3
Jonä asŋä-qäyqä iqu, kukŋuä awä ätumiŋqeŋqä* Matiu 3:1-12; Makä 1:1-8; Jonä 1:19-28
Sisa Taipiriyasi iqu, Romä pmeqä iquauqä naqä quväukui 15 pmetaŋgaŋi, Pondisi Pailoti iqu, qua Jutiya du kiyapqä pmetaŋga, Heroti iqu Heroti iqueqä yoqä huizi, Antipasiyi. Iqueqä kaniqueqä yoqä-pqe Heroti iqueyi., qua Galili du ämimiŋqe. Itaŋga iqueqä käŋguequ Pilipä iqu, qua Ituriyä dutä, qua Tätakonitisi dutä ämimiŋqe. Itaŋga Lisaniyasi iqu, qua Apilene du ämimiŋqe. Iŋgaŋi Anasi iqutä, Käyäpasi iqutä, iquaqu hiqäva-imäkqä naqä äpmamiŋiyi. Iŋgaŋi Sakätiyasi iqueqä ymeqä Jonä iqu, aŋä avqŋqä imä pmetaŋga, Goti Hanjuwä Iqueqä kukŋui iquenyqä äpkqe. I etaŋgaŋi, iqu aŋä eeqänäŋä eqä Jotänä-täŋä iu ikitä, awä tii ätumiŋqe. “Goti Hanjuwä Iqu hiqä suqä quvqe huätä maemäutŋqä diŋqe, hiqä kŋui äkunmäknäpu, suqä quvqe ävquatämäupu, asŋä mapiyä” ätumiŋqe. Iqu iiŋä imäkmiŋqetaŋi, hiŋuä-tqä Asayä iqueqä bukä iu äqänäŋqä-pa ätimäukqe.
Aŋä avqŋqä duŋi, ämaqä hŋqueqä maŋi tääqä tii ätqiyä. ‘Naqä Iquenyqä hänaqe näwinyä jänänä tiiŋä imäkepiyä. Hänaqä ätŋnäŋqe, qua äptätnyäpu, itaŋga qoqoŋä ätqäuŋqe, yaquetä ipu, itaŋga ätuqä änyäŋqe, hii iwqatäpu, itaŋga äquvätä ätimäutä iqä änyäŋqe, äŋguä nyätŋqä imäkepiyä. Iŋi ämaqä eeqänäŋi, qu Goti Hanjuwä Iqueqä suqä, ämaqä qui imäknätqäŋuwä iquau häŋä iqumuatqe, hiŋuä qumbnuwiqä’ ätqiyä” ätätä äqänä. Asayä 40:3-5
Iŋgaŋi qokä-apäkä kuapänä, Jonä iqu asŋä wuqiyätŋqä wimeqaŋguwaŋga, iqu tii ätukqe. “He qämakä quvqä iquauqä ymeqä-quenjqä. ‘Goti Hanjuwä Iqueqä äwqä tnäŋä äpäŋqiyä, he zä upiyä-qe’ tqu hitqaŋgikä? Hiqä kŋui äkunmäknäpu, suqä quvqe ae ävquatämäuqueqä äktmbu motquapiyä. Iiŋä imäkquwi, he zä hŋqu häukuä-täŋä eŋqä-paŋuenjqä. Ga ‘Aprähamä iqu neqä awiqu hitaŋgqetaŋi, ne äŋguä äpmeŋunä-qe,’ matŋqä pambiyä. Nyi he etqänä. Goti Hanjuwä Iqu hikä tä, Aprähamä iqueqä kaqä-kawäka epŋqe, äŋguä imäkänä. Zä-häukuä äŋguä mäwiqaŋgutqä iquauŋi tä täuvepŋqä diŋqe, japiŋi zä-quatä iqi ae äwinä” ätukqe.
10 Jonä iqu e tquaŋga, qu yatŋqä äväpu, “Iiŋqe ne äänä imäkatuŋquäwä?” ätukuwi.
11 I tquaŋguwäŋga iqu kimaŋi, “Ämaqä hŋqu gquä hŋquaqu-täŋu sätäti, ämaqä gquä maeqä ique väŋqiyä. Itaŋga ämaqä hŋqu buayä-täŋu eäqe, iqu-pqe asä e yäŋqiyä” ätukqe.
12 Itaŋga ämaqä mbqä motauqä hŋqua, asŋä mapŋqä äwimepu, tii ätukuwi. “Ämaqä ämänätqueqä iquki, ne äänä imäkatuŋquäwä?”
13 Kimaŋi iqu iquauŋi, “Heqä ämeyätqäŋuwä iqua etquwä-pa, iunä motaupŋqeqä” ätukqe.
14 Itaŋga ämaqä mäkä-iqä iqua-pqe yatŋqä äväpu, “Ne äänä imäkatuŋquäwä?” ätukuwi.
I tquaŋguwäŋga iqu, “He ämaqeuŋi, ‘Mbqä nätappiyä’ ätuäpu, suqä quvqä mitqueqä pambiyä. Quŋi kukŋuä quaŋgä mämitqä pambiyä. Itaŋga ‘Mbqe, wäuŋuä iququeŋqe, tä qäyunjqä’ kŋuä indqämbiyä” ätukqe.
15 Iŋgaŋi qokä-apäki, Kraisi ämaqeu mitŋqä Goti Hanjuwä Iqu ätekqä Iquenyqe hiŋuä äqämbu äpmamiŋuwä iqua, Jonä iquenyqe, “Tqu Kraisi Qäqutiyä?” kŋuä äwimiŋqe. 16 Qu kŋuä e indqänätaŋguwiŋqe, Jonä iqu iquau tii ätukqe. “Nyi asŋi, eqä ditänä eqiyätqäŋä. Iiŋä etaŋgi, Ämaqä nyi ämaŋqutäuŋqä Iqu, qänaki änä äpäŋqiyä. Iqueqä yukä ämuasmäŋqä gue ewamqe, nyi ämaqä äŋguqunä manä, quvqunjqä. Iqu asŋi, Goti Hanjuwä Iqueqä Dŋä Äŋguitä, tä itä hiqiyäŋqiyä. 17  Iqu spetqä a äqätänä, kuä pa huätä ämatnämäutä, kuä naqe, aquvä äqiyätä Kiqä aŋiu pŋqä maeniŋqeqä. Itaŋga kuä pai, tä maisquä du tnämäuniqeqä” ätukqe. 18 Iŋgaŋi Jonä iqu, ämaqä kŋuä äŋguä mapŋqä iuŋqä, kukŋuä hui inä ätuätä, Goti Hanjuwä Iqueqä kukŋuä äŋgui awä ätumiŋqe.
Heroti iqu, Jonä ique guä äpmuatekqeŋqä§ Matiu 1:1-12; Makä 6:14-29; Lukä 9:7-9
19 Galilisaŋä ämaqä naqä Heroti iqu, iqueqä käŋguequeqä apäkä Herotiyasi ämetä, suqä quvqä huizi, kuapänä imäkqaŋgqeta, Jonä iqu äkasuwä ätukqe. 20 Iutaŋi Heroti iqu suqä quvqä hŋqu aŋgu inä imäkätä, Jonä ique guä äkiqiyäuekqe.
Jisasi Iqu, asŋä ämakqeŋqä* Matiu 3:13-17; Makä 1:9-11
21-22 Ämaqä eeqänäŋi, qu asŋä metqätaŋguwäŋgaŋi, Jisasi Iqu-pqe asŋä ämakqe. Iqu asŋä ae ämeqe, Goti Hanjuwä Iquenyqä tääqä tqämanätqätaŋga, qäukui qŋqaŋä äutänäqe, Dŋä Äŋguä Iqu, yŋŋä-heeqä eŋqä-pa, Iquenyqä äquvepkqe. Äquvepqaŋga, qäukuä yätutaŋi, maŋä tiiŋä ätukqe. “Si Ŋqä Ymeqä Nyi kiiŋä änyinätŋqä Iqukiyqä. Ŋqä äwqe, Sinyqä yeeqä änyiŋgiyä.”
Jisasi Iqueqä kawäkauŋqä Matiu 1:1-17
23-38 Jisasi Iqu, Iqueqä quväukui 30 päwqaŋga, Iqueqä wäuŋuä ipäqäkqe. Iŋgaŋi qokä-apäki Iquenyqe, ‘Josepä iqueqä Ymeqeqä’ kŋuä indqäŋguwi.
Kiŋganäŋi, Goti Hanjuwä Iqu Atamä ique imäkkqe. Atamä iqu Seti ique eämakqe. Seti iqu Inosi ique eämakqe. Inosi iqu Kenanä ique eämakqe. Kenanä iqu Mähaleli ique eämakqe. Mähaleli iqu Jareti ique eämakqe. Jareti iqu Inokä ique eämakqe. Inokä iqu Metusela ique eämakqe. Metusela iqu Lamekä ique eämakqe. Lamekä iqu Noa ique eämakqe. Noa iqu Semä ique eämakqe. Semä iqu Apäksati ique eämakqe. Apäksati iqu Kainanä ique eämakqe. Kainanä iqu Sela ique eämakqe. Sela iqu Epe ique eämakqe. Epe iqu Pelekä ique eämakqe. Pelekä iqu Reu ique eämakqe. Reu iqu Serukä ique eämakqe. Serukä iqu Neho ique eämakqe. Neho iqu Tera ique eämakqe. Tera iqu Aprähamä ique eämakqe. Aprähamä iqu Aisakä ique eämakqe. Aisakä iqu Jekopä ique eämakqe. Jekopä iqu Jutä ique eämakqe. Jutä iqu Peresi ique eämakqe. Peresi iqu Heslonä ique eämakqe. Heslonä iqu Ani ique eämakqe. Ani iqu Atäminä ique eämakqe. Atäminä iqu Aminätapä ique eämakqe. Aminätapä iqu Nesonä ique eämakqe. Nesonä iqu Salämonä ique eämakqe. Salämonä iqu Boasi ique eämakqe. Boasi iqu Opeti ique eämakqe. Opeti iqu Jesi ique eämakqe. Jesi iqu Dewiti ique eämakqe. Dewiti iqu Netenä ique eämakqe. Netenä iqu Mätati ique eämakqe. Mätati iqu Mena ique eämakqe. Mena iqu Melea ique eämakqe. Melea iqu Eliyakimä ique eämakqe. Eliyakimä iqu Jonamä ique eämakqe. Jonamä iqu Josepä ique eämakqe. Josepä iqu Jutä ique eämakqe. Jutä iqu Simiyonä ique eämakqe. Simiyonä iqu Lipai ique eämakqe. Lipai iqu Mätati ique eämakqe. Mätati iqu Jorimä ique eämakqe. Jorimä iqu Eliyesa ique eämakqe. Eliyesa iqu Josuwa ique eämakqe. Josuwa iqu Erä ique eämakqe. Erä iqu Elämatamä ique eämakqe. Elämatamä iqu Kosamä ique eämakqe. Kosamä iqu Ati ique eämakqe. Ati iqu Meläki ique eämakqe. Meläki iqu Neri ique eämakqe. Neri iqu Selatiyoli ique eämakqe. Selatiyoli iqu Serupapelä ique eämakqe. Serupapelä iqu Resa ique eämakqe. Resa iqu Joänanä ique eämakqe. Joänanä iqu Jota ique eämakqe. Jota iqu Josekä ique eämakqe. Josekä iqu Semenä ique eämakqe. Semenä iqu Mätatiyasi ique eämakqe. Mätatiyasi iqu Matä ique eämakqe. Matä iqu Näkai ique eämakqe. Näkai iqu Esäli ique eämakqe. Esäli iqu Nahumä ique eämakqe. Nahumä iqu Amosi ique eämakqe. Amosi iqu Mätatiyasi ique eämakqe. Mätatiyasi iqu Josepä ique eämakqe. Josepä iqu Jänai ique eämakqe. Jänai iqu Meläki ique eämakqe. Meläki iqu Lipai ique eämakqe. Lipai iqu Mätati ique eämakqe. Mätati iqu Heli ique eämakqe. Heli iqu Josepä ique eämakqe. Iŋi qokä-apäki, “Josepä iqu Jisasi Ique eämakqeqä” kŋuä indqäŋguwi.

*^ Matiu 3:1-12; Makä 1:1-8; Jonä 1:19-28

3:1 Heroti iqueqä yoqä huizi, Antipasiyi. Iqueqä kaniqueqä yoqä-pqe Heroti iqueyi.

3:6 Asayä 40:3-5

§3:18 Matiu 1:1-12; Makä 6:14-29; Lukä 9:7-9

*3:20 Matiu 3:13-17; Makä 1:9-11

3:21-22 Matiu 1:1-17