12
Jesús chogzhagujad ede ulukued-ibe-e-ibed
(Marcos 2:23-28; Lucas 6:1-5)
Imi teun takalgu, ulukued-ibegin Jesús aga e-chapinganbak trigo-naidbal natapidgin, e-chapingan ukul-chaalidbal iche trigo-kwa wis kwachamal kunkal. Tenal teun Pariseomal-wal-walgwen Jesúsbak natapmalmo. Tenal Pariseomal Jesús-e-chapingan-takchamalgu trigo-kwa kwananimal, Jesúsga chogal:
—Jesús pe tak pe-chapingan ibi-imananimal. ¿Ibiga pe-chapingan ulukued-ibegin trigo-kwa kwane-natapmal-wede? Wedin arpaged. Al izhe.
Tegin Jesús Pariseomalga chogal:
—An-chapingan noal immal kwen imananijulmal. ¿Imi pe Pab-kartagin apchodijulzhí, akpene Errey-David aga e-chapinganbak ukul-mesdanikidgin, igi kus? Imi teun David Pabzhe-koled-neg-yabal togzhagu, aga e-chapinganbak Pabga-madu-uklejad kuchamal. Tenal madu-Pabga-uklejad tule-irwal-Pabzhe-kolmaladbi igal-nika kunkal. Tenal David-we-madu-kuchad izheendo, tenal David yabli aga e-chapinganbak kwen iskuszhulmal. ¿Tegin pe Moisés-kartagin apchosbalzhulzhí, Pabzhe-koled-neggin tule-irwal-Pabzhe-kolmalad ulukued-ibegin e-arpanaidbal, igi nanebukmal? We tule-irwal-Pabzhe-kolmalad igal-mamikidgin yolenanikidyob-takle, tenal tule-irwal-Pabzhe-kolmalad yabli kwen noszhulmalbal. Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi antin Pabzhe-koled-negga pul tule-tummad noni. Imi Pab e-kartagin chogzhado:
Imi antin an pei, pemal wilejakwa tule-tak,
pul pe kugedgin anka immal ukegal.
Os. 6:6
Tenal pemal we kaka mag itosmalalen ibi chogle, pemal tule-immal-kwen-akaloszhulmaladgin, kwen chogzhajulmalan: ‘We tulemal nosmal.’ Imi an-Te-Tule-Chunna ulukued-ibe-e-ibedga mai.
Teob Jesús chogzhagus.
Jesús chogzhagujad tule nabir ulukued-ibegin immal-nuegan imako
(Marcos 3:1-6; Lucas 6:6-11)
Tegin Jesús Pariseomalbak imasmalad-akar nadgu, Judio-ormaked-neggin togzha. 10 Imi teun takalgu, tule-chunkal-tinkualed-walgwen chimo. Tenal teun tulemal igal-aminanimal Jesúsgin istar chunmagal, Jesús noal-kudii. Al tulemal yami Jesúszhe ekichialmal, chogalmal:
—¿Imi tule ulukued-ibegin nabir tule-yeed-nudako o izhe tule-nudagal?
11 Tegin Jesús we tulemalga chogal:
—Nabir. Imi pe oveja-nikal, tegin oveja ulukued-ibegin pebi olli-yagin arkwatchal, ¿pe oveja-onaknaojulzhí? Teobdo. 12 ¿Tenal tule pul ovejaga tule-nuedzhulzhí? Teobdo. Al tule ulukued-ibegin nabir immal-nuegan imako.
13 Tegin Jesús pél chunmasgu, tule-chunkal-tinkualedga chogalzhun:
—Chunkal aktodo.
Tegidgin tule-chunkal-tinkualed chunkal aktodgu, chunkal ilgwen nugus, kwen-yopí pesmo. 14 Tenal Pariseomal Judio-ormaked-neg-akar aknidmalgu, nadmal igal-amigal, emalde igi nabir Jesús-mesmalo-dewa.
Jesús Pab-Tummadga-arpaged
15 Tegin Jesús wisgusgu Pariseomal e-mesbimal, Jesús akne nadzhun. Tenal tulemal-ichejul Jesúsbak mes nadmalmo. Tenal Jesús natapidgin pel-kwapa tule-yemalad-nudake-nad. 16 Tenal Jesús tulemalga chogal: “Pe melle tule-pimaladga pe palchogo antin tule-yeed-nudas.” 17 Imi Jesús-weob-immal-imajad Pab-kaka-palchoged-Isaías chogzhad-yopí kunoni. Tenal Isaías chogzhado:
“Imi Pab Tummad chog:
18 We tule anka-arpaged. Tenal antin we tule-chus.
Tenal an we tule-pilal, tegin an we tulegin yer-itobal.
Tenal antin An-Purpa-Nuedbal-immal-imagal we tule-imako.
Tenal we tuledin Pab-igal-innikigwadgin Judiojulmaladga chunmako.
19 Tenal we tule, tulemalbak abin-abin kwen imakojul,
tegin tulemalbak sapejul kwen urwojulbal.
Tegin we tule igalganbal kwen koldi-kuojulbal, ebal naigugal.
20 Tenal we tule,
tule-iskuedgin-iskusmalad-kwen-opelogojul,
tule ti-kaiki-wal-obugaled kwen pichiszhulidyob.
Tegin we tule-tanikid
tule-iskuedgin-iskusmalad-kwen-opelogojul-kubalo,
kallen-pinche-wa-onakchiil,
tule kallen okinchulidyob.
Al we tule an-chogzhadyob keg-chulgu
igal-napírragwad-megwedzhe kudiguo.
21 Tenal Judiojulmalad-chog-ilbal
we tule-abintabukmalo e-pentagal.”
Is. 42:1-4
Pariseomal kakanzheedgin Jesúsgin chogzhagujad: “Jesús niabal immal ima”
(Marcos 3:20-30; Lucas 11:14-23)
22 Tegin tulemal Jesúszhe tule-nia-nikad-cheinonimal. Tenal we tule nia-nikadbal aku-ata kudii tegin keg-pel-chunma kudibal. Tenal Jesús tule-nudanonigu, mag atanoni, tegin nabir chunmanonibal. 23 Tegin tulemal takchamalgu Jesús tule-nia-nikad-nudas, weob pakal pesmal. Tegin tulemal aga emal-emal chogalmal: “¿We tulede, David-wagwa-tanikoed-choglejad pe-ebinzhe?” 24 Tenal Pariseomal tulemal-chogzhad itosgu, chogalmal: “Chulá. We tule pinche unnila niamal-e-tummad-Beelzebú-nuggin tulegin niamal-oni.”
25 Tenal Jesús pato wiis Pariseomal igi pinzhebukmal. Al Jesús Pariseomalga chogalzhun: “Imi meke-ibi-nap abal marral-chiil, neg pél iskunoniko. Tenal meke-ibi-neg-kwebur o meke-ibi-neg-yaginmalad aga abal istarmalal, kwen unniguojulmal mes pulakwa ampagugal. 26 Imi nia-Satanás aga e-chapingan-onidel, aga abal istar kunonimalo. ¿Tenal an-chogzhadyob kuelen, Satanás-neg-takmaid igi unniguoen neg-takegal? Keg kue.
27 “Imi pemal chogmal antin nia-Beelzebú-kannalegedgin niamal-onimai. ¿Tenal an nia-Beelzebú-kannalegedgin tulegin nia-onielen, tede pe-chapingandin toa-kannalegedgin tulegin niamal-onimalmojun? ¿Tegil pe chapingan nia-nuggin nia-onimalmodé? Tenal pemal nued wismaldo pe-chapingan nia-nuggin niamal-kwen-onijulmal. Al pe-chapingan nia-oninaidgin pemalga oyos pe-ankin-chogzhad, ib-chunchunnad chul.
28 “Tenal an Pab Purpa Nuedbal tulegin niamal-oni-choggu, al wedin choglejundo Pab-neg-takmaid pato pemalzhe noni.
29 “Teginbal, imi tule-kal-ibed aga e-neggin mail, ¿pe yogasal e-neggin togo pe ebinzhe immal-aturzhegal? ¡Chulá, keg kue! Tenal pe we tule-kal-ibed-edineenabgwel, kep pe nabir we tulebi immalmal aturzhao. Imi an tule-kal-ibed-etijadyob an igal-nikamo an nia-saglagin-nakwijadbal, tulegin niamal-onigal.
30 “Imi tule anpak naichulil, we tule anchikid-chul, we tule pato anpak istargad. Tenal tule pulakwa anka tulemal-urpenaichulbalil, we tule pul-kigma anka tulemal-izhonai melle anpak naigugal.
31 “Al an pemalga chogzhundo: imi Pab Tummad tulega pel-kwapa nabir iskued eli. Tegin tule Pab Tummadgin atajulidgin chunmakel, we iskued ampa nabir elilebal. Tenal tule Pab-Purpa-Nued-immal-imajadgin atajulidgin chunmakel, Pab Tummad tulega we iskued kwen eliojul-kuo. 32 Imi tule istar an-Te-Tule-Chunnagin chunmajal, Pab Tummad we tulega nabir iskued elio. Tenal tule Pab Purpa Nuedgin istar-chunmajal, Pab Tummad tulega we iskued kwen eliojul, iti-napkin pel chul, tegin Pab-neggin pel chulbal.”
Tule aga ulubgin pinzhediidbal, nued chunmanoniko o istar chunmanoniko
(Lucas 6:43-45)
33 Tegin Jesús chogalbal: “Imi tule chogel: ‘Wedin chapi-nued,’ e-chan ampa nuedmo. Tenal tule chogel: ‘Wedin chapi-iskana,’ e-chan ampa istarmo. Tenal chapimal e-chanbal mag taklenoniko, chapi-nued o chapi-iskana. Tenal tulemal ampa e-taedbal mag taklenonimogo, tule-nued o tule-iskana.
34 “¡Imi pemal nakpeyob tule-iskana! Tenal pemal tule-iskana-choggu, ¿al pe igi kaka-nuegangin chunmako? Keg kue. Tenal tule aga ulubgin pela-pela pinzhediidbal chunmanoniko.
35 “Imi tule-nued chunmanonikil, aga ulubgin igal-nuegangin pinzhediidbal, yer chunmanoniko. Tenal tule-iskana chunmanonikil, aga ulubgin igal-iskanagin pinzhediidbal, istar chunmanoniko. Al pemal istar chunmananimal. 36 Tenal an pemalga chogzhundo: Pab-tulemalga-igal-itoged-ibegin, Pab tule-ilbal tulemalzhe immal ekisnoniko: ‘¿Ibiga pe yogasal chunmas?’ 37 Tenal pe aga tukin chunmakedbal, pegin choglenoniko, pe tule-nued o pe tule-iskana.”
Jesús chogzhagujad Jonásgin-immal-kujadbal tulemal wisgunonimalo, Jesúsde toa-tule
(Marcos 8:11-12; Lucas 11:29-32)
38 Tegidgin Pariseomal tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad-wal-walgwen Jesúsga chogalmal:
—Tule-oturdaked, pe anmalga immal-taktijulid imagweldo, oyogal pedin Pab-akar-tanikid-tule.
39 Tegin Jesús we tulemalga chogal:
—Imi tule-iskana tegin tule-Pabgin-nosmalad peigujimaldo, ante ega immal-taktijulid ima, oyogal an Pab-akar tani. Tenal we tulemalga immal-taktijulid-pid pal kwen oyolegojul-kuo. Tenal Pab-kaka-palchoged-Jonásga-immal-kujadbal we tulemal unnila wisgumalo an toa-tule.
40 “Imi akpene Jonás ibapá ua-tummad-sabal-yabal megwijadyob an-Te-Tule-Chunna ampa ibapá napil-ulpal megmogo. 41 Tenal Nínive-tolgan Jonás-chunmajadbal aga ulubgin iskuedgin pukib-itononimal. Al Nínive-tolgan Pab-tulemalga-igal-itoged-ibegin tule-imis-pukmalad-tuktinonimalo. Imisgin pe takto, antin Jonásga pul tule-tummadga kudii, tenal pemal yabli yapa ankin ibzhemal.
42 “Teginbal, Reina-tad-chabiridzhik-neg-takmai-kujad nap-kaka-akar noni Salomón-pirkin-immal-wijiid-wisgugal. Al we Reina Pab-tulemalga-igal-itoged-ibegin tule-imis-pukmalad-tuktinonimogo. Imisgin pe takto, antin Salomónga pul tule-tummadga kudii, tenal pemal yabli yapa ankin ibzhemal.”
Nia tulegin nojal, tule-Pab-Jesús-abingaszhulidbal nia we tulegin kannan tognonibalo
(Lucas 11:24-26)
43 Tegin Jesús chogalbal: “Imi nia tule-akar nojal, neg-ti-nikchulidbal pipirmadi-peio, neg-ulukued amigal. 44 Tenal nia neg-ulukued-onoszhulidbal kannan pinzhedago: ‘An pul kannan nao neg-akpenegwad-nojadzhe.’
“Tegin nia tule-akar-nojadzhe kannan nonibalil, taknoniko neg olobi-chii, tegin neg turwial-chibal kuakwa meggal. 45 Al nia kannan nao aga walakugle e-pakamalad-ega-pul-nia-iskana-amigal. Tegin nia aga e-pakamalad-amijal, we niamal-pel-kwapa tulegin megnoniko. Tenal tule-nia-nikad akpenegwadga pul-pule iskunoniko. Imi tulemal-imis-pukmalad an-abingaszhulidbal, tule-nia-nikadyob pul-pule iskunonimalmogo.”
Jesús e-kwenamalad-chunchunnadgin chunmajad
(Marcos 3:31-35; Lucas 8:19-21)
46 Tegin Jesús-ampa-tule-pukmaladbak-chunmanaidgin, Jesús-e-nan tegin Jesús-e-urpamal irmanonimal Jesúsbak chunmagal. Tenal Jesús-e-kwenamalad yabli magarbal pukwa-pesmal. 47 Tegin tule-walgwen Jesúsga chognoni:
—Pe-nan tegin pe-urpamal magarbal pukwamal, choge, emalde pebak chunmabimal.
48 Tenal Jesús tule-e-nan-kaka-cheinonikidga chogal:
—¿Toa an-nan-ade? ¿Toa an-urpamal-chunchunnad-ade?
49 Tegidgin Jesús aga e-chapinganga chunkal oyosgu, chogal:
—We tulemal-pukmalad an-nan tegin an-urpamaldo. 50 Imi meke-ibi-tule an-Pab-nikpa-maid-choged-pallí immal imakel, we tulemal an-nan, an-urpamal tegin an-punmal-chunchunnaddo. Pitogua.