Ema Apóstole Juan májuequenehahi eta máichararacavahi ema Jesucristo, ticaijare puiti eta
EVANGELIO SEGÚN SAN JUAN
1
Eta acane, te táepani­ravahi tamutu, matiari­hi­que­néipahi ema Jesucristo, ema Tímima­tirahi me Viya* Ema Apóstole Juan, te máju­chapa eta juca libro, mana­cahi amai­riha te letra griega λoγoσ (eta táecha­ji­cui­rava: “logos”). Eta taca­ye­ma­quene te vécha­ji­ri­rupa: “Tí­mi­ma­ti­rahi me Viya”. Éta­ri­chueche viti achaneana. Tica­vare tacahe eta táecha­ji­si­ha­quene eta apa­mu­riana lí­broana te caste­lla­no­rupi, ani taca­hehi: “la Pala­bra” étapa “el Verbo”.­. Éma, macachanehi ema Maiya eta máitare­sirahi, Víyahivare éma apanavare. Ena apinana, nacuti­cacahi eta napane­reruana. Eta táepani­ravahi eta acane, émarihi ema Cristo ticaema­ta­neacahi tamutu eta tatiari­hi­que­neanahi puiti, máitauchirahi eta mapane­re­ruanahi ema Maiya. Tájina máejeque­rui­nahini, nájinavare apanai­nahini náepiya­cahini eta tatiari­hi­queneana. Émari­chu­hivare ticaita­re­ca­havihi viti achaneana. Émari­chuvare tinacapa te viáchanevana eta tamicahu eta vítare­sirahi. Éma tímiyanava tímicau­chahavi taicha mavaraha máimiju­ni­ji­si­na­ha­viyare eta tamapicu te viáchanevana. Narari­hisera ena vahi náuricahini eta mamicau­chi­navaca. Navaraha nacaemaha eta mamicau­chi­ra­vacahi.
Tacahe, te máimahapa tiuri, ema Jesucristo tiúcupaicapa te juca apaquehe. Tiáchane­chavapa. Yátupi­quenehi achane, macaechehi eta veche viti achaneana. Ticasi­ri­qui­havihi te jena áñoanahi majuru­sirahi. Matiari­hivare ema apana achane ticaijarehi Juan Tícacha­si­ri­carahi. Tacahe, ema Viya, te máimahapa tiuri, ticava­nahipa ema Juan. Máinapu­mi­rau­cha­yarehi eta macame­ta­rai­ruyare eta máimere­si­ravaya ema Cristo, ema namica­huyare nácani ticasi­ña­va­nayare mayehe. Ehane­chavapa. Yátupi­quenehi achane, macaechehi eta veche viti achaneana. Ticama Juan mameta­ca­yarehi ena achaneana natsecava eta najaca­piraya ema Cristo. Ema Juan, vahi émainahini timícau­cha­mu­rimahi ena achaneana. Émahisera ticame­ta­rai­ru­ra­hi­yarehi eta máucupai­sirapa ema tiámahavihi eta yátupi­queneana mapane­re­ruanahi ema Viya. Ema maca máechaji­si­haquene ema Juan, éma yátupi­quenehi eta mamicau­chi­ra­ha­vi­yarehi vimutu viti achaneana, taicha tímieche viti achaneana. Ticatu­cahavi eta mapane­reruana ema Viya.
10-11 Ema Jesucristo, émahi acane tépiyacahi tamutu eta apaquehe, énapa ena viáchuca­na­veanaini. Puíticha éma téchahavi vimutu. Téhesera te tiúcupaicapa éma, namaima­ti­quenehi ena achaneana Viáquenuirahi éma, váhivare navara­hahini najaca­pahini éma. 12 Natiari­hisera ena tinere­ji­ca­vanahi tijaca­panahi, téhicanahi éma. Ena nani, ichape­rinehi eta macuna­chi­ra­vacahi táichavene eta nacasi­ñai­ravahi mayehe. Éna, yátupi­que­neripa machicha­na­veanahi ema Viya. 13 Eta macachi­chai­ra­havihi ema Viya víti, émahi ema Viya tinere­ji­cahavi táichavene eta vicasi­ñai­ravahi mayehe. Vahi étapa­ra­cai­na­hi­pucaini eta náehisi­rai­na­hi­pucaini ena ticachi­cha­haviana. Váhivare étapa­ra­cai­na­hi­pucaini vivara­ha­hi­pucaini ichape víti. Váhivare étapa­ra­cai­na­hi­pucaini ichape­na­hi­pucaini eta mavarai­rahini mácani apana achane.
14-17 Viti véhicanahi ema Jesús eta matiari­hirahi te juca apaquehe, yátupi eta vímatirahi éma. Vímahahi te viúquihana. Vímati­varepa eta másihairahi te anuma, eta émairahi ema macari­chu­quenehi Machicha ema Viya. Yátupi­hivare eta víyairahi éma, macutihi ema Maiya. Éma, tímima­tirahi me Viya, taicha éma máimerecahi eta máetaviu­chirahi eta máemuna­si­ra­havihi, máimechi­ra­ha­vi­hivare eta yátupi­queneana mapane­reruana ema Maiya. Ema víyarahaini Moisés ticatu­pa­rahahi me Viya eta máimitu­si­ra­havihi viti achaneana eta vanairipiana. Émasera ema Jesucristo ticatu­pa­rahahi me Maiya eta máimitu­si­ra­havihi eta máemuna­si­ra­havihi, étapa eta máechaji­ri­ruvana yátupi­queneana ema Viya. Ema Cristo, tétavi­cavahi eta máuriva eta viyehe vimutu. Eta majanea­si­ra­ha­vipahi, tíjara­ca­havihi eta vitumevahi te tamutu sácheana. Émaripa ema Juan, ani macahehi eta máechaji­si­hairahi ema Jesús: “Émara ema maca ema néchaji­si­ha­quenehi eta eyehe cape juca. Yátupi núti nínapucahi eta núchusirahi, émasera matiari­hi­que­neipahi eta acane, májina­nui­chahahi núti. Eta tacahe, tipicau­cha­ca­re­panahi eta nuyehe” macahepa.
18 Yátupiquene nájina náimatihini eta máimahi ema Viya. Émasera ema macari­chuquene Machicha, tímima­ti­cha­havihi eta máuriva ema Maiya taicha étaquenehi másiha te masamure ema Maiya.
Ema Juan Tícachasiricarahi timetacavacahi ena achaneana tayehe eta máimeresiravayarehi ema Jesucristo
(Mt 3.11-12; Mr 1.7-8; Lc 3.15-17)
19 Tacahe, te jena sácheana, ena tuparai­ru­canahi ticava­sanahi te Jerusalén navanecapa ena náevana­chana Ena nani vanai­ru­cana, nara­ri­hihi ena tiyu­ja­ra­ra­hiana te Templo, énapa ena técha­pa­ji­ra­hiana eta taye­re­ru­vana eta Templo te Jerusalén., nayanaucha ema Juan Tícacha­si­ri­carahi. Éna, nayase­recapa, ánipa nacahe:
—Tamutu arairuhi eta pímitu­rapiana. ¿Pítinaripa ema Cristo vicucha­pa­quenehi? —nacahepa.
20 Matupi­ruvapa eta majica­pi­ra­vacahi. Ánipa macahe:
—Núti mavane­runuhi ema Viya. Váhisera nútina ema ecucha­pa­quenehi ema ticaijare Cristo —macahepa.
21 Tacahe, nápecha­varepa nayasereca:
—¿Nájaha­visica píti? ¿Pítipuca picaijare Profeta Elías? ¿Pichavahi eta te juca apaquehe? —náichapa.
Émasera majica­pa­varepa:
—Vahi nútina.
Tásiha, nápecha­varepa nayasereca:
—¿Nájaha­visica píti? ¿Pítipapuca ema apana profeta vicucha­pa­quenehi? —náichapa.
Émasera majica­pa­varepa:
—Vahi nútina.
22 Tacahe, náichavarepa:
—¿Nájaha­vi­que­nesica píti? Pimeta­ca­ha­vichucha te nájaha­vipuca píti. Vivaraha véchayare, apaesa vimeta­cavaca ena tivane­ca­ha­vianahi —náichapa.
23 Tacahe, ema Juan majica­pa­varepa:
—Nútichucha máechaji­si­ha­quenehi te ajureca ema víyarahaini profeta Isaías. Núti nucame­ta­rairuhi nayehe ena achaneana vámahi­cu­rúhana. Níchuha­vacahi éna apaesa natsecava eta jácani máiteca­piraya ema Viáquenu —macahepa.
24 Natiari­hi­hivare ena navane­ruanahi ena fariséoana. 25 Nayase­re­ca­varepa éna apanava:
—¿Tájahasica tacayemahi eta pícacha­si­ri­sirahi ena vijaneanana, te váhipuca pítinahíni ema Cristo, váhivare pítinahíni ema profeta Elías, váhivare pítinahíni ema apana profeta vicucha­pa­quenehi? Ena vijaneanana vahi tácamu­nuhini nacaica­cha­sihini. Énasera ena apava­sanana, jéhesare tacamunu eta nácaica­cha­sivaca —nacahepa.
26 Tacahe, éma majica­pa­vacapa:
—Tiuri, núti yátupi nícacha­si­ca­vacahi te une ena achaneana, apaesa natsecava eta jácani máiteca­piraya ema vicucha­pa­quenehi. Matiari­hi­pasera puiti te vitaracu. Étisera vahi ímatihini éma. 27 Tímere­ca­va­va­nénapa. Ticuna­cha­ca­re­pa­na­ya­resera eta nuyehe. Váiparinehi nácuti­sa­mimahi eta máitupa­ji­jia­si­ravahi. Váipari­ne­hivare nácaemu­ña­vaimahi macamu­su­ra­nuhini núti páuresami —máichavacapa éna ema Juan.
28 Eta mávihahi ema Juan máicacha­si­ri­sinehi ticaijare Betábara, te apachara eta cajacure ticaijare Jordán, tinapaicahi te táuchusine eta sache. Eta nayase­re­si­ne­panahi ena vanairu­canahi.
Ema Juan máimicaecheracha ema Jesús eta émairahi ema Cordero, vanairucahi me Viya
29 Te apanapa sache, máimahapa ema Juan eta mapauchi­ra­paipahi ema Jesús. Tacahe, máichavacapa ena achaneana:
—Ímaha, márajapa ema Cordero, matapi­ra­va­requene éma, vanairucahi me Viya. Éma, táimica­pa­ruyare eta macaepa­hai­rayare eta vipeca­turana viti achaneana te juca apaquehe. 30 Émara ema maca ema néchaji­si­ha­quenehi eta eyehe cape juca. Núti nínapucahi mayehe éma, émasera matiari­hi­que­néipahi eta acane, májina­nui­chahahi núti. Eta tacahe, tipicau­cha­ca­re­panahi eta nuyehe. 31 Nútiripa néchaji­sihahi éma, vuíchahasera nímatihini. Numeta­ca­he­hisera eti nujaneanana israelítana eta ecaica­cha­siraina apaesa etsecavahi eta ejaca­piraina éma te jácani máimere­cavapa. 32 Tacahe, cape sache, títeca­pau­chanupa ema Jesús, mavarairahi nícacha­si­cayare éma. Tásiha, te viúcupaicapa te une, nímahapa ema Espíritu Santo eta máucupai­sirahi te anuma, ticuti­parine eta paloma. Masiapa­hacapa ema Jesús. 33 Tacahe, te nímahapa, nupaenu­mavapa nímati éma eta émairahi ema vicucha­pa­quenehi Cristo, taicha ema Viya tímitu­canupa eta máicutia­rayare. Ani macahehi: “Te pímaha ema Espíritu Santo máucupaucha te mápusi mácani achane, pímatiya eta émairahi ema Nuchicha nuvaneruhi. Éma, tíjara­ca­he­va­cayare ema Espíritu Santo, tisiapa­ha­ca­he­va­cainapa éti achaneana. Nuchane­ra­heinapa éti” máichanupa ema Viya. 34 Tásiha puiti, nímatipa éma. Táitusiava numetacahe puiti eta émairahi ema Cristo, Machicha ema Viya —máichavacapa ema Juan.
Ena náinapuiruana máichuhaqueneana ema Jesús ena máimitureanaya
35 Tacahe, te apana­varepa sache, ema Juan matiarihihi tayehe eta mávira­reasahi, vítipa viti apinahavi máimitu­reanahi. 36 Tásiha, máimahapa ema Jesús tiánucu­ha­paipahi. Tacahe, ema Juan máichahavipa:
—Ímaha. Ema maena Jesús, émahi ema Cordero matapi­ra­va­requene, vanairucahi me Viya —macahepa.
37 Tacahe, eta vímairahi viti apinahavi máimitureana ema Juan, viyanapa véhicahi ema Jesús. 38 Tásiha, ema Jesús tésenie­que­ne­havapa. Máimahapa eta véhisi­rapahi. Tiyase­re­ca­havipa:
—¿Tájaha ecamunu nuyehe? —máichahavipa.
Víti vijicapapa:
—Tata maestro, ¿távihapuca eta píteca­pirare?
39 Ema Jesús tijica­pa­havipa:
—Yare, ímaha apaesa ímativa.
Tacahe, viyaninapa vímatipa eta mávirarehi. Vítaipahi eta jena sache eta viávihairahi eta mayehe, taicha las cuátroripahi sache te vítecapapa ánaqui.
40-41 Andrés máijare éma nuchamuri téhicapahi ema Jesús. Tacahe, eta máurisa­mu­revahi ema Andrés, tiyana­vanepa matanucahi ema maparape Simón Pedro. Te máichimavapa, máichapa:
—Vímaharipa ema vicucha­paquene Mesías ema Cristo —macahepa.
42 Tacahe, ema Andrés tichavapa mámapa ema maparape Simón eta te mávihahi ema Jesús. Te náiteca­pauchapa, ema Jesús máesenicapa ema Simón. Tásiha, máichapa:
—Piti Simón, machichavihi ema Jonás. Nútisera nítsivachaya eta píjare. Núti níjare­chaviya Pedro, táichavenehi eta pétaviu­chi­rayare eta pitumeva —máichapa ema Jesús.
Ema Jesús máichuhapa ema Felipe émapa ema Natanael
43 Te apanapa sache, ema Jesús mavarahapa tiyana­yarehi te tinapaica eta Galilea. Tásiha, macainunapa ema Felipe. Tásiha, máichapa:
—Yare, péhicanu.
44 Eta mávasahi ema Felipe eta te avasare ticaijare Betsaida, étari­chuvare mávasahi ema Andrés émapa ema Pedro. 45 Tacahe, ema Felipe tiyana­varepa, matanucahi ema Natanael. Te máetupiacapa, máichapa:
—Vímaharipa ema achane máechaji­si­ha­quenehi te libro májucha­quenehi ema víyarahaini Moisés, émari­chuvare éma táechaji­si­ha­quenehi eta libro nájureanahi ena profetanaini. Ema ticaijarehi Jesús, machicha ema José. Ticavasahi te Nazaret —macahepa.
46 Tásiha, ema Natanael majicapapa:
—Váiparinehi étainahini máuchusi­nehini ema achane tiuri tayehe eta avasare Nazaret —macahepa.
Tásiha, ema Felipe máichavarepa:
—Viyana, apaesa pímati —máichapa.
47 Tacahe, te náiteca­pauchapa, ema Jesús máimara­ra­caripa ema Natanael. Tásiha, macahepa:
—Nímativi eta pipanereru. Píti yátupi­quenevi israelíta. Tétavi­cavahi táurivahi eta pítare­sirahi. Vahi pítuca pivayuareca —máichapa. 48 Tásiha, ema Natanael majicapapa:
—¿Táviha pímati­nenuhi?
Ema Jesús máichapa:
—Núti nímati­vipahi te vuíchaha máetupia­ca­vihini ema Felipe eta máichuira­vi­yarehi, te piáviharipa te tápecu eta yucuqui higo.
49 Tacahe, ema Natanael masuapa­vanepa ema Jesús. Máichapa:
—Tata Maestro, pítiripa piti yátupiquene Machicha ema Viya. Píti yátupi­que­né­vivare Reyvihi viyehe viti israelítana. Núti níjara­cavapa néhicaviya —máichapa.
50 Ema Jesús majicapapa:
—Étachucha eta juca níchiravihi eta nímairavihi te tápecu eta yucuqui, pipatsi­cavapa píjaracava péhicanuya. Vahi tácarichu eta juca. Pímaha­yareva eta apana tiárami­ca­rea­napana tayehe eta juca.
51 Tásiha, ema Jesús máichahavipa vimutu:
—Éti ímahayare eta anuma téjiacayare, énapa ena ángeleana tiúcupau­cha­nua­nayare núti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya —máichahavipa.

*1:1 Ema Apóstole Juan, te máju­chapa eta juca libro, mana­cahi amai­riha te letra griega λoγoσ (eta táecha­ji­cui­rava: “logos”). Eta taca­ye­ma­quene te vécha­ji­ri­rupa: “Tí­mi­ma­ti­rahi me Viya”. Éta­ri­chueche viti achaneana. Tica­vare tacahe eta táecha­ji­si­ha­quene eta apa­mu­riana lí­broana te caste­lla­no­rupi, ani taca­hehi: “la Pala­bra” étapa “el Verbo”.

1:19 Ena nani vanai­ru­cana, nara­ri­hihi ena tiyu­ja­ra­ra­hiana te Templo, énapa ena técha­pa­ji­ra­hiana eta taye­re­ru­vana eta Templo te Jerusalén.