6
Sə́ bʉ́sə mimbimbə shú sâ í dʉ́gyá nə misə́m yí
3.5-8, 31; 5.20Shé kág cɨ nə́ jɨ? Ye shé mə́ jəlá nə ŋgə kə nə *misə́m shwóg nə shwóg shú nə́ Zɛmbî ŋgə́g nə bul nyiŋgə sá shé mpaam? 6.6; 7.4Mbɔ̂! Í ajə́láyɛ́ nə bə ntɔ́! Shé á mə́ yə, shwɨy dɔɔŋg í á mə́ sá nə́ shé béégyág nə misə́m; shé é ka nyiŋgə ŋgə cʉgə mísə́mʉ́d na ntʉdɛlɛ? Gal 3.27; Kol 2.12; Tit 3.5; 1Pr 3.21; Mat 28.19Ŋgaá bɨ mə mpú nə́ sə́ bɛ̂sh buud sə́ á ŋgə duwan tâŋ buud ɔ Yésus wá, sə́ á mə́ yə nə́mə́ nduwán wɔɔŋgʉ́d? 2Kr 5.14-15, 17; Gal 6.15; Kol 3.1-5, 10Ntɔ́ jɨ nə́ duwanʉ́lə sə́ á duwan yí, sə́ á yə, sə́nɔ̂ŋ Yésus sə́ mú dɔw. Ntɔ́ mə́ kə́ nə́, nda ŋkûl áyíyáág mə́ Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ í á gwûmʉshi nyə nə́, shé mə́ jəlá nə ka cʉgə cʉg ágúgwáan. Flp 3.10-11Nəcé nə́, ŋkí sə́ mə́ cɨ nə́ shwɨy dɛ́ í músə shwɨy dʉ́sʉ́, gwúmʉ́lə yé í é bə nə́mə́ gwúmʉ́lə wúsʉ́. Gal 5.24Shé kágá mpu nə́ mbií búúd shé á dʉ fwo bə yí í á bə mbádʉ́gá nə *Krîst ja nyə á yə kwolós dɨ́ yí. Í á sɨ̂y ntɔ́ shú nə́ ŋkul mísə́m mí á dʉ bə nə ndɨ́ shédɨ́ mílâm dɨ́ yí í shínʉ́g kandʉgə, shé wúg mə́nyámá mə́ mísə́mʉ́d. Mpugá nə́ muud mə́ yə yɛ́, misə́m mí ányíŋgə́yɛ́ ná jwú nə nyə. Nda sə́nɔ̂ŋ Krîst sə́ á yə nə́, sə́ mə́ tə́dʉ́gá nə́ sə́nɔ́ŋ sə́ é cʉgə nə́mə́. Mis 2.27; Heb 9.25-28; 1Pr 3.18Sə́ mə́ mpú nə́ njɨ Krîst nyə a gwûm yí, nyə abʉ́lɛ ná nyiŋgə yə, shwɨy í cúgɛ́ ná nə ŋkul bii nyə. 10 Shwɨy nyə á yə yí í á sá nə́ a béégyág nə misə́m ja ŋgwûd á kandʉgə; cʉg á ŋgə́ cʉgə yí jísə shú mə́ Zɛmbî. 11 Gal 2.19; 1Pr 2.24Nə́mə́ mbií ŋgwúd wɔɔŋgʉ́, bɨ mə́ jəlá nə ŋwa bɨ́mɛ́fwó nə́ bɨ á mə́ yə, shwɨy dɔɔŋg í á mə́ sá nə́ bɨ béégyág nə misə́m; njɨ bɨ́ ka ŋgə cʉgə shú mə́ Zɛmbî, kwoŋ mə́ Yésus-Krîst dɨ̂.
12 12.1Sə́m í á jə́láyɛ́ ná nə nyiŋgə jwú nə́ mənyúúl mʉ́n mə́ bá yə mə́nɨ; mbɔ̂, *sə́m í á jə́láyɛ́ ná nə sá nə́ bɨ dʉ́g ŋgə bɛ̧ iyéésh ya mənyúúl mʉ́n. 13 Kúgá ná dʉ balan nə ikʉ́l í nyúúl bín dʉ sá olɨ́lɨŋgɨ̂ nə́mə́ nda bɨ́ bɨ́ ná mə́lwaá mə́ mísə́m. Yidagá yə Zɛmbî mənyúúl mʉ́n nəcé bɨ a shí yə, nə́ ndɛɛ́ bɨ mú gwûm. Ntɔ́, balanʉgá nə ikʉ́l í nyúúl bín dʉ́lə sá ótʉ́təlî. 14 5.2; Gal 5.18; 1Yn 3.6Sə́m í abʉ́lɛ́ ná nyiŋgə jwú nə bɨ̂; nəcé bɨ́ cugɛ́ ná íjwûga í mə́cɛ̧ɛ̧́d, bɨ bʉ́sə mpáam mə́ Zɛmbî dɨ̂.
Sə́ bʉ́sə mikwám mí cʉg á tʉ́təlî
15 6.1Ntɔ́ wə́ jɨ́? Sə́ sáág *misə́m nəcé sə́ músə mpáam mə́ Zɛmbî dɨ́, kú ná bə íjwûga í mə́cɛ̧ɛ̧ dɨ? Mbɔ̂! Í ajə́láyɛ́ nə bə ntɔ́! 16 Yuá 8.34; 2Pr 2.19Ŋgaá bɨ mə mpú nə́ bɨ́ mə́ ká yə múúd mənyúúl nə́ bɨ é dʉ sá nyə məgwág, bɨ́ shwal bə mə́lwaa mɛ́? Bɨ bʉ́sə məlwaa mə́ múúd bɨ́ mə́ sá mə́gwág nə ndɨ́ yɛ́. Bɨ́ mə́ ká bə mə́lwaa mə́ mísə́m, misə́m mí kwaamb bɨ́ shwɨy; bɨ́ mə́ ká bə mə́lwaa mə́ Zɛmbî, Zɛmbî cɨ nə́ bɨ́ bɨ́ otʉ́təlí ɔ búud. 17 Yuá 8.32Akíba nə Zɛmbî nəcé yág ɨɨ́, bɨ á dʉ bə məlwaa mə́ cʉg mísə́m; njɨ ja gaád ɨɨ́, bɨ a mə́ kənd mílâm mín myɛ̂sh njɨ́ɨ́gʉ́lá í ŋgə́ jɨ́ɨ́gʉlɔw buud bɛ̂sh yííd, njɨ́ɨ́gʉ́lá bɨ́ á lə́g yí. 18 8.15; 1Pr 2.24Bɨ a mə́ shwub nə misə́m, bɨ músə məlwaa mə́ cʉg ótʉ́təlî. 19 Mə lás ná zhizhe lásʉ́lə á buud nəcé bɨ ádɛ́ lɛɛl gwág. Mwɔ̂w mə́ mpʉ́s ɨɨ́, bɨ á dʉ balan nə ikʉ́l í nyúúl bín dʉ cʉgə nda məlwaá mə́ mísɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mí ádʉdanâ, məlwaá mə́ cʉg á kú bísh mə́cɛ̧ɛ̧; zhúgʉ́lâ a cínɔŋgʉ́ í á bə nə́ bɨ á dʉ sá Zɛmbî məlwə̂. Jaá gaád ɨɨ́, ságá nə́ ikʉ́l í nyúúl bín í bə́g məlwaá mə́ cʉg ótʉ́təlí; zhúgʉ́lâ a cínɔŋgʉ́ í é bə nə́ bɨ é ŋgə cʉgə cʉg Zɛmbî mə gwág nywa yí. 20 Mpugá nə́ ja bɨ́ á dʉ bə məlwaá mə́ mísə́m yí, í áshígɛ́ dʉ bə bɨ́ yɨ́ɨ́mbʉ́lí nə́ bɨ kə́ndʉg milâm ótʉ́təlí dɨ̂. 21 7.5; 8.6, 13; Zhk 1.14-15Wáyɛ́ mfíí bɨ́ á bə nə ndɨ́ ja jɔɔŋg yí? Ŋgaá bɨ mú dʉ gwág mísɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mín shwôn, nəcé mí á dʉ bə myɔɔŋg mi kə́nd múud njɨ shwɨy dɨ́ myá? 22 Ká jaá ga, nda Zɛmbî mə́ yîl bɨ́ mə́nyámá mə́ mísə́mʉ́d sá nə́ bɨ bə́g məlwaá mɛ́ nə́, bɨ mú ŋgə cʉgə cʉg á gwág nywa yí, bɨ́ mú nə́mə́ nə cʉg á kandʉgə kandʉgə. 23 5.21Haaw, sə́m í kwaamb múúd shwɨy, njɨ Zɛmbî nywáá mə yə́ múúd cʉg á kandʉgə kandʉgə mpáam nyɛ́d; a yáná gwo kwoŋ mə Cwámba wúsʉ́ *Krîst Yésus dɨ̂.

6:1 3.5-8, 31; 5.20

6:2 6.6; 7.4

6:3 Gal 3.27; Kol 2.12; Tit 3.5; 1Pr 3.21; Mat 28.19

6:4 2Kr 5.14-15, 17; Gal 6.15; Kol 3.1-5, 10

6:5 Flp 3.10-11

6:6 Gal 5.24

6:9 Mis 2.27; Heb 9.25-28; 1Pr 3.18

6:11 Gal 2.19; 1Pr 2.24

6:12 12.1

6:14 5.2; Gal 5.18; 1Yn 3.6

6:15 6.1

6:16 Yuá 8.34; 2Pr 2.19

6:17 Yuá 8.32

6:18 8.15; 1Pr 2.24

6:21 7.5; 8.6, 13; Zhk 1.14-15

6:23 5.21