27
Judas e la ka bom la pulim
1 Lo biingbiing e mok sak fam pris lamlam nano ma ge lamlam lo re tongge ri puek tura sunwar una paketmet ine Yesus. 2 Biing a, ri kawefamti e unlimow ma ri ka tatfeni ri ka la towfu tife Pailat, kaltu bakir lo gapman.
3 Biing Judas, kaltu a ka solamufu e Yesus, i e pari ini ri bero ine Yesus, bala e la ikis. Kala ka la ta famila e tuul e sangful na silwa na mani tifre fam pris lamlam ma ge lamlam ma ka war, 4 “Ya sam tubiil, ya ka solamufu e kaltu e tek ti tubiil kia.”
Ri ka koso, “Kemem, e tek ti mok kemem ilo. E ta mafet kiam tibom.”
5 Ma Judas ka sabel ine fan mani a ulo bala Felun Nining Bakir ma ka la. I e la ka bom la pulim.
6 Mani a, fam pris lamlam ri ka subek tiim iri ma ri ka war, “E ti fasi ususi e fafanau ini kiar u kepe e mani gii kiar ku towfu tura fam mani tinglo Felun Nining Bakir, anwarow ri feli e dadak na minet ini.” 7 Mani a, ri la puek tura sangsang ini riu kepe ri ku feli e ti rinal singe ti kaltu na bibing fan sospen ini, usi riu ofofre fan ses ilo. 8 Iya, lo fam biing gii ri ka fotfotngi e rinal a ini, Rinal na Dadak. 9 Gii sunwar profet Jeremaiya e war ini nangen ka la puek tikin a: “Ri kepe e tuul e sangful na silwa na mani, e ta mani tongge na Israel ri sam a-uu lo ini una feli. 10 Ma ri ka kepe e mani a ri ka feli e rinal singe kaltu na bibing fan sospen ini, aregii Taufi kabuk peteng tif yau ini.”
Yesus e ti ufamu ine Pailat
11 Biing a, Yesus e ti u famu ine Pailat, kaltu bakir lo gapman ma i ka gatmo aregii, “O ta king kere fan Juda?”
Ma Yesus ka koso, “Yow! Are lea o ka peteng.”
12 Biing fam pris lamlam ma ge lamlam ri berbero ini ma ri ka gatgatmo, Yesus e tibi koso e ti sunwar. 13 Wimi Pailat ka gatmo, “O tibi ongni e mara mok gii ri ka berbero i o nafow?” 14 Sakle Yesus e tibi koso balik e ti boron sunwar, gii ka gow e Pailat ka la kuufsak tikin.
15 Lo fam biing na En na Kesiliwi e ta ninis ke kaltu bakir lo gapman una pikufu e tikii kaltu tinglo rerek iya, tongge nano ri ka bura ini riu pikufu. 16 Lo biing a, e mel e kaltu ulo rerek tongge nano ri parfat lo, asow gii Barabas. 17 Biing tongge ri sam la tiim lo ri, Pailat ka gatom ri, “Sese kaltu gau bura ini riu pikufu tif gam? Barabas tam Yesus, i ya ri ka fotngi ini Kristus?” 18 Pailat e parfat kausi tikin ini tongge lamlam lo re fan Juda ri tow e Yesus tifi anwarow e pu e matmatri singi.
19 Biing Pailat e kiiskiis uwa ulo sia kere tongge na ongongni e anganggon, ke wok ka tuleni e sunwar gii tifi. “Ou tibi gow e ti mok lo kaltu gii, e tek ti tubiil kia. Fong e mafet singe numbiil kiang lo panambiing.”
20 Sakle fam pris lamlam ma ge lamlam ri war rawas singre tongge ini riu gatom usi e Barabas, ma Yesus ri ku towfu ilo minet.
21 Ma Pailat ka gatom re tongge aregii, “Se lo re ung kaltu gii gau bura ini yau pikufu tif gam?”
Ri ka koso, “Barabas!”
22 Ma Pailat ka gatom ming, “Ma sa gii ya ku gow lo Yesus, gii ri ka fotngi ini Kristus?”
Ma ri nano ri ka koso, “Tutfamteni lo aupaket!”
23 Ming Pailat ka gatom, “Anwarow lo sa? Sese tubiil e sam gow?”
Ma ri ka su tau bakir, “Tutfamteni lo aupaket!”
24 Pailat e pari ini ri am tibi fasi una ong singi ma ri ka bala tofngeni e fapaket gii i ka kepe e dan ka gua e limow na matre tongge ma ka war aregii, “Ya feleni e fong lo andaku e kaltu gii, e ta mok kemi tibom.”
25 Ma re tongge nano ri ka tiin war, “Towfu e andaku ku ta ilo kemem ma ilo re fan siksikwamem.”
26 Wimi Pailat ka pikufu e Barabas ma ka tafu ka la tifri, ma ka uunre fan soldia ri ka napsi e Yesus ma ka tow ulo limlim re fan soldia usi riu la tutfamti ulo aupaket.
Fan soldia ri tumaru e Yesus
27 Kala fan soldia ke kaltu bakir lo gapman ri ka onu e Yesus ka la ulo fel ke kaltu bakir lo gapman ma fan soldia nano ri ka la tiim una isa. 28 Ri kepufu e ke kolos ma ri ka faloski e neng e tapak ulo e buuluum. 29 Ri getiim ine amfinau soksok ri ka tow ulo paklu are at king ma ri ka tow e sungkalut*27:29 Kolos tapak buuluum ma sungkalut e ta um finaswen ke king. ulo galun limow miil. Ma ri ka kiis pukungkek na mata ma ri ka tumaru, ri ka war aregii, “Siaro, king kere fan Juda!” 30 Ma ri ka kansu ma ri ka kepe sungkalut ulo limow ri ka fisi e paklu ini. 31 Wimi ini ri sam ropo e fam fatumar keri lo, ri ka kepufu e kolos gii ri ka faloski ulo, ma ri ka falosngeni mil ine ke kolos tibom. Ma ri ka onu una la tutfamti ulo aupaket.
Ri tutfamti e Yesus ulo aupaket
32 Biing ri fesfes lala ulo sal, ri ka tupngeni e neng e kaltu tinglo taon Sairini asow gii Saimon. Ri ka tungni ini eu subung kepe e aupaket ke Yesus. 33 Ri la puek ulo male ri fotngi ini Golgota (pimpiku gii: Male ke Antuampaklung Kaltu.) 34 Uwa ri ka la tow e waen ri iksi tura neng e mok e mafi, ri ka tow tifi ini ku inmi. Sakle biing e tofo i e guuluung una inmi. 35 Biing ri sam tutfamti ulo aupaket, ri ka pilai satu falifu iri una ti lo ri ine fang kolos kia. 36 Wimi ri ka la fakiisnge ma ri ka efe rawas lo Yesus ulo aupaket. 37 Wiyat ine paklu e Yesus ulo aupaket ri tutfamti e ansipin au tura sunwar a ri ka anganggon singi nafow. Sunwar a ri seti aregii: I GII E YESUS, KING KE RE FAN JUDA. 38 Ri tutfamti e u e kaltu saksak ulo neng e e un aupaket ming tura Yesus. Neng ulo galu miil ma neng ulo galu kais. 39 Fa ri ka sol singi, ri tumar saksak ini, ri belbel ine pakpakluri ma ri ka war, 40 “O lewa o ka peteng ini ou bero ine Felun Nining Bakir, ma o ku feti mil lo bala e su tuul e biing, om bou faliunge o. Pu tinglo aupaket le ku ta o na Sikow e Deo.”
41 Tikii sal gii, fam pris lamlam, fan titsa lo fafanau ma ge lamlam lo re tongge ri tumaru e Yesus. 42 Ma ri ka war, “E su faliungere fa safle i e tibi fasi una faliungeni tibom. I na King tingna Israel, towfu ku pu tinglo aupaket, usi kerer u titinge lo. 43 I e tafu e titinge kia ilo Deo. Le Deo ku bura, towfu ku ulsi, anwarow i e peteng ini i na Sikow e Deo.” 44 Ilo tikii sal, ung kaltu saksak a ri ka tutfamti ru tura ru bas ini e mara warwar saksak talo.
Minet ke Yesus
45 Tinglo siat tuntun ka la muut lo anmatam pisii baba e tuul, anor e pu talo male kiruur a. 46 Lo anmatam pisii baba e tuul, Yesus e tau bakbakir sak, “Eloi, Eloi, Lama Sabakatani?” Pimpiku gii, “Kek Deo kek Deo, usi e tamu o ka la kosing yau?”
47 Biing fa ri fafatie uwa ri ongni, ri ka war, “E tautau ine Elaija.”
48 Saupesak neng lo ri ka la kepe spans ka fasifngeni ulo bala waen gin, wimi ka sanga ulo sungkalut ma kam tow tife Yesus ini ku fitfit ini. 49 Ma tongge nano ri ka war, “Gii kerer usu towfu ma kerer ku parpar. Le antalu Elaija ku puek una sa ulsi.”
50 Ma biing Yesus e sam tau bakir sak mil, i e sek paket manangia.
51 Lo sum biing a sekit sun laplap bakir ulo bala Felun Nining Bakir e rages ka u lo, ting wiyat ka la muut ufaf. Male e gi ma fatfat ri ka tapot. 52 Balbalang kenit ri ipiik ma pinpinumfori e tongge riis a ri kabuk met, ri ka matet mil ri ka liu. 53 Ri suu tinglo balbalang kenit, ma wimi ine matmatet mil ke Yesus, ri ka la ulo siti tarawen ina Jerusalem ma tongge fuunfuun ri ka par ri.
54 Biing kaltu bakir kere fan soldia tura fa ri efefe lo Yesus, ri ongni e anggi ma ri ka pari e mara mok gii e fuut, ri la soke sak, ri ka tautau bakbakir, “Tikin sak, ina Sikow e Deo.”
55 E mel e gelefin ri sam ususi e Yesus ting famu tingna Galili una efefe lala lo fam fabur kia, ri titi u tapak ri ka parpar. 56 Maria Makdalen, Maria tinow e Jeims ma Joses ma tinow e fan siksikow e Sebedi ri ta u falifu ire gelefin a.
Ri towfu e Yesus ulo balang kenit
57 Biing e lala una biing e mel e kaltu tuba mel tingna Arimatia e puek, asow gii Josef. I tibom e ta neng lo re fan disaipel ke Yesus. 58 I e la use Pailat ka la gatmo use pinumfow e Yesus. Ma Pailat ka fauun ri ka kepe ri ka tow tifi. 59 Josef e kepe pinumfow e Yesus ka la afti ine laplap e fuu ma e kalkaliis kausi tikin. 60 Ma ka towfu ulo bala balang kenit fuu kia tibom, e kefi ulo fam. Wimi ka filiitngeni e neng e e fat kali e anmatow e balang kenit a, ma ka la kosngi. 61 Maria Makdalen ma Maria tinow e Jeims ma Joses ru kiiskiis ulo galu lo balang kenit a.
Tongge na efefe ulo balang kenit
62 Lo biing wimi ine biing una terngeni e fan mok wilo biing na Sabat, fam pris lamlam ma fam Farasi ri ka la use Pailat, 63 ri ka la peteng tifi aregii, “Kaltu bakir, kemem sangfi e kaltu na gurgurum lewa, lo biing i e liu uwa e peteng aregii, ‘Wimi ine e tuul e biing yau matet mil.’ 64 Kemeu bura ini ou tow e sunwar ri ku efe rawas lo balang kenit ku la muut lo biing baba e tuul. Are kuuf ma fan disaipel kia ri ka puek ri ka sa kinow e pinumfow ma ri kamu peteng tifre tongge ini Yesus e sau matet mil kosnge minet. Ma anggurum gii ri ku gow, eu kulfi e anggurum kia lewa ka gow famu.”
65 Ma Pailat ka war, “Uunre tong kaltu na efefe, ri ku la efe kausi lo balang kenit aregii, gam ka parfat.” 66 Ma ri ka la ri ka la fagati ri una efe lo balang kenit. Ri towfu e anulau ulo fat bakir ulo matow e balang kenit, ma ri ka towfu e tongge na efefe ri ka efe lo.