4
Satan e lamu e Yesus
1 Yesus e fuunuf ine Tangwa Riis, ma i ka la mil tinglo dan Jodan ma Tangwa Riis ka onu ka la ulo male e tek ti kaltu. 2 Uwa, Satan ka lamu lo e fet e sangful na biing. I e tibi en ti tuan ulo bala fam biing a ma wimi ini, i ka biis.
3 Satan ka war singi, “Le ku ta o na Sikow e Deo, war singe fumfat gii ku ikis ku ta beret.”
4 Yesus ka koso, “Sunwar ke Deo e peteng aregii: ‘Kaltu e tibi liu lo safle tuan tibom.’ ”
5 Kala Satan ka onu e Yesus ka la kanek ulo neng e paklunmale ma ka fanangsi saupesak ine fan mara kepmale tingga lo nal, 6 ma ka war singi, “Yau tow e fam finaswen kere mara kepmale gii tifo ma rawas una efe lo ri, anwarow ri sam tow kiang ma ya fasi una tow tife se ya bura ini yau tow tifi. 7 Iya, le o ku pukungkek ma nining lo yau, fan mok gii eu ta kiam.”
8 Ma Yesus ka war singi aregii, “Sunwar ke Deo e peteng aregii: ‘Nining lo Taufi, Deo kiam, ma faim singi tibom.’ ”
9 Satan ka onu ka la fetiufu ulo su e ngo uiyat sekit lo Felun Nining Bakir ma ka war singi, “Le ku ta ini o na Sikow e Deo, ofpu ting wagii. 10 Anwarow Sunwar ke Deo e peteng aregii:
‘Deo eu tulere fan anggelo kia
una fakale lo o,
11 ri ku sange o ine limlim ri
usi ini eu tek ti fat eu ti lo kekem.’ ”
12 Yesus ka koso, “Sunwar ke Deo e peteng aregii, ‘Ou tibi tofo e Taufi Deo kiam.’ ”
13 Biing Satan e sam la rorop una lamu lala e Yesus, i ka la kosnge Yesus ka la nene i e tikas ti biing ming aiwa.
Tongge tingna Nasaret ri balasak ine Yesus
14 Yesus e fuunuf ine rawas ke Tangwa Riis ma ka la mil una Galili. Ma saupesak sinseng lo ka omseni kiruur e male a. 15 Bingne, i e fafabenge singre tongge ilo bala fam felun nining keri ma tongge nano ri ka katkatfarsi.
16 I ka la una Nasaret, lo male e bakir ulo, ma lo Biing Sabat i e la kaulek ulo bala felun nining le e ta ninis kia ma i ka ti una wese e Sunwar ke Deo. 17 Ri ka tow e buk lo warwar ke Deo gii profet Aisaiya ka seti tifi, i ka ipki ma ka sik ine galu ri seti e sunwar gii ulo:
18 “Tangow e Taufi gii lo yau,
anwarow i e sam wel yau
una sesngeni e konona sunwar tifre fan sasngal.
I e tule yau una sesuupuek ine sunwar ini tongge ilo rerek riu suu,
ma fa matmatri e baf, riu par,
se ri a ri ka liil ilo bala fan mafet, riu suu kosnge fan mafet a,
19 ma ini biing ke Taufi una bilseni e fabur kia e sau puek.”
20 Wimi Yesus ka batu mil e buk ma ka tow tife kaltu una efefe lo fam buk ma ka kiisuf. Matmatre tongge nano ulo bala felun nining e ngosok ulo, 21 ma i ka tofnge una war singri aregii, “Geinggii sunwar gii e fawet sekit ilo ongong kemi.”
22 Ri resngeni ma ri ka sangfuunfuun singe konona fan warwar e sam suu tinglo ngusu e Yesus ma ri ka war, “Ka bi su ta ini sikow e Josef le gii.”
23 Ma Yesus ka war singri aregii, “Ya parfat tikin ini gam u war mil ine sunwar na atausimale gii tif yau: ‘Dokta, bow faliunge o!’ Pimpiku e sunwar toftof a igii, ‘Gow e fan mok na tibou fuut wagii lo male kiam tibom, are fan sa kemem sam ong lo ini o gow una Kapernaum.’
24 “Safle ya peteng tikin tif gam, e tek tikas ek ongong singe ti profet ilo anwaran male kia riis. 25 Ya peteng tikin tif gam, e mel e fan makos fuunfuun una Israel lo biing ke Elaija, lo biing e pisii faen lo e tuul e matamfaim ma e on e funiil ma biis bakir ka puek ulo male kiruur. 26 Safle Deo e tibi tuleni e Elaija use tikas lo ri. I e tuleni subung use neng e wok makos tinglo taon Serafat ilo bala rijen Saidon ma i e ta Jentael. 27 Ma e mel e fa fuunfuun lo re fan Israel ri kepe e anminse lepra lo biing ke profet Elisa, safle Deo e tibi fakalkaliisngeni sekit e tikas lo ri - sakle Naman kaltu tingna Siria ma i e ta nenge Jentael.”
28 Biing tongge nano ulo bala felun nining ri ongni e war aiya, ri la balasak tikin. 29 Ri matet ri ka fesel suu ini tinglo bala taon ma ri ka suleni ka la wilo anisow e antinwen gii ri ka gow e taon Nasaret ulo, usi ini riu la suleufu ulo fam, 30 safle i e su sol falifu iri nano ka la fes lala.
Yesus e feselufu e tangwaner saksak
31 Wimi i ka la ding una Kapernaum, neng e taon una Galili ma lo Biing Sabat, i e tofnge una fabenge singre tongge. 32 Uwa ming, tongge ri sangfuunfuun lo fam fabenge kia, anwarow sunwar kia e mel e rawas lo ma e mel e antuntunow.
33 Ulo bala felun nining, e mel e neng e kaltu tangwaner saksak e sispi. I e kaung bakir tikin aregii, 34 “Uui! Yesus tingna Nasaret! O bala sa tamu i kemem? Kele ma o fespuek una sa bero i kemem? Ya parfat lo o. O na Kaltu Pepe ke Deo!”
35 Safle Yesus e porow e tangwaner saksak a aregii, “Fakuta e ngusum ma o ku suu tinglo kaltu a!” Wimi tangwaner saksak a ka baspu ine kaltu a na matri nano ma ka suu tinglo, safle e tibi bero ini.
36 Tongge nano ri la kuufsak tikin gii ri ka fawar iri tibom aregii, “Sese matang gongon le gii? I e tungen re fan tangwaner saksak ine rawas ma mia ma ri ka suu!” 37 Ma sinseng lo Yesus ka omseni kiruur e male a.
Yesus e faliungere fan minse fuunfuun
38 Yesus e la kosngi e felun nining ma ka la ulo fel ke Saimon. Yanow fefin e Saimon e bokor tuntun sak, iya ri ka gatmo e Yesus una ulsi. 39 I ka la, ka la por unaisa ma ka porawufu e anminse a tinglo ma anminse a ka la kosngi e fefin a. Saupe sak i ka matet ma ka tofnge una fagati e fan tuan ari.
40 Biing pisii e sau bala sif, tongge ri ka uunpuek ire tongge gii ri ka mel lo fan matmatan minse use Yesus, ma i ka towfu e un limow uiyat ulo tikii neng tikii neng lo ri, ma ka faliungeri. 41 Fan tara saksak fuunfuun ming ri suu tinglo re tongge fuunfuun, ri ka tautau lala aregii, “O na Sikow e Deo!” Safle Yesus e porau ri ma ka fakuta e ngusngusri usi ini riu tibi gon, anwarow ri parfat ini i e ta Mesaiya.
42 Lo bau uwa e male lo biing usi, Yesus e la ulo neng e sum biilkap. Tongge ri siksik lala ini ma biing ri sa puek ulo male i ulo, ri tofo una kaleufu ini i eu tibi la kosing ri. 43 Safle i e peteng tifri aregii, “Anwarow gii Deo ka tule yau ya ka sa la igii: Ya samusu sesngeni e Konona Sunwar lo kepmale ke Deo tifre fanenger fan taon ming.” 44 Ma i ka posmi e faim kia una sesngeni lala e Konona Sunwar ilo bala fam felun nining kere fan Judia.