8
Sôl mə zə jugʉshi Dɔ̧ lʉ́ óbúgʉla
1 8.4; 11.19Sôl nyə á bə cʉ́ŋ nə buud bwə́ á gwú Itiyɛn wá. *Dɔ̧ lʉ́ óbúgʉla í á bə Yurʉ́səlɛm yí í á zə bul bwəma nə cúwʉ́lí mwɔ̂w mɔɔŋgʉ́d. Obúgʉla bɛ̂sh bwə́ mú shîn nyuŋgʉla wú Yurʉ́səlɛm, kə mə́shí mâ Yudéa nə Samaríya; í lʉ́g cínɔŋgʉ́ njɨ *buud ɔ lwámá. 2 Bɔ́ɔ́l búúd bwə́ á wá milâm wə́ Zɛmbî wá bwə́ á kə dʉl Itiyɛn, bwə́ sá nə́mə́ nyə shwɨy mbií áyíyáág. 3 9.1, 13, 21; 22.4-5; 26.9-11; 1Kr 15.9; Gal 1.13Sôl nyɛ nyə á ŋgə yáág nə́ á jaŋgʉlə Dɔ̧ lʉ́ óbúgʉla. Nyə á dʉ ŋgə nyíi mínjɔ́w minjɔ́w, dʉ ŋgə bii óbúgʉla, budá nə budûm, dʉ kə wá bwo mímbwugʉd.
Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛl í zə kə Samaríya
4 2.41Buud bwə́ á cɨɨma Yurʉ́səlɛm wá bɛ̂sh bwə́ á ŋgə kə mə́zhɨɨ́ məzhɨɨ́, bwə́ ŋgə́ bwiiŋg Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛ́l á lâŋ mə́ Yésus. 5 Ntɔ́, Fílíp nyə á shulə kə wúl ŋgwə́la á Samaríya, a mú kə bwiiŋg buud ɔ́ wu lâŋ mə́ *Krîst.
6 Buud ɔ́ wu bɛ̂sh bwə́ mú kənd mílâm ísâ Fílíp nyə á ŋgə cɨ yííd, muud ŋgwúd nə ŋgwúd kú sá nʉ́ŋ nəcé bwə́ á ŋgə gwádʉga *məshimbá nyə á ŋgə sâ má, bwə́ ŋgə́ nə́mə́ dʉ́g mwo. 7 Mak 16.17; Luk 9.1Nəcé zhwog buud bwə́ á bə nə məjamb wá, məjamb mə́ á dʉ wû mə́ ŋgə́ kɨ̂m məma óŋkwiimbyê, mimbúmbwúgʉ́ nə bɔɔŋg bwə́ á dʉ nyɛ̂sh wá bwə́ ŋgə́ yâl. 8 Ŋgwə́la wɔɔŋg wɛ̂sh í mú bə nə məma mə́shusʉg.
9 Í njúl nə́ ŋgwɔ́l múúd nyə á dʉ bə ŋgwə́la wɔɔŋgʉ́d nə jínə́ nə́ Shímun. Muud wɔɔŋgʉ̂ nyə á dʉ sá májig, buud bɛ̂sh wâ Samaríya bwə́ mú dʉ bul káám nyə, nyɛ mú nə́mə́ dʉ jaaw nyúul nə́ á bul bə. 10 Buud bɛ̂sh, tɛ́ɛ́d ozhizhe kə kumə məma fwámɛ́ búúd, bɛ̂sh bwə́ á dʉ ŋwa Shímun nə gwɔ̧́ɔ̧́gə́, bwə́ nə́: «Muud ɛ́nɛ jisə ŋkul mə́ Zɛmbî, nyɔɔŋg bwə́ dʉ cɨ nə́ í búl ntɔ̧ yí.» 11 Bwə́ á kənd milâm nyə́dɨ́ nəcé nyə á bwey bul sá nə́ bwə́ káámʉ́g nyə nə misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mí jamb myɛ́. 12 28.23Njɨ, ja bwə́ á *magʉlə Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛ́l Fílíp nyə á ŋgə bwiiŋg bwo shú Faan mə́ Zɛmbî nə shú jínə́ mə́ Yésus-Krîst yí, bwə́ á ŋgə duwan, nə budûm nə budá nə́mə́. 13 Shímun wɔɔŋgʉ̂ nyəmɛ́fwó nyə a *búgʉla nə́mə́, a mú duwan. A mú zə nada nə Fílíp kú ná béégya nə nyə, a ŋgə́ dʉ́g məma ísâ í ntɔ̧́ búúd ŋkul yí nə məshimbá mə́ á ŋgə sɨ̂y má, a ŋgə́ bul káam.
Pyɛ̂r bá Yuánɛs bwə́ kə́ Samaríya
14 *Buud ɔ lwámá bwə́ á bə Yurʉ́səlɛm wá bwə́ á ka gwág nə́ buud ɔ́ Samaríya bwə́ mə́ lə́g Milə́sʉ́ mí Zɛmbî. Bwə́ mú kənd Pyɛ̂r bá Yuánɛs wu. 15 Bâŋ, ja bwə́ á shulə kə Samaríya yí, bwə́ á jəgʉla nə Zɛmbî shú nə́ obúgʉla wâ wu bwə́ lə́gʉ́g Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim. 16 19.1-6Nəcé, í á bə cínɔŋgʉ́, Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim kú fwo shulə tɔɔ múúd ŋgwúd dɨ̂. Bwə́ á yida shîn ŋgə duwan jínə́ mə́ Cwámba Yésus dɨ̂. 17 Nə́ ndɛɛ́, Pyɛ̂r bá Yuánɛs bwə́ mú ŋgə bəd bwo məbwə̂, bwə́ mú ŋgə lə́g Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim.
18 6.6Shímun nyə á ka dʉ́g nə́ buud bwə́ ŋgə lə́g Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim ja buud ɔ lwámá bwə́ bə́d bwo məbwə̂ yí, a mú ka zə nə *mwaanɛ̂ nə́ a zə́ yə Pyɛ̂r bá Yuánɛs, 19 nyə nə bwo nə́: «Yə́gá nə́mə́ mə ŋkul nɨ, muud yɛ̂sh mə́ é bəd məbwə̂ yɛ́ lə́gʉ́g Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim.» 20 Njɨ, Pyɛ̂r mú yidá cɨ nə nyə nə́: «Bɨná mwaanɛ̂ woó bɛ̂sh nə́ mpaá, nəcé wó ámə tə́dʉga nə́ bwə́ dʉ kusə yána mə́ Zɛmbî nə mwaanɛ̂. 21 Ifz 5.5Wo cugɛ́ nə ŋkɔw wa sâ gaád, kú nə tɔɔ sâ, nəcé lâm wô í cugɛ́ tʉ́təlí nə Zɛmbî. 22 Cɛ́ndʉ́g bɔ́w-bɔ̂w tə́dʉ́gá wô nɨ, wo jə́gʉlag nə Zɛmbî, ka nyə é juu wo nə yuug í ámə wɔ́ɔ́s wo lámʉ́d nɨ. 23 Mə dʉ́g nə́ byó íwɨ́ɨ́mbʉ́g í mə́ bul yáág. Olɨ́lɨŋgɨ̂ bwə́ mə́ bií wo kwám.» 24 MmN 9.27-28Shímun mú bɛ̧sa nə́: «Bɨmɛ́fwó jəgʉlagá nə Zɛmbî shú dâm nə́ tɔɔ sâ ŋgwúd bɨ́ mə́ cɨ na nɨ í kú bə nə mə.»
25 Pyɛ̂r bá Yuánɛs bwə́ mú shîn lwóya búgə́ jáŋ, bwiiŋg kɛ́ɛl mə Cwámba nə́ ndɛɛ́ bwə́ mú nyiŋgə́ kə Yurʉ́səlɛm. Bwə́ mú ŋgə bwiiŋg Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛ́l zhɨ́ɨ́ nə zhɨɨ́ zhwog milɔɔm myâ Samaríya dɨ̂.
Muud Ityopí mə́ zə lə́g Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛ́l
26 Ŋgwɔ́l *éŋgəles mə Yawé mú zə lás cɨ nə Fílíp nə́: «Kyeyʉ́g kə ŋgɛɛ *məkɔ́ɔ́l mə́ jwɔ̂w, zhɨ́ɨ́ í dʉ shulə wú Yurʉ́səlɛm kə Gaza, zhɨ́ɨ́ nyísə́ kú jwɔ̧́ɔ̧la búúd yí.» 27 Iza 18.7; 56.3Fílíp mú nə́mə́ tɨ́ njɔɔnd kú fadʉlə. Ndug nə́ ŋgwɔ́l múúd Ityopí, a njúl myáágə́, a njúl lúlúú ósɔ́ɔl ɔ mə́sáal ɔ cî mudá á Ityopí bwə́ á dʉ jɔ̂w nə́ Kandás yɛ́, muud wɔɔŋgʉ̂ njúl kʉlág mə́bii mə cî mɛ̂sh dɨ̂, nyə á kə Yurʉ́səlɛm kə́lə yə Zɛmbî gúmə́; 28 nyə á ŋgə nyiŋgə a njúl nyə́dɨ́ mə́túwa dɨ́, a ŋgə́ lɔ̧́ kálaad mə́ *múúd micúndə́ Izayí. 29 Shíshim mú cɨ nə Fílíp nə́: «Shíshʉ́g kə kumə mə́túwa ɛ́nɛ̌d.» 30 Fílíp mú lɛɛl kə, a mú gwág múúd ɛ́nɛ ŋgə́ lɔ̧́ kálaad mə́ múúd micúndə́ Izayí. Fílíp mú jî nyə nə́: «Ye wo ŋgə mpu gwág sâ wó ŋgə́ lɔ̧́ nɨ?» 31 Muud ɛ́nɛ mú bɛ̧sa nə́: «Mə é ka mpu gwág na ntʉdɛlɛ́ muud nda fwo lwágʉlə mə?» A mú jɔ̂w Fílíp nə́ a kə́wag mə́túwa dɨ́ kə jɨ nyə́dɨ́ koogʉ́. 32 Iza 53.7-8Kʉ́kʉ́l mícilyá mí Kálaad Zɛmbî nyə á ŋgə lɔ̧́ wə́ ga:
Nyə á bə nda tɔw bwə́ ŋgə́ kə nə ndɨ̂ nə́ bwə́ kə́ cígə yí,
nə́mə́ nda mwâ ncwəmbɛ bwə́ ŋgə́ sámb mimyɔ̧ɔ̧́ yí.
Nyə a shígɛ́ bɛ̂ny mpu nə́ a lás.
33 Bwə́ á sɛ́ɛ́mbʉli nyə, bwə́ nyaal nyə ŋkaam nyɛ́ nə məkuú.
Zə́ jɨ́ nə ŋkul bá bwiiŋg lâŋ á mpwoŋ buud nyɛ́ yɛ́? Kú nə muud!
Bwə́ á sámb nyə jé cʉg shí gaád.
34 Myáágə́ mú jî Fílíp nə́: «Mə́ jəgʉla nə wo, fɛ́ɛ́lʉ́g mə, zə́ múúd micúndə́ ŋgə cɨ yɛ́? Ye nyəmɛ́fwó, yə muud shús?» 35 Luk 24.27Fílíp mú ka zə tɛ́ɛ́d lásʉ́lə. A mú zə bwiiŋg nyə Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛ́l mə Yésus tɛ́ɛ́dʉ́lə na kʉ́kʉ́l mícilyá nɨɨ́d. 36 Mat 28.19Bá bwə́ mú ŋgə kə nə́ ndɛɛ́ bwə́ mú kə wɔ́ɔ́s júwó. Myáágə́ mú cɨ nə Fílíp nə́: «Dʉgɨ́, məjúwó wə́ mə́ga. Jɨ́ í ntágʉ́lə́ nə́ mə kú duwan yí?» 37 *Míl mícilyá mí ayág mí cugɛ́ nə iciyá íga.[Fílíp mú cɨ nə nyə nə́: «Ŋkí wo *búgʉla nə lâm wô wɛ̂sh, wo je duwan.» Nyə nə́: «Mə mə́ *magʉlə nə́ Yésus-Krîst jisə *Mwân mə́ Zɛmbî.»] 38 A mú cɨ nə́ bwə́ tə́lʉ́g mətúwa. Bɛ̂sh obá bwə́ mú shulə mə́júwód, nə Fílíp, nə myáágə́. Fílíp mú duu nyə. 39 1Oj 18.12Ja bwə́ á ŋgə sɔw wú mə́júwód yí, Shíshim mə Yawé í a ŋkɛ̂ny Fílíp kyey nə nyə, myáágə́ kú ná nyiŋgə dʉ́g nyə. Njɨ, a mú kə nə njɔɔnd yé shwóg nə məshusʉg. 40 21.8Fílíp mú kə bə njɨ Azot. A mú ŋgə bwiiŋg Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛ́l mə́nd nə mə́nd nə́ ndɛɛ́ kə wɔ́ɔ́s Sezarê.
8:1 8.4; 11.19
8:3 9.1, 13, 21; 22.4-5; 26.9-11; 1Kr 15.9; Gal 1.13
8:4 2.41
8:7 Mak 16.17; Luk 9.1
8:12 28.23
8:16 19.1-6
8:18 6.6
8:21 Ifz 5.5
8:24 MmN 9.27-28
8:27 Iza 18.7; 56.3
8:32 Iza 53.7-8
8:35 Luk 24.27
8:36 Mat 28.19
*8:37 Míl mícilyá mí ayág mí cugɛ́ nə iciyá íga.
8:39 1Oj 18.12
8:40 21.8