5
Jesús yal-abal tule-egin-turdamalad-oturdajad
(Lucas 6:20-23)
Tegin Jesús takchagu tulemal-íchejul eje irmanonimal, yal-abaladzhe nakwis. Tegin Jesús chigwiszhun Pab-igalgin tulemal-oturdagal. Tegin tule-Jesúsbal-turdamalad Jesúszhe nonimalgu, Jesús we tulemal-oturdakalzhun ka chogal:
“Imi tule aga ulubgin itogel,
ede Pab-wagin purpal tule-wileged,
ib-nued we tulega kus.
Imi Pab-neg-takmaid tule-purpal-wiledimaladga kunoniko.
Imi tule aga ulubgin pukib-itodiil,
ib-nued we tulega kus.
Pabdin tule-pukib-itodimalad-pentako melle pukib-pal-itogal.
Imi tule pinnallégwadgin tule-pidga immal imakel,
tegin chabzhulidgin immal imajulbalil, ib-nued we tulega kus.
Pabdin we tulemalga iti-nap uko neg-takegal.
Imi tule mas-kunpi-itogedyob
tegin ukul-ukul-itogedyob
Pab-choged-pallí pela-pela inniki nanebiel,
ib-nued we tulega kus.
Pabdin e-choged-pallí inniki-nanegal we tulemal-imako.
Imi tule aga ulubgin wilejakwa tule-pid-takel,
ib-nued we tulega kus.
Pabdin wilejakwa we tule-taknonimogo.
Imi tule aga ulubgin chwilidik pinzheel,
ib-nued we tulega kus.
Tenal we tule Pab-taknonimalo.
Imi meke-ibi-tule, tulemal-abalgin igal-nudadiil,
ib-nued we tulega kus.
Tenal we tule nug-kunonimalo, Pab-nuskan.
10 Imi tule nuekwa-immal-imadiidbal,
tulemal chabzhul we tule-imanonimalal,
ib-nued we tulega kus.
Imi Pab-neg-takmaid we tulega kunoniko.
11 “Imi pemal-anpal-nanimaladbal tulemal pe-izhoel, tegin tulemal sapejul pe-imadiil, tegin pegin akal-akal kakanzhemalal, ib-nued pega kus. 12 Tenal tule chabzhul pe-imajal, pe welguenab, tegin pe ulubgin yer itogenabbal. Imi Pab-neggin pega ichejul immal-nuegan uklenoniko. Imi tulemal-pemal-imajad-yopí we tulemal-e-tadgan akpene chabzhul Pab-kaka-palchogmalad-imadi-kusmalmo.”
Tule-Jesúsbal-naigusmalad paluyob tegin kallen-neg-otalogedyobbal
(Marcos 9:50; Lucas 14:34-35)
13 Tegin Jesús chogalbal: “Imi pemal palu-nuedyob tule-iti-napkin-pukmaladga kudimal, melle neg iskugal. Tenal palu iskunonikil, keg kannan pal nudale, ibga pal kwen kunonikojul, pinche igalbal migal-nabir. Tenal anmal-tule Pabbak nuekwa nanejulil, ampa ibga kwen kunonikojulmo.
14 “Imi pemal iti-napkin-pukmaladga Pab-igal owisgunonimal kallen-neg-otalonaidyob. Imi neg-kwebur yal-pirgin chiil, aku pe takojul-kuo. 15 Teginbal, tule kallen ogajal, cajon-yabal chigal-chul, tenal tule keg-chulgu kallen-kalugin kallen-chimal, pel-kwapa neg otalogal. 16 Tenal pemal ampa kallen-kaed-yopí pel-kwapa tulemal-wagin yer naneenabmal. Tenal pe immal-nued imadiil, tulemal pe-takchadbal pe-Pab-nikpa-neggin-maid-otummodamalo.”
Jesús noni Moisés-igal-mamikid napi pelogal
17 Tegin Jesús chogalbal: “Tenal pe melle pinzhemalo antin, an noni Moisés-igal-mamikid ochulogal, tegin Pab-kaka-palchogmalad-chogzhad ochulogalbal. Tenal an noni Moisés-igal-mamikid nuekwa pal imagal tegin Pab-kaka-palchogmalad-chogzhadyob nuekwa pal imagalbal.
18 “Imi an chunchunnad pemalga chogdo: nikpa-neg tegin iti-nap pelgujulil, Moisés-igal meke toto-pitchu keg pel ogwale, pél kuenab. 19 Imi meke-ibi-tule Moisés-igal-mamikid-pul-totogwad opelojal tegin tule-pimalad-oturdasbalil Moisés-igalgin-atajulgal, we tule Pab-neg-takmaidgin pul-tule-polega kunoniko. Tenal meke-ibi-tule Moisés-igal-mamikid-pallí naneel, tegin tule-pimalad-oturdakel Moisés-igalgin atagal, we tule Pab-neg-takmaidgin tule-tummadga kunoniko.
20 “Tenal an chunchunnad pemalga chogbaldo: imi pemal Pariseomalga tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamaladga pul tule-chwilidikid-chulil, pemal meke-igi Pab-neg-takmaidgin kwen togojul-kuo.”
Jesús tule-urwedgin chunmajad
(Lucas 12:57-59)
21 Tegin Jesús kannan chogalbal: “Imi pemal akpene itosmal anmal-tadganga choglesgus:
Pe melle tule-mejo.
Ex. 20:13
Tegin anmal-tadganga choglesgusbal:
Tenal meke-ibi-tule, tule-mechal,
we tulega-igal-itolenonikoedbal
sapejul oturdalenoniko.
Ex. 21:12
22 Tenal antin-Jesús chunchunnad pemalga chogdo: imi meke-ibi-tule aga kwenadbak ulujal, we tulega-igal-itolenonikoedbal sapejul oturdalenoniko. Teginbal, tule istar-pinzheedgin aga kwenadga chogel: ‘Pedin tule-koe,’ Judio-tummagan-we-tulega-igal-itononikoedbal we tule sapejul oturdalenonimogo. Tenal meke-ibi-tule, tule-pidgin chogel: ‘Pedin kege, pe-immal-kwen-wichulid,’ we tule e-wilubganbal cho-chaglaje melledodo.
23 “Al pe Pabga immal uk-nadedgin, pe Pabga-immal-kuged-kwichid-nabal pe aga ulubgin itogel pe kwenadgin nos, 24 pedin ilgwen aka pe immal ebegwelo, kwenadbak aga igal-nudanegal. Tegin pe kwenadbak igal-nudajad-akar nonikil, kep pe Pabga we immal uknoniko.
25 “Imi tule-walgwen ebi-immal-akalojadbal igal-itogedzhe pe-chedbi-kualil, pe ampa igal-itogedzhe-natapidgin pe we tulebak igal-nudakenab. Tenal pe we tulebak igal-nudaszhulil, we tule igal-itogedzhe pe-odogo. Tegin tule-igal-itoged pega igal-itojal, ilgwen chulubga pe-ukmogo oturdaleged-neggin pe-odogal. 26 Tenal oturdaleged-neggin pe-odosmalal, an chunchunnad pemalga chogdo: imi pe pél penukchulil, pedin oturdaleged-neg-akar pal kwen noojul-kuo.”
Jesús tule-ome-pidgin-yolegedgin chunmajad
27 Tegin Jesús chogalbal: “Imi pemal akpene itosmal anmal-tadganga choglesgus:
Pe melle ome-pidgin yolego, tegin omegandemo melle machered-pidgin yolemogo.
Ex. 20:14
28 Tenal antin-Jesús chunchunnad pemalga chogdo: imi meke-ibi-tule omega-imajadyob ulubgin ome-pidgin pinzhajal, we tule pato omega we ome-imajadyobdo. Al we tule pato iskuedgin arkwas. 29 Imi pe-imia-nuedzhikid iskuedgin pe-egwachal, pul pe imia unko. Tegin pe-akar we imia pe tikajul meto. Imi pega pul iwen-akalzhul pebi chan-toto periengugal, pul cho-chaglaje pel-kwapa pe-chan melledgal. 30 Tenal pe-chakwa-nuedzhikid iskuedgin pe-egwachal, pul pe chakwa chiko. Tegin pe-akar we chakwa pe tikajul meto. Imi pega pul iwen-akalzhul pebi chan-toto periengugal, pul cho-chaglaje pel-kwapa pe-chan melledgal.”
Jesús tule-ome-mied-igalgin chunmajad
(Mateo 19:3-12; Marcos 10:1-12; Lucas 16:18)
31 Tegin Jesús chogalbal: “Imi pemalga akpene choglesbaldo:
Imi meke-ibi-tule aga ome-metel,
we tule omega karta ukenab choggal ede ome-mete.
Dt. 24:1
32 Tenal antin-Jesús chunchunnad pemalga chogdo: imi ome-machered-pidgin-yoleszhulidbal tule aga ome-metel, wedin ib-nuedzhul. Tenal ome-melleded machered-pid-nikujal, e-machered-akpenegwad-tar-metedbal we ome pato iskunoni. Tegin we ome machered-pidgin-yolejadyob kunonijun. Tenal tule ome-melleded-nikujal, we ome-melleded-nikujadbal pato iskunonimo. Tegin we tule ome-pidgin-yolejadyob kunonimojun.”
Jesús chogzhagujad pemal melle immal-nuggin napírra-immal-chogo immal imagal
33 Tegin Jesús chogalbal: “Imi pemal akpene itosmalbal, anmal-tadganga choglesgus:
Imi pe immal-nuggin napírra-immal-chogzhal,
pe melle naga chogzhad ochulogo.
Tenal pe Pabga napírra-immal-chogzhal,
pél pe keg-chulgu imakenabmal.
Lv. 19:12; Nm. 30:2; Dt. 23:21
34 Tenal antin-Jesús chunchunnad pemalga chogdo: pe melle immal-nuggin napírra-immal-chogo. Imi nikpa-negdin Pab-neg-takmaid-kanga nai-choggu, al pe melle nikpa-neg-nuggin napírra-immal-chogbalo.
35 “Tenal iti-naptin Pab-nag-ulukuedga nai-choggu, al pe melle iti-nap-nuggin napírra-immal-chogbalo. Tenal Jerusalén-neg-kweburdin Errey-Tummad-megwed-negga chii-choggu, al pe melle Jerusalén-nuggin napírra-immal-chogbalo. 36 Imi pe keg ku-choggu, chipú-o-chichid chaglakia-kigwen imagal, al pe melle nono-nuggin napírra-immal-chogbalo.
37 “Tenal pemal napírra-immal-chogbiel, pe ilgwen chogenab: ‘Nabir’ o ‘Chul.’ Tenal pemal chogzhad-pallí pe imakenabbal. Tenal pemal meke-ibi-immal-nuggin napírra-immal-chogzhal, wedin ib-nuedzhul, we igal pato nia-iskana-akar tani.”
Jesús chogzhagujad: “Tule pe-akalojal, pe melle abin-imako.”
(Lucas 6:29-30)
38 Tegin Jesús chogalbal: “Imi pemal akpene itosmalbal anmal-tadganga choglesgus:
Imi tule pe-imia-ochuchal,
pedin igal-nikamo we tulebi imia ochunnegalmo.
Tenal tule pe-nugal pichijal,
pedin igal-nikamo we tulebi nugal piskegalmo.
Ex. 21:24; Lv. 24:20; Dt. 19:21
39 Tenal antin-Jesús chunchunnad pemalga chogdo: imi tule istar pemal-imajal, pedin melle abin-imamogo. Tenal tule pe-wagal ebiojal, ka pe wagal-konali oyobalo pe-ebiogalbal. 40 Tenal tule igal-itogedgin pegin yogal chubi-kualil, pe we tulega yogal uko, tegin pe we tulega chuba ukpalo. 41 Tenal tule kantikidgin pe-kajal kilómetrogwen ega immal chedgal, pedin kilometrogwen-ukin pinche we tulega pe immal-chedbalo. 42 Tenal tule peje immal ekisdanikil, pe we tulega immal uko. Tenal tule peje immal ololchebi-kualil, pedin, pe melle we tulega chogo: ‘An pega immal kwen ukojul.’ Tenal pedin we tulega immal ukenab.”
Jesús chogzhagujad: “Pemal tule-pebak-aichulmalad-pilalguenab”
(Lucas 6:27-28, 32-36)
43 Tegin Jesús chogalbal: “Imi pemal akpene itosmalbal anmal-tadganga choglesgus:
Imi pedin aga ai-pilalguenab.
Tenal tule-pebak-aichulid, pe istar takenab.
Lv. 19:18
44 Tenal antin-Jesús chunchunnad pemalga chogdo: imi pedin tule-pebak-aichulmalad pe pilalguenab. Tegin tule-chabzhul-pe-imadimaladga pe Pabzhe kolenabbal. 45 Tenal an-pemalga-chogzhadyob pe imajal, pe-Pab-nikpa-maid-naneedyob pemal kunonimalmogo. Imi Pabdin tule-nueganga tegin tule-iskanaga tad-oge. Tegin Pab tule-immal-akalojulmaladga tegin tule-immal-akalomaladga ti owibal.
46 “¿Imi pemal aga aimalbi-pilalmalal, ibi-nued pega kunoniko? Keg kue. Tenal tule-Romano-tummadga-mani-egwanmalad ampa aga e-aimal-pilalmalmo. 47 ¿Imi pemal aga kwenamaladzhebi kolmalal, ibi-nued imas tule-pimaladga? Chulá. ¿Tenal tule-Pab-wichulmalad ampa e-kwenamaladzhebi kolmalmojulzhí? Teobdo. 48 Al pemal nuekwá naneenabmal, pe-Pab-nikpa-maid nued naneedyob. Tenal pe-Pab-nikpa-maiddin tule-nueganga tegin tule-iskanaga immal-nuegan ima.”