11
AYesu mai aJon Baptais
(Luk 7.18-35)
Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan mai ahai susur san tovi 12 tonoŋ, ivan dan naut enan hǝn b̃ep̃usan mai hǝn b̃ikel ur na-kel-uri-an tovoi len navile gail a Kalili.
AJon Baptais itoh len naim bǝbaŋis, ale nǝboŋ tosǝsǝloŋ hǝn nǝsa aKristo togolgole, aJon esǝvat ahai susur san galevis hǝn lǝb̃eus aYesu ke, “Gaiug govi atenan togǝmgǝmai o namtimasvatvat vir togon?” Ale aYesu isor var galit ke, “Tǝlmam van hǝn aJon. Kel maii nǝsa mǝttosǝsǝloŋ hǝni, nǝsa mǝttoris notogole. Ametb̃esw gail lukad nakǝtaan, alat lotogau luyar, alat lotokad naleprosi lumaur, luveveu, nǝdariŋ b̃ulb̃ulol gail losǝsǝloŋ, alat lotomat lule mǝhat dan nǝmatan ale namǝsal gail losǝsǝloŋ hǝn na-kel-uri-an tovoi notokele.* Isa 35.5-6, 61.1 AGot tigol tivoi hǝn avan ideh sateh dan nadǝlomian len ginau sil nǝsa notogole.”
Nǝboŋ galit lotovan, aYesu etub̃at sor husur aJon mai naluṽoh ke, “Gamit mǝtovi lan naut masmas tob̃ǝb̃esw hǝn mǝtb̃eris nǝsa? Mǝtuvan varis naulum̃an tohum nalut naṽiliol nǝlan toṽuvi, tokur hǝni a? Avil mǝtuvan hǝn mǝtb̃eris nǝsa? Naulum̃an tosun nahurabat nǝvat halit totibau a? Aoa! Alat lotosun nahurabat tomaienan lutoh len nab̃iltiim sekiŋ gail. B̃imaienan, mǝtuvan hǝn mǝtb̃eris nǝsa? Ahai kelkel ur sual a? Evoi! Nukel mai gamit ke, savi ahai kelkel ur ŋai, iyalyal sǝhor ahai kelkel ur. 10 Natosian siGot isor husur ategaii ke, ‘Geris! Dereh nesǝvat ahai pispisul sagw a m̃o hǝn gaiug hǝn b̃eutaut hǝn nap̃isal m̃os gaiug.’* Mal 3.1
11 “Nokitin mai gamit ke, sǝkad avan ideh napǝhaṽut topasi, tosǝhor aJon Baptais. Be len alat lototoh pipihabǝlan aGot len nǝmav, galit ideh tovi ut kǝmas, iyalyal sǝhor aJon. 12 Len nǝboŋ ta m̃o siJon Baptais van vǝbar damǝŋai, nǝvanuan gail lutaltal hǝn lǝb̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot len nǝmav, nǝvanuan nǝb̃alan luke litah gati.* Len naut egai, naves elǝboi b̃ikad namilen eru. Len tosua namilen imaiegai ke, nǝvanuan lolǝŋon masuṽ hǝn lǝb̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot, ale lutah gati, il gǝgat lan. Namilen togon ike, nǝvanuan luke lǝb̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot hǝn lǝb̃emǝdas masuṽ hǝni. 13 Husur nalo siMoses mai ahai kelkel ur p̃isi lopǝhav utaut van vǝbar nǝboŋ aJon togǝmai. 14 Ale mǝtb̃ike mǝtb̃edǝlomi, gai evi Elijah, ahai kelkel ur gail lotoke b̃egǝmai. 15 Avan ideh tokad nǝdariŋan hǝn b̃esǝsǝloŋ, tesǝsǝloŋ m̃au!”
16 Beti aYesu eus gai gabag ke, “Be nolǝboi nǝb̃enǝnoṽ hǝn nǝvanuan gail ta damǝŋai mai nǝsa? Lohum alahutai lotobǝtah len nǝmaket lotokai van hǝn galit gabag ke, 17 ‘Namtoṽuv nab̃uvimal m̃os gamito be mǝtsǝsav; namtokǝkai hǝn nǝb̃e nǝmatan be mǝtsǝtaŋ.’ 18 Nokǝmaienan husur nǝboŋ aJon togǝmai, gai sǝhan, gai samun, be luke, ‘Gai ikad natǝmat!’ 19 Nǝboŋ aNatun Nǝvanuan togǝmai, tohan, tomun, luke, ‘Mǝteris! Naulum̃an tohan tǝmǝhav, tomun vatǝrog bolai. Itah mai nǝvanuan nǝtaks mai nǝvanuan nǝsaan gail.’ Avil nǝvanuan gail lolǝboi lǝb̃ekǝta lǝboii ke, namitisau hǝn nǝmauran tonor, ekitin len nǝsa togole.”
Nab̃iltivile gail lǝsǝpair dan nǝsaan salito
(Luk 10.13-15)
20 Beti aYesu etub̃at sor van hǝn nab̃iltivile gail, esivoh len gail, gai togol namerikel tosob̃ur len galito, husur galit lǝsǝpair dan nǝsaan salito. 21 Ike, “Dereh tisa vǝsa hǝn gaiug, naut a Korasin, ale gaiug am, naut a Petsaita, tisa vǝsa hǝn gaiug! Husur nǝtagol namerikel gail len naut a Tair mai a Siton hun notogole len gamǝru, gǝlaru artǝpair dan nǝsaan sǝlaru len nahurabat toharharo mai nǝmasiav. Isa 23.1-18; Eze 26.1–28.26; Jol 3.4-8; Amo 1.9-10; Zec 9.2-4. Naṽide silat a Israel nǝboŋ lotolǝŋon isa hǝn nǝsaan salito ale lotopair dani imaiegai ke: losun nahurabat toharharo hum nǝbak namǝtu, ale lobǝtah len namilen nǝhab, lubarbar hǝn nǝmasiav len nǝkadulito. 22 Be nukel mai gamǝru ke, len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, nǝpanismen hǝn naut a Tair mai a Siton asike idaŋ hum b̃ibar gamǝru. 23 Ale gaiug naut a Kapernaum, gunau ke aGot tipatpat gaiug mǝhat vǝbar nǝmav a?* Isa 14.13-15 Ao! AGot dereh tilav gaiug vi pan vi lan naut nǝmatan. Husur nǝtagol namerikel len naut a Sotom hun notogole len gaiug tia, naut enan tǝpat sal vǝbar nǝboŋ ta damǝŋai.* Gen 19.24-28 24 Be nukel mai gaiug ke, len nǝboŋ aGot b̃epǝpehun navoian dan nǝsaan, nǝpanismen hǝn naut a Sotom asike idaŋ hum b̃ibar gaiug.”
Nǝŋavŋavan kitin
(Luk 10.21-22)
25 Len nǝboŋ enan aYesu isor tuṽ, ike, “Nusal suh gaiug aTata gotovi Masta hǝn nǝmav mai navile a pan. Nusal suh gaiug husur gosusuan natgalenan dan alat lotokad nǝkadulito mai alat lotokad namitisau hǝn navile a pan, ale gukel vǝhot gail mai alat lotovi ut kǝmas hum atuhlahutai. 26 Evoi, aTata, husur gohǝhaṽur hǝn tomaienan.
27 “Natit p̃isi, aTǝmagw ilav gail mai ginau tia. Sǝkad avan ideh tolǝboi aNatun aGot, be aTata ŋai elǝboii. Ale sǝkad avan ideh tolǝboi aTata, be aNatun ŋai elǝboii. Ale gai ilekis hǝn nǝvanuan galevis hǝn b̃evǝhot p̃arp̃ar hǝn aTata mai galito hǝn lǝb̃elǝboii.”
28 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ ike, “Gegǝm hǝn ginau, gaiug nibem̃ tomǝhav, nǝlom̃ tosa hǝn natit tomǝlas gotovusi, ale dereh neviol hǝn nǝŋavŋavan mai gaiug. 29 Nayok sagw, lav nǝhai enan togol dartob̃on hǝn nǝb̃esusupah mai gaiug. Ale gegǝm vi hai susur sagw. Husur naut kǝmas nǝb̃evi amasta sam̃, nǝsǝdaŋ taltal, nǝlogw mǝdau, nǝsǝnau ginau, ale dereh nǝŋavŋavan tegǝm len gaiug, len nǝlom̃ am.* Jer 6.16 30 Husur nayok sagw sǝdaŋ hǝn gǝb̃ikade, sǝdaŋ hǝn gaiug gǝb̃elǝboi nǝsa notokele, ale nǝsa notoriŋi len gaiug, emǝlala, sǝdaŋ hǝn gǝb̃igole.”

*11:5: Isa 35.5-6, 61.1

*11:10: Mal 3.1

*11:12: Len naut egai, naves elǝboi b̃ikad namilen eru. Len tosua namilen imaiegai ke, nǝvanuan lolǝŋon masuṽ hǝn lǝb̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot, ale lutah gati, il gǝgat lan. Namilen togon ike, nǝvanuan luke lǝb̃eb̃is len natohan pipihabǝlan aGot hǝn lǝb̃emǝdas masuṽ hǝni.

11:21: Isa 23.1-18; Eze 26.1–28.26; Jol 3.4-8; Amo 1.9-10; Zec 9.2-4. Naṽide silat a Israel nǝboŋ lotolǝŋon isa hǝn nǝsaan salito ale lotopair dani imaiegai ke: losun nahurabat toharharo hum nǝbak namǝtu, ale lobǝtah len namilen nǝhab, lubarbar hǝn nǝmasiav len nǝkadulito.

*11:23: Isa 14.13-15

*11:23: Gen 19.24-28

*11:29: Jer 6.16