aregii, “Igii e kaltu lewa ya ka peteng tif gam ini aregii, ‘I eu puek wimi yau, rawas kia e kulfi e rawas kiang, anwarow i e melmel famu i yau.’ ” 16 Warfakausi e fuunuf sak ilo, ma warfakausi kia, e bilbilseni e fang konona fan mok tif kiar. 17 Tikin, Deo e tow e fafanau tif kiar ulo limow e Moses, safle lo Mesaiya‡1:17 Mesaiya: pimpiku gii: “kaltu ri tipeni e wel talo paklu.” E ta ninis ri fanangsi lo biing ri wele kaltu. Yesus, kiar ka parfailmi e warfakausi ma sinang tikin. 18 E tek tikas e sau pari e Deo, e tam. Safle tikii tingkat na Sikow tibom e Deo, i e melmel unaisa e Tamow, i tibom e fanangsi e Deo tif kiar.
Jon e peteng ini i e tibi ta Mesaiya
19 Ma fang kaltu bakir kere fan Juda ri tule re fam pris, ma fan Liwai tingna Jerusalem una la gatmo e Jon aregii, “O se?” 20 I e tibi finufu e ti sunwar, safle e peteng ten, “E tibi ta yau gii Mesaiya.”
21 Ri gatmo e Jon aregii, “Ma o se, o gii Elaija?”
Ma i ka war singri, “E tam.”
Ri ka gatmo, “Ma o se, o na profet lewa Moses ka warfot lo ini eu puek?”
Ma i ka koso singri, “E tam.”
22 Wimi ri ka war singi, “O se tikin? On sesuupuek i o tif kemem, usi kemem u la peteng tifre fa gii, ri ka tule kemem, ma ini are o war lo o tibom?”
23 Jon e koso singri, “Ya na kaltu lewa profet Aisaiya kabuk seti e sunwar lo aregii, ‘angkiimkiim a neng e tautau ulo male e tek ti kaltu, “Fariisu e sal ke Taufi.” ’ ”
24 Ma fa fam Farasi, ri tule ri, 25 ri gatmo e Jon aregii, “Anwarow lo sa gii o ka gu re tongge, ma ka tibi ta ini o na Mesaiya, tam Elaija, tam o na profet lewa Moses ka warfot lo ini eu puek?”
26 Jon e koso singri aregii, “Ya su gu re tongge ine dan, safle e mel e neng ailo falifu lo gam, e ta kaltu gam tibi parfat lo. 27 I e mu puek nami yau, ma ya tibi ta konona kaltu e fasi una pikii e amfinau lo su kia.”
28 Fan mok gii, e fuut una Betani, ulo galu lo dan Jodan, ulo mok gii Jon ka gugu tarawen ire tongge ulo.
Yesus e ta sikuan sip ke Deo
29 Lo biing wimi, Jon e pari e Yesus e fesfes lala usi, ma Jon ka war, “Par. Igii e Sikuan Sipsip ke Deo. I eu kepufu e fan tubiil kere tongge nano gii lo nal. 30 Igii, e kaltu lewa ya ka warwar lo, ‘E mel e neng e kaltu, e mu puek wimi i yau. I e bakir iyat i yau, anwarow i e sau melmel famu i yau.’ 31 Famu yau tibom ya tibi parfat ini i e ta se, safle anwarow gii ya ka gu tarawen ire tongge ine dan, e ta una fabeku ini i e ta se tifre fan Israel.”
32 Ma Jon ka peteng suupuek tifre tongge aregii, “Ya pari e Tangwa Riis e pu tinglo balambat are anman (ambal) ma ka ngosok ulo. 33 Yang gi tibi parfat lo i, safle se gii ka tule yau una gu tarawen ire tongge ine dan, i e sau peteng tif yau ini, ‘Kaltu gii o ka pari e Tangwa Riis eu pu ma ku melmel ilo, i e sam ta e kaltu una gu tarawen ire tongge ine Tangwa Riis.’ 34 Yau sau pari ma ya ka peteng ten ini, i e ta Sikow e Deo.”
Fan disaipel baba tikii ke Yesus
35 Biing usi, Jon uwa ming tura un neng lo re fan disaipel kia. 36 I e pare Yesus e fespaket, i ka war, “Par, igii, e Sikuan sipsip ke Deo.”
37 Biing un disaipel ke Jon, ru ongni e war aiya singru, ru ka matet ru ka minami e Yesus. 38 Yesus e giliiu mil ma ka pari ini ru mimi lala nami, i kam gatom ru, “Kamu bura e sa?”
Ru ka koso, “Rabi, (pimpiku gii titsa) o melmel iya?”
39 I ka koso, “Kasa kamu ku sa par.” Ma ru ka la pari e male i e melmel ilo. Ru ka melmel tura lo biing kiruur. (E ngo are anmatam pisii baba e fet lo efef fan mok gii e fuut.)
40 Neng lo ru e ta tualik e Saimon Pita, asow gii Enru. 41 Saupesak, i ka sik ine tualik ma ka peteng fateni, “Kemem sau pari e Mesaiya” (pimpiku gii Kristus.)§1:41 Mesaiya e ta kinen Ibru, Kristus e ta kinen Grik, un sunwar gii e ta tikii pimpik lo ru. 42 I ka onu e Saimon tife Yesus. Ma Yesus ka pari ma ka war, “O gii Saimon, sikow e Jon. Riu foteng o ini Sefas” (pimpiku gii Pita)*1:42 Sefas e ta kinen Aramaik, ma Pita e ta kinen Grik. Pimpiku e un sunwar gii, gii Fat..
Yesus e tau ine Filip ma Nataniel
43 Biing wimi Yesus e sangsang una la una Galili. I ka la use Filip, ka la war singi aregii, “Kasa nami yau.”
44 Filip, Enru ma Pita ri tuul nano tinglo taon Betsaida. 45 Filip e la use Nataniel, ka la peteng tifi aregii, “Kemem sau pari e kaltu lewa, nangen Moses ka seti e sunwar lo, ulo sunwar pepe. Ma fam profet ming ri siisiit, ma ri ka peteng ini, Yesus tingna Nasaret, sikow e Josef.”
46 Nataniel e war, “Ya sang aregii, ini eu tek ti mok kausi eu puek tingna Nasaret.”
Filip e koso aregii, “Kasa, ok sa par.”
47 Biing Yesus e pari e Nataniel e fesfes lala usi, i e war talo aregii, “Par, kaltu gii ka puek, i e ta kaltu tikin tingna Israel. Ma e tek ti anggurum ilo.”
48 Nataniel ka gatmo, “Are o parfat lo yau?”
Yesus e koso ma ka war, “Ya sau par o lo biing o kiiskiis uwa ulo pikliu e au fik, famu ma Filip kamu la un o.”
49 Nataniel e ongni e sunwar a, ma i ka war aregii, “Rabi, o na Sikow e Deo, o na King kere fan Israel.”
50 Ma Yesus ka war singi, “O am titinge, anwarow ya peteng tifo ini ya par o ulo pikliu e au fik. Wimi, o mu pari e fan mok eu bakir iyat ine sa gii o ka ongni geinggii.” 51 Ma Yesus ka war ming aregii, “Ya peteng tikin tif gam, gam u pari e balambat, Deo eu ipki, ma fan anggelo ke Deo ri ku kanek ma ri ku ding faliu ilo Sikow e Kaltu.”
*1:1 1:1 Sunwar gii e ta Yesus Kristus tibom.
†1:5 1:5 Anten gii e ta Yesus Kristus tibom.
‡1:17 1:17 Mesaiya: pimpiku gii: “kaltu ri tipeni e wel talo paklu.” E ta ninis ri fanangsi lo biing ri wele kaltu.
§1:41 1:41 Mesaiya e ta kinen Ibru, Kristus e ta kinen Grik, un sunwar gii e ta tikii pimpik lo ru.
*1:42 1:42 Sefas e ta kinen Aramaik, ma Pita e ta kinen Grik. Pimpiku e un sunwar gii, gii Fat.