12
AMeri evǝhas aYesu
(Mat 26.6-13; Mak 14.3-9)
Len nǝmariboŋ tomǝlevtes sǝbar nǝPasova sal, aYesu ibar naut a Petani. Evi naut siLasarus, aten aYesu togol tole mǝhat dan nǝmatan. Loutaut hǝn nab̃iltihanian m̃osi. ALasarus mai galevis am lutah maii len natev, ale aMarta ipat nǝhanian mai galito. Beti aMeri ilav nahudhulita hǝn nǝhai pǝhas naoil, nǝvat han totibau.* Luk 7.37-38. Nasoruan ta Kris ike namǝlasan han ibar 325 gram. Evǝhas narien aYesu hǝni ale igar kuvi dan narien gǝlaru hǝn navurun. Ale naim epul hǝn nǝb̃on naoil enan tosusau. Ikad ahai susur san sua, nahǝsan aJutas Iskariot, b̃eriŋ aYesu len navǝlan aenemi san gail. AJutas ike, “Nǝvat hǝn nǝhai pǝhas egai etibau hun nap̃urp̃uran hǝn nasihau tosua! Imabe datsap̃ur hǝni, lav nǝvat han mai namǝsal gail?” Ekǝmaienan, be sǝnau namǝsal gail, husur evi vanuan vǝnvǝnah. Gai ekǝtkǝta tǝban nabokis nǝvat salito, be ilavlav kuvi m̃os gai gabag. AYesu isor vari ke, “Sagemǝdasi! Alitegai etǝgau gat nǝhai pǝhas egai vir nǝboŋ lǝb̃itavun ginau. Akis namǝsal gail lutohtoh mai gamito, be ginau, asike nutoh mai gamit ebǝlav.”* Deu 15.11
Nǝboŋ naJu gail lotosǝsǝloŋ hǝni ke aYesu totoh a Petani, nab̃iltiluṽoh logǝm hǝn lǝb̃erisi, be savi aYesu ŋai, luke leris aLasarus am, atenan aYesu togol tole mǝhat dan nǝmatan. 10 Imaienan, ab̃iltihai tutumav gail lusor utaut hǝn lǝb̃igol aLasarus am b̃imat, 11 husur nǝvanuan isob̃ur lugam dan ab̃iltihai tutumav gail hǝn lǝb̃eriŋ nǝlolit len aYesu sil nǝsa tovisi hǝn aLasarus.
AYesu evi lan naut a Jerusalem hum nakiŋ
(Mat 21.1-11; Mak 11.1-11; Luk 19.28-40)
12 Pelan han na-kel-uri-an ibar naut a Jerusalem ke aYesu satogǝmgǝmai. Nǝboŋ nab̃iltiluṽoh lotogǝm hǝn Nǝhanan nǝPasova lotosǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an enan, 13 lutariv nǝpashǝt nadet, Nadet ehum namǝtu, ebǝlav, ikad nǝpashǝte mai ikad naṽite lotohanhani. Len naut a Israel lob̃ilb̃il hǝni hǝn lǝb̃eṽusani ke lotob̃al sǝhor aenemi salit gail len nǝb̃alan. Len naut egai hum ma lotob̃ilb̃il hǝni husur lunau ke aYesu togǝm hum nakiŋ hǝn b̃egǝgel hǝn alat a Rom lotoil a m̃o len naut a Jutea. luvan hǝn lǝb̃ebubur maii. Lukai habat ke,
“Hosanna! Datisal suh aGot!
Got tigol na-voi-buni-an van hǝn gai togǝm len nahǝsan Nasub̃ aGot.
Got tigol na-voi-buni-an van hǝn nakiŋ naut a Israel.”* Psa 118.25-26
14 Nǝboŋ aYesu tosab̃ natuhtoŋki, ebǝtah lan hum natosian siGot tokele ke,
15 “Nǝvanuan naut a Israel gail, samtemǝtahw!
Mǝteris! Nakiŋ samit satogǝmai!
Ebǝtah len natuhtoŋki!” Zec 9.9. Nǝboŋ toke natuhtoŋki namilen ke anatun natoŋki totibau be avan ideh sǝsah lan sal.
16 (Len nǝboŋ enan ahai susur san gail lǝsalǝboi natgalen len natosian siGot. Be nǝboŋ aYesu tovi mǝhat vi lan namǝnas san, lunau tǝlmam hǝn nǝsa tovisi, ale lunau sǝhoti ke tovi nǝsarpohan hǝn nǝsa ahai kelkel ur sua totos gati.)
17-18 Nǝvanuan galenan loluṽluṽoh husur galit galevis lutoh mai aYesu nǝboŋ tokis aLasarus dan nab̃urhes hǝn b̃imaur dan nǝmatan. Ale galito, lukel ur nǝsa lotorisi mai alat lǝsarisi. Imaienan, isob̃ur lovivile hǝn lǝb̃ebubur mai aYesu, bathut losǝsǝloŋ husur namerikel enan todaŋ gai togole. 19 Imagenan, naFarisi gail lusor tǝvah mai galit gabag ke, “Datsǝkad nap̃isal ideh am. Mǝteris atenan, gai esǝhor gidat tia, navile a pan p̃isi lohusuri.”
AuleKris galevis ludoŋ aYesu
20 Len alat lotovi Jerusalem hǝn lǝb̃ilotu len Nǝhanan nǝPasova, ikad auleKris galevis lotogǝmai. 21 Luvan hǝn aFilip ta Petsaita a Kalili, lousi ke, “Nasub̃, namtuke namteris aYesu bai.” 22 AFilip ikel mai aAdru, ale aruvan vakel mai aYesu. 23 Beti aYesu isor var gǝlaru, ike, “Namityal hǝn aGot b̃evǝhot nǝyalyalan siNatun Nǝvanuan egǝm tia. 24 Kitin, nokitin mai gamit ke, asike namisurhuwit b̃iteh hǝn b̃imat len tan, ipat sǝb̃on maien ŋai. Wake b̃iteh hǝn b̃imat len tan m̃au, dereh titov vi mǝhat, tiṽan masuṽ.§ Len naut egai aYesu ike salǝboi b̃evi tarhǝt silat a Kris van vǝbar tomat hum namisurhuwit. Be a tahw len nǝmatan san dereh tile mǝhat hum nawit totov vi mǝhat. Nǝboŋ tole mǝhat elǝboi b̃evi tarhǝt sinǝvanuan p̃isi len navile a pan, ale hum nawit dereh tikad naṽit tisob̃ur. 25 Alat lotolǝmas bun nǝmauran salito len navile eg a pan, dereh limasig vi sutuai. Avil alat lotolǝmas bun ginau sǝhor habat hǝn nǝmauran salito len navile eg a pan, dereh likad nǝmauran vi sutuai.* Mat 10.39, 16.25; Mak 8.35; Luk 9.24, 17.33 26 Avan ideh b̃ike b̃evi tarhǝt sagw hum nǝvanuan na-vi-tarhǝte-an, timashusur ginau, husur nǝvanuan na-vi-tarhǝte-an sagw timastoh mai ginau. Ale avan ideh b̃evi tarhǝt sagw, aTata dereh teputsani, tisal suhi.
AYesu isor husur nǝmatan san
27 “Gagai nǝlogw etuhatuh masuṽ. Nekǝmabe beti? Dereh nike, ‘Tata gilav kuv ginau dan namityal egai, sanelǝŋon tisa vǝsa’? Ao asike nokǝmaienan husur nogǝm m̃osi. Nogǝmai hǝn nǝb̃elǝŋon b̃isa vǝsa! 28 Tata gigol nahǝsam̃ tiyalyal!”
Beti nadoldol egǝm len nǝmav, ike, “Nugol iyalyal tia, ale dereh nigol tiyalyal tǝtas am.”
29 Nǝboŋ naluṽoh lotosǝsǝloŋ hǝni, galevis luke nab̃iliurur tokurut, galevis am luke aŋel tosor maii.
30 Beti aYesu ike, “Nadoldol enan isor m̃os gamito, sasor m̃os ginau. 31 Gagai evi namityal hǝn aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan len navile a pan. Gagai evi namityal hǝn aGot b̃ehut atenan toil a m̃o len navile eg a pan, tovi tǝmat. 32 Ale ginau, nǝboŋ mǝtb̃ipat ginau vi mǝhat dan nǝtan, dereh neliv nǝvanuan p̃isi gǝm hǝn ginau.”* Jon 3.14, 6.44, 8.28 33 (Ekǝmaienan hǝn b̃igol naṽide hǝn nǝmatan san b̃imasil ke dereh timat len nǝhai balbal.) 34 Naluṽoh lous aYesu ke, “Imabe gotoke aNatun Nǝvanuan dereh timat magenan? Namtunau ke natosian siGot toke aKristo, aGot totabtabuh lan dereh titoh vi sutuai. Imagenan, aNatun Nǝvanuan egai gotosor husuri, ase ganan?”* Psa 110.4; Isa 9.7; Dan 7.14
35 AYesu isor var galit ke, “Nam̃ial dereh tem̃ial len gamito tebǝlav kǝkereh am. Nǝboŋ nam̃ial b̃em̃ial sal, mitiyar lan hǝn asike nǝmargobut b̃ikabut gol gamito. Mǝtb̃iyar len nǝmargobut, asike mǝtolǝboi naut mǝtb̃evi lan. 36 Nǝboŋ mǝttokad nam̃ial sal, mǝteriŋ nǝlomit lan, hǝn mǝtb̃egǝm vi anatun nam̃ial.”
Nadǝlomian eb̃uer len nǝvanuan gail
Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, evi tut, esusuan gai dan galito. 37 Naut kǝmas togol namerikel tosob̃ur len nǝhon nǝvanuan gail, lǝsariŋ nǝlolit lan. 38 Imaienan, nasoruan sihai kelkel ur aIsaiah isarpoh toke,
“Nasub̃ aGot, ase edǝlom na-kel-uri-an sinamito?
Nǝdaŋan sam̃, gaiug goṽusani van hǝn ase hǝn b̃eris lǝboii?”* Isa 53.1
39 Husur natenan lǝsalǝboi lǝb̃ikad nadǝlomian sum̃an nǝsa aGot tokele len nabuŋon aIsaiah totos tǝtas hǝni ke,
40 “Nugol namǝtalit ib̃esw
nugol nǝkadulit iṽonṽon,
imagenan, namǝtalit lodǝdas lǝb̃ekǝta lǝboi nǝsa notogole
nǝlolit lodǝdas lǝb̃elǝboi sǝhot nǝsa notokele
ale lodǝdas lǝb̃ipair van hǝn ginau
hǝn nǝb̃igol lǝb̃imaur.”** Isa 6.9-10. AGot elǝŋon ke nǝvanuan gail p̃isi leriŋ nǝlolit len aYesu, ipat len galit hǝn lǝb̃ilekis hǝn nap̃isal enan. Be asike lǝb̃ilekis hǝni, aGot igol nǝlolit sasǝŋav, lodǝdas lǝb̃elǝboi sǝhot natideh togole o tokele. Evi nǝpanismen aGot toriŋi len galito husur lomǝtahun lǝb̃eriŋ nǝlolit len aYesu.
41 Isaiah ekǝmaienan husur toris nǝyalyalan seKristo a m̃o tia, ale isor husuri.
42-43 Avil len alat lotoil a m̃o, isob̃ur loriŋ nǝlolit len aYesu. Be husur lotolǝmas nǝ-sal-suhi-an sinǝvanuan gail sǝhor nǝ-sal-suhi-an siGot, lǝsakel uri ke lotokad nadǝlomian lan bathut lomǝtahw ke naFarisi gail lǝb̃ikai tas galito hǝn asike lǝb̃ilotu len naim nab̃onb̃onan salito.
Nasoran mǝkot siYesu len nǝhon naluṽoh
44 Beti aYesu ikai habat van hǝn naluṽoh ke, “Avan ideh b̃eriŋ nǝlon len ginau, gai eriŋ nǝlon kitin len aGot tosǝvat ginau gǝmai. 45 Ale avan ideh tokǝta ris ginau, ekǝta ris atenan tosǝvat ginau. 46 Nogǝm len navile a pan sum̃an nam̃ial hǝn ke avan ideh b̃eriŋ nǝlon len ginau asike itoh len nǝmargobut am. 47 Avan ideh b̃esǝsǝloŋ hǝn nasoruan sagw be sagol husuri, ginau nǝsǝsab̃ sǝhoti ke timaspanis, husur nǝsagǝm hǝn nǝb̃isab̃ sǝhoti ke navile a pan timaspanis, ao, nogǝm hǝn nǝb̃ilav kuv navile a pan dan nǝpanismen sil nǝsaan salito. 48 Avan ideh topair dan ginau mai nasoruan sagw, len Nǝboŋ Namǝkot hǝn navile a pan, len nǝhon aGot nasoruan sagw dereh tisab̃ sǝhoti ke avan enan timaspanis. 49 Bathut ginau nǝsasor len nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an sagw. Avil nusor sitenan tosǝvat ginau, aTata. Gai ikele hǝn ginau hǝn nǝsa nǝb̃imaskele nǝboŋ nǝb̃isor. 50 Ale nolǝboii ke nǝsa aTata tokel buni, evi nǝkadun nǝmauran vi sutuai; imaienan, nukel nǝsa aTata tokel mai ginau hǝn nǝb̃ikele.”

*12:3: Luk 7.37-38. Nasoruan ta Kris ike namǝlasan han ibar 325 gram.

*12:8: Deu 15.11

12:13: Nadet ehum namǝtu, ebǝlav, ikad nǝpashǝte mai ikad naṽite lotohanhani. Len naut a Israel lob̃ilb̃il hǝni hǝn lǝb̃eṽusani ke lotob̃al sǝhor aenemi salit gail len nǝb̃alan. Len naut egai hum ma lotob̃ilb̃il hǝni husur lunau ke aYesu togǝm hum nakiŋ hǝn b̃egǝgel hǝn alat a Rom lotoil a m̃o len naut a Jutea.

*12:13: Psa 118.25-26

12:15: Zec 9.9. Nǝboŋ toke natuhtoŋki namilen ke anatun natoŋki totibau be avan ideh sǝsah lan sal.

§12:24: Len naut egai aYesu ike salǝboi b̃evi tarhǝt silat a Kris van vǝbar tomat hum namisurhuwit. Be a tahw len nǝmatan san dereh tile mǝhat hum nawit totov vi mǝhat. Nǝboŋ tole mǝhat elǝboi b̃evi tarhǝt sinǝvanuan p̃isi len navile a pan, ale hum nawit dereh tikad naṽit tisob̃ur.

*12:25: Mat 10.39, 16.25; Mak 8.35; Luk 9.24, 17.33

*12:32: Jon 3.14, 6.44, 8.28

*12:34: Psa 110.4; Isa 9.7; Dan 7.14

*12:38: Isa 53.1

**12:40: Isa 6.9-10. AGot elǝŋon ke nǝvanuan gail p̃isi leriŋ nǝlolit len aYesu, ipat len galit hǝn lǝb̃ilekis hǝn nap̃isal enan. Be asike lǝb̃ilekis hǝni, aGot igol nǝlolit sasǝŋav, lodǝdas lǝb̃elǝboi sǝhot natideh togole o tokele. Evi nǝpanismen aGot toriŋi len galito husur lomǝtahun lǝb̃eriŋ nǝlolit len aYesu.