18
Jesús chogzhagujad tule pali-pali Pabzhe koldi-kuenab
Tegin Jesús aga e-chapingan-oturdakalgu, chogal: “Imi pe Pabzhe kolneel, pe keg-chulgu pali-pali Pabzhe kolmalo. Tenal pe melle chogdamalo: ‘An weje-ugak an Pabzhe kol.’ ” Al Jesús aga e-chapinganga purpal chogalzhun: “Imi te ibagwengin tule-walgwen neg-kweburgin tulega-igal-itogedga mai. Tenal we tule Pab-Tummad-kwen-tobzhul, tegin tulemalgin pel atajulbal.
“Tegin we neg-kweburgin, ome-tarbi-machered-purkwijad chimo. Tenal we ome pane-pane tule-igal-itogedzhe chognonida: ‘Imi tule-anpak-istargadbak pe anka igal-wis-nudakoye.’ Tenal tule-igal-itoged kepegin omega yapa igal-itogus.
“Tegin tule-igal-itoged untaradgin pinzheal: ‘Imi antin Pab-Tummad-kwen-tobzhul, tegin tulemalgin pel atajulbal. Tenal ome pane-pane keg-chulgu anka immal chognonida-choggu, al an we omega igal-nudanejun, ome melle anka kannan-kannan an-pudar-itogedzhe immal pal chognonigal.’ ”
Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalbal: “¿Pe itosmal, tule-igal-itoged igi chog? Nabir. Imi tule-Pab-tar-chusmalad mutik-ibgin Pabzhe kolel, ¿Pab we tule-pentakojul pe ebinzhe igal-nudagal? Pab we tule-pentakodo. ¿Tenal Pab pane-pane tulemal-yardako pe ebinzhe melle pentalegal? Chulá. Tenal an pemalga chogdo: Pab Tummad ilgwen tule-chusmaladga igal-nudanoniko.
“Tenal an-Te-Tule-Chunna iti-napche kannan tanikil, ¿an iti-napkin tule-ankin-penzhulmalad-onogo-día o chul?”
Jesús purpal tule-walbo-Pabzhe-kochamaladgin chunmajad
Imi teun takalgu, tule-wal-walgwen chogmal ede tule-nued, tenal tule-pimalad, tule-iskana. Al Jesús tegiid-tulemalga purpal chogalzhun: 10 “Imi te ibagwengin tulemal-walbo Pabzhe-koled-negzhe nadmal Pabzhe kolgal. Tenal tule-walgwen Pariseo-tule, tegin kwéntin e-tulemalgin-Romano-tummadga-mani-egwaned-tule.
11 “Tegin Pariseo kwisgusgu, weob Pabzhe kolaldo: ‘Pab Tummadye, an tog-nuedi pega chogye. Imi antin tule-pimaladyobzhul tule-iskanaye. Tenal antin tule-immal-aturzheed-chul, tenal an tule-immal-akaloed-chul, tegin an tule-pimaladyob ome-pidgin-yoleged-chulbalye. Tenal an we tule-mani-egwanedyob tajulbalye. 12 Tenal antin tumigwengin ilabo mas-kunchulidgin nanedabalye, tegin an-immal-nikad-ilbal, kwaambegid an kwagwen pega ukye.’ Tenal Pariseo weob Pabzhe kochagusdo.
13 “Tenal tule-mani-egwaneddin panna kwichi-pes Pabzhe kolgal. Tenal tule-mani-egwaned pukib-itogedbal pel nikpa atadzhul, ilgwen chagla-tukkinbi pes, tegin aga twisgal okolnai-pesbal. Tegin Pabga chogal: ‘Pab Tummadye, imi an tule-iskued-nikad-choggu, al pe wilejakwa an-takelen, nabirinye.’ Tenal tule-mani-egwaned weob Pabzhe kochagusmodo.
14 “Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi tule-mani-egwaned Pab-wagin iskued-nikchulidgin negzhe nad. Tenal Pariseodin iskued-kwen-elileszhul negzhe nad.
“Imi meke-ibi-tule aga tukin otummoel, we tuledin, tule-pinchegadga kunoniko. Tenal meke-ibi-tule aga tukin totogwadga imakel, we tuledin tule-tummadga kunoniko.”
Teob Jesús chogzhagus.
Jesús wiles nuskan-purwigana-takchad
(Mateo 19:13-15; Marcos 10:13-16)
15 Imi teun takalgu, tulemal Jesúszhe nuskan-cheinonimal, Jesús chunkalgin nuskan-ebujadgin choggal: “Pab Tummad pega immal-nuegan imakelen, nabirinye.” Tenal Jesús-e-chapingan takchagu nuskan-e-pabgan Jesúszhe aga nuskan-cheidanimal, Jesús-e-chapingan nuskan-e-pabganzhe ulualmal chogalmal: “Melle Jesúszhe nuskan-pal-chedamalo.”
16 Tenal Jesús nuskan-e-pabganzhe kote chogal: “Pe anka nuskan-chedama.” Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal:
—Pe melle nuskangin igal-kao. Meke nuskan anche tagmalo. Imi Pab-neg-takmaid we nuskanyob-kudimaladga kunoniko. 17 Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: meke-ibi-tule we nuskanyob Pab-neg-takmaid kwen abingejulil, we tuledin Pab-neg-takmaidzhe kwen togojul-kuo.
Jesús tule-mani-ibedbak chunmajad
(Mateo 19:16-30; Marcos 10:17-31)
18 Tegin tule-tummad-walgwen Jesúsga chogal:
—Tule-oturdaked, pedin tule-nued. ¿Imi an igi imakenabzhun an ilagwen-nadgu tullegal?
19 Tegin Jesús tule-tummadga chogal:
—Nabir. ¿Ibiga pe anka chogde, antin tule-nued? Pab Tummadbi unnila tule-nued. 20 ¿Imi pe nued wiszhulzhí, Pab Tummad Moisésbal igi igal-mezhis? Imi Pab chogdo:
Melle ome-pidgin yolego,
melle tule-mejo,
melle immal aturzhao,
melle pinche-pinche kakanchao.
Tenal pe aga pabgin
tegin pe aga nangin atagenabmalbal.
Ex. 20:12-16; Dt. 5:16-20
21 Tegin tule-tummad Jesúsga chogal:
—Imi antin toto-akar pe-chogzhadyob nanedii.
22 Tegin Jesús tule-tummad-chogzhad itosgu, tule-tummadga chogalzhun:
—Nabir pe chogendo: ‘Pe-chogzhadyob antin pel-kwapa nanedii.’ Tenal pe immal-choggwen napido. Imi pe immalmal-nikad pel-kwapa manigin uko. Tenal pe tule-wiledimaladga pe we mani mimio. Imi pe tule-wilemaladga pel-kwapa we mani ukchal, pedin Pab-neggin ichejul immalmal-nuegan nikunoniko. Tenal pe tule-wiledimaladga mani-ukchad-cholbal kep pe anche tago, ankin turdagal.
23 Tenal tule-tummad peyedzhe-immalmal-nikad-yapa-ukedbal, Jesús-ega-chogzhad itosgu, peyedzhe pukib-itogedgin-pes.
24 Tegin Jesús ampa nuu tule-mani-ibed-takkwichidgin tulemalga chogal:
—¿Peyedzhe, pe takchulzhí, tule-mani-ibed pirkin-mani-pilaledbal Pab-neg-takmaidzhe toggal? 25 Imi moli-camello wag-iko-imia-yabal pul-pulejul togo, pul tule-mani-ibed Pab-neg-takmaidgin toggal.
26 Tenal tule-itopukmalad Jesúszhe ekichialmal:
—¿Imi tule-mani-ibed Pab-negzhe toggal ib-peyedzhe-choggu, tede toa abonolegojun?
27 Tegin Jesús tulemalga chogal:
—Imi tulega immal-keg-kued, Pabgadin pél nabir immal kunonida. Al Pab unni e-neg-takmaidgin tule-odogal.
28 Tegin Pedro Jesúsga chogal:
—Imi anmal pel-kwapa naga neg ebesmal pebal-naigugal. ¿Tegil ibi anmalga uklenonimalmogojun?
29 Tegin Jesús tulemalga chogal:
—Imi an chunchunnad pemalga chogdo: imi meke-ibi-tule Pab-neg-takmaidga-arpagedbal immalmal ebejal, nega, ome, kalgwenmalad, pabgan, o nuskan-dewa, 30 we tule iti-napkin keg-chulgu immal-ebejadga pul-pule immalmal nikunoniko. Tegin we tule Pab-neggin ilagwen-nadgu tullenonibalo.
Jesús ilapágus aga chogzhagujad ede purkwene
(Mateo 20:17-19; Marcos 10:32-34)
31 Tegin Jesús pidzhi aga e-chapingan-walambe-kakabogwadzhe kocha. Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: “Imi anmal Jerusalénzhe nejogalmal. Tenal Pab-kaka-palchogmalad iktual an-Te-Tule-Chunnagin-immal-kuoedgin chogzhagujad Jerusaléngin pél kunoniko.
32 “Imi an-Te-Tule-Chunna Judiojulmaladga uklenoniko. Tenal tule-Judiojulmalad peyedzhe ankin istar todomalo, tegin ankin istar chunmamalo. Tegin Judiojulmalad ankin kwi mimalo, tegin peyedzhe an-ebiomalo, tegin an-mesmalbalo. 33 Tenal an-Te-Tule-Chunna ibapágin kannan purkwaled-akar tullenonibalo.”
34 Tenal Jesús-e-chapingan aku itos-pesmal, Jesús ega ibi chogzhad. Tenal Pab Tummad aku-itogal Jesús-e-chapingan-imajadbal, Jesús-e-chapingan chichikaal-pesmal, Jesúsde ibi chogzha.
Jesús tule-aku-ataged-mani-ekichii-taed-nudajad
(Mateo 20:29-34; Marcos 10:46-52)
35 Tegin Jesús Jericó-neg-kwebur omodanikidgin, teun, tule-aku-ataged igalgin mani ekichi. 36 Tenal tule-aku-ataged itosgu tulemal ichejul egin irmamami, tulemalzhe ekichial:
—¿Igi negde kunai-ade?
37 Tegin tulemal, tule-aku-atagedga chogalmal:
—Jesús-Nazaretkined natapte.
38 Tegin tule-aku-ataged sapejul kotegu chogal:
—Jesús, pe-David-wagwaye. Imi pe wilejakwa an-takelen, nabirinye.
39 Tenal tule-Jesús-iktual-irmamamimalad tule-aku-atagedga chogalmal:
—¡Pe melle kolmama! Pe yakir-kuma.
Tenal tule-aku-ataged pul-kigma kolmakal chogal:
—David-wagwaye, pe wilejakwa an-takelen, nabirinye.
40 Tegin Jesús itosgu tule eje kol, kwisgus. Tegin Jesús tulemalga chogal:
—Anka pe we tule-cheda.
Tegin tulemal Jesúszhe tule-aku-ataged-cheinonigu, Jesús tule-aku-atagedga chogal:
41 —¿Igi pe pei ante pe-penta?
Tegin tule-aku-ataged Jesúsga chogalzhun:
—Tummad, antin, an pei, pe anka imia nudaye.
42 Tegin Jesús tule-aku-atagedga chogal:
—Nabir. Imisgin pe-imia nugudo. Imi pe ankin penzhul-kujadbal, pe nugunoni.
43 Tegidgin tule-aku-ataged ilgwen mag atanoni-peszhun. Tegin tule-nugujad Jesús-cholbal Pab-Tummad-otummoe-nadzhun. Tenal tulemal-pel-kwapa tule-mag-atajad-takchamalgu, Pab-Tummad-otummoalmalmo.