2
ANunun aGot egǝm len naPentikost
Len nǝboŋ hǝn naPentikost* Lev 23.15-21; Deu 16.9-11 togǝmai lub̃on len naut esua. Vǝha-sua ŋai ikad nǝwalan dan nǝmav tosum̃an nǝlan paru, ale naim lotobǝtah lan epul hǝni. Loris natit tohun natuhuhab lotowunwun lotopǝpehw ale lupat len galit ṽisusua. Galit p̃isi lopul hǝn aNunun aGot ale lotub̃at sor len nasoruan tiltile gail tonor hǝn nǝsa aNunun aGot tolavi mai galito.
Len nǝboŋ enan len naut a Jerusalem ikad naJu lotolotu hǝn aGot, nǝvanuan naut p̃isi lotohusur kitin hǝn na-lotu-hǝn-aGot-an. Nǝboŋ lotosǝsǝloŋ hǝn nǝwalan enan, naluṽoh logǝm b̃onb̃on nǝnauan salit ebutbutut husur lotosǝsǝloŋ lǝboi nasoruan salit ṽisusua. Lumaŋmaŋ, lup̃aŋ, luke, “Galit lotosor, lovi alat a Kalili m̃au? Imabe datosǝsǝloŋ hǝn nasoruan lotopas gidat ṽisusua maii? Alat a Partia, a Mitia mai a Elam. Alat lotosuh a Mesopotamia, a Jutea mai a Kappatosia, a Pontus mai a Asia, 10 alat a Frijia mai a Pamfilia, a Ijip mai tarhǝt a Lipia pǝpadaŋ hǝn naut a Sairin, mai galevis lovi metb̃os hǝn naut a Rom. 11 Gidat galevis datovi uleJutea a m̃o ale galevis datohusur nadǝlomian salito. Alat a Krit, alat a Arapia, gadit p̃isi datosǝsǝloŋ lǝboi galit lotosor len nasoruan sadit gabag. Lukel ur nǝyalyalan siGot len natit gai togol gail len nǝdaŋan san!”
12 Galit p̃isi lup̃aŋ mai lodǝdarŋab̃u. Lous galit gabag ke, “Namilen nategai imabe?”
13 Wake galit galevis lusor viles ahai susur gail ke, “Lomun nǝwain toveveu ale lotǝrog.”
APita isor mai naluṽoh
14 Be aPita eil mai esǝŋavur pisan esua, ale isor habat am hǝn tokel mai naluṽoh ke, “Gamit a Jutea mai gamit mǝttotoh a Jerusalem, ivoi ke gamit mǝtelǝboi naten tovisi; mǝtesǝsǝloŋ hǝn nasoruan sagw. 15 Naut kǝmas nǝsa mǝttonau maienan, alategai lǝsatǝrog husur namityal evi mǝlapat dudulan ŋai. 16 Natenan tomadhavisi, ahai kelkel ur siGot, aJoel ikele tia:
17 “AGot ikele ke, ‘Len nǝboŋ hǝn nanoŋan hǝn navile a pan,
ginau dereh nevur san aNunugw hǝn nǝb̃ilavi mai nǝvanuan p̃isi.
Natǝtai gail mai anatvavimito dereh likel ur napisulan sagw
mantuhmar samit gail dereh leris narisian gail,
ale haṽut samit gail dereh lipat ris nab̃ǝb̃er gail.
18 Dereh nevur san aNunugw hǝn nǝb̃eviol hǝni
mai naslev sagw gail, alalum̃an mai alatpǝhaṽut,
Ale galit dereh likel ur napisulan sagw.
19 Dereh nigol namerikel gail len nǝmav
mai natit len navile a pan mǝttomaŋmaŋ lan,
nǝda, nǝhab mai nǝmaroṽ.
20 Namityal tegǝgel vamotmot mai nahǝbati tehum nǝda
beti nǝmariboŋ namǝnas toyalyal
siNasub̃ dereh tegǝmai.
21 Beti nǝvanuan p̃isi lotokai vi tǝban nahǝsan Nasub̃ hǝn b̃evi tarhǝt salito,
gai dereh tilav kuv galit dan nǝpanismen sil nǝsaan salito.’* Hǝn naves 17-21, Jol 2.28-32
22 “UleIsrael gail, mǝtesǝsǝloŋ hǝn nǝsa nǝb̃ikele: aYesu ta Nasaret, aGot itabtabuh lan. Ale aGot igol naten tomasil len nǝhomito, husur len aYesu egaii, aGot igol namerikel lotodaŋ, namerikel mǝttomaŋmaŋ len gail, mai namerikel lotokel kot aYesu. Gamit p̃isi mǝtolǝboi natgalenan tia. 23 Nǝsa tovisi hǝn aYesu inor hǝn na-sor-utaut-an siGot sutuai tia. AGot eriŋi ke lǝb̃ilav aYesu mai gamito ale gamit mǝtup̃os gati len nǝhai balbal. Alat lǝsavi Ju losusupah mai gamit hǝn mǝttogol tomat len nǝhai balbal.* Mat 27.35; Mak 15.24; Luk 23.33; Jon 19.18 24 Wake aGot ilavi dan nǝmatan. Igol imakuv dan na-pǝŋas-masuṽ-an hǝn nǝmatan, husur nǝmatan edǝdas b̃etǝgau gati.* Mat 28.5-6; Mak 16.6; Luk 24.5 25 Imagenan aTevit isor husuri ke,
“ ‘Noris Nasub̃ akis a m̃o len ginau.
Bathut totoh len nǝmatu sagw, asike nomǝtahw.
26 Husur enan nǝlogw ivoi,
nasoruan sagw epul hǝn nahǝhaṽuran,
ale len natohan sagw, nǝ-vatvat-viri-an sagw ipat len aGot.
27 Husur gaiug, Nasub̃ aGot, asike geriŋ gab̃ulan ginau len naut nǝmatan,
asike geriŋ niben Nǝvanuan Sam̃ tib̃os nǝtan.
28 Goṽusan ginau hǝn nap̃isal gail hǝn nǝmauran;
dereh gigol ginau nepul hǝn nahǝhaṽuran hǝn natohan sam̃.’ Hǝn naves 25-28, Psa 16.8-11
29 “Bathudud gail, nolǝboi nakitinan ale nukel mai gamit ke atǝmadato, aTevit imat tia. Lutavuni tia, ale nab̃urhes han ipat sal van vǝbar nǝboŋ damǝŋai. 30 Be evi ahai kelkel ur. Elǝboii ke aGot tota gat na-kel-gati-an sua todaŋ toke, avan sua len nǝpasusan siTevit dereh tegǝm vi kiŋ sum̃an aTevit.* Psa 132.11; 2Sam 7.12-13 31 ATevit elǝboi nǝsa b̃evisi balai, ale isor husur na-le-mǝhat-an seKristo dan nǝmatan. Ike,
“ ‘Asike ipat len naut nǝmatan,
asike niben ib̃os nǝtan.’* Psa 16.10
32 “Imagenan, aYesu egaii, aGot igol tole mǝhat dan nǝmatan tia, ginamit p̃isi namtoris lǝboi natenan. 33 Itoh tia a mǝhat len nǝtarhǝt nǝmatu siGot. Ale aTǝman eviol hǝn aNunun maii hum tokel gati tia. Ale aYesu evur san nǝsa mǝttomadharisi mai sǝsǝloŋ hǝni vi lan ginamito. 34 Husur aTevit savi mǝhat vi lan nǝmav, be gai sǝb̃on ike,
“ ‘Nasub̃ aGot ikel mai aMasta sagw ke,
“Gebǝtah tǝban ginau, len navǝlagw nǝmatu,
35 vir nǝb̃eriŋ aenemi sam̃ gail pipit nariem̃ gǝlaru
hǝn lǝb̃evi ut kǝmas.” ’* Psa 110.1
36 “Imagenan, ivoi ke alat a Israel p̃isi lelǝboi koti ke aYesu egaii, mǝttoriŋi len nǝhai balbal, aGot igol etibau tia len na-il-a-m̃o-an, tovi Masta mai Kristo, aGot totabtabuh lan.”
37 Nǝboŋ nǝvanuan gail lotosǝsǝloŋ hǝn nasoran enan, ibar nǝlolito ale lous aPita mai ahai pispisul gail ke, “Bathudud gail, namtimabe?”
38 APita isor var galit ke, “Mitipair dan nǝsaan samito ale gamit p̃isi mitibaptais len nahǝsan aYesu Kristo hǝn aGot b̃erub̃at nǝsaan samito, beti aGot dereh teviol hǝn aNunun mai gamito. 39 Husur ke na-kel-gati-an enan evi samito mai sinaur p̃isi lǝb̃ehusur gamito, mai silat p̃isi lotosuh a tut, alatenan, Nasub̃ aGot sidato b̃ekis galit balai.”
40 Beti aPita isor ebǝlav, ikel nalǝlǝgauan mai galito, ikel taltal hǝni ke, “Mǝteus aGot hǝn b̃ilav kuv gamit dan nǝpanismen b̃ibar naur egai lotosa, lotomǝtahun aYesu.”
41 Alat lotodǝlom nǝsa tokele, ahai pispisul lubaptais hǝn galito, ale 3,000 am lohusur aYesu len nǝboŋ enan ŋai. 42 Akis losǝsǝloŋ bun nǝsa ahai pispisul gail lotop̃usan hǝni, lub̃on len nǝmauran salito; lob̃ur nabǝta hǝn lotohan b̃onb̃on, ale lusor tuṽ.
Nǝmauran silat lotokad nadǝlomian
43 Nǝvanuan p̃isi lomǝtahw len nǝyalyalan siGot, husur len nǝdaŋan siGot ahai pispisul gail lugol namerikel isob̃ur toṽusani ke galit siGot. 44 Alat lotokad nadǝlomian losuh b̃onb̃on, natit p̃isi lotokade evi salit p̃isi.* Uman 4.32-35 45 Nǝboŋ lotopar tete sua, lop̃ur hǝn nǝtan o natit salit gail ale lopǝpehun nǝvat han mai galito lotom̃idol. 46 Len nǝboŋ p̃isi lub̃on tabtab len naholǝvat todar vis naim siGot ale nǝnauan salit esua. Lohusur naim ṽisusua salit gail lob̃ur nabǝta hǝn lotohan b̃onb̃on husur ke nǝlolit ehǝhaṽur, nǝlolit inor, 47 lusal suh aGot ale luvoi, lunor len nǝnauan sinǝvanuan p̃isi. Len nǝboŋ p̃isi Nasub̃ ilav kuv galevis dan nǝsaan salito, gol ke alat lotokad nadǝlomian lusob̃sob̃ur am.

*2:1: Lev 23.15-21; Deu 16.9-11

*2:21: Hǝn naves 17-21, Jol 2.28-32

*2:23: Mat 27.35; Mak 15.24; Luk 23.33; Jon 19.18

*2:24: Mat 28.5-6; Mak 16.6; Luk 24.5

2:28: Hǝn naves 25-28, Psa 16.8-11

*2:30: Psa 132.11; 2Sam 7.12-13

*2:31: Psa 16.10

*2:35: Psa 110.1

*2:44: Uman 4.32-35