Jesu’walaŋ Mede Momooŋ Makdi Youkuk
Yodakale Mede
Mak adi Mede Momooŋ youlene nadiŋa baigoŋ nadidakaleeŋ medeŋiŋ diniŋ daŋiniŋ indiŋ kameeŋ youkuk: “Jesu Kilisto Bepaŋ Mihiŋiŋ’walaŋ Mede Momooŋ.” Jesu adi mede hogok mu yoluguk, adi yadi mede yoŋa kunumneniŋ kudi wanaŋ pilap saŋiniŋnit hinek tuluguk. Indiŋ tuluguk. Metam Mede Momooŋ yenindidimeluguk, agoŋ yabap moihi yeninkelekutuguk, agaŋ metam kadakaniŋ titiŋ kadakaniŋhik tumolokutuguk, tiŋa adi kwetfoloŋ me’walaŋ mihi tuguk, kwetfoloŋ metam hogohogok indi kadakaniŋ, kumuŋ eŋ Sadaŋ’walaŋ folok fafaŋeniŋ gineŋ hatigumun u fiyakutnimuŋa ninigila beŋa Bepaŋ netok mebit nipmeguk. Unduŋ doktiŋa indi nai indidegoŋ Jesu nadisukilitimiŋa Bepaŋ ne’walaŋ wapmihiŋiye hinek hatiyam.
Mak adi unduŋ tiŋa Jesudi Mede Momooŋ yoluguk wondok adi haŋaniŋgoŋ youkuk, eŋ Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ foloŋ kunumneniŋ kudi tuluguk wondiniŋ mede kahat adi gibita hinek tiŋa youkuk. Unduŋ tiŋa yeguk e’ tububihila Jondi Jesu Imeyout timiŋguk eŋ Sadaŋdi tikamanda timiŋguk agaŋ kwanai tububila Mede Momooŋ yohautaguk eŋ Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ foloŋ kunumneniŋ kudi tuguk kaŋ metam Jesu keleeŋ yaugiŋdi Jesu adi biyagoŋ hinek Bepaŋ mihiŋiŋ kakiyondagiŋ diniŋ kahat youkuk.
Iŋgoŋ e’, Jesu memikŋiye adi yadi welekwambuŋ hinek tiŋa mede gineŋ kameeŋ koloŋdabek foloŋ ulukumuŋa wenefulagiŋ, iŋgoŋ Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ foloŋ kotigoŋ kaikaŋ pilakuk wondiniŋ kahat youkuk.
Mak’walaŋ kahat dikineŋ mede fek indiniŋ [ ] gineŋ hatak uyadi Mak negoŋ youkuk be mu youkuk u mintadakale hinek mu tilak. Wondok adi nadinadime nolidi kougoŋ kiyonadi tiiŋ.
Mak’walaŋ mede diniŋ yohebet
1:1–1:13 Mede Momooŋ dediŋ tububihikuk
1:14–9:50 Jesudi Galili kwetneŋ kwanaiŋiŋ tububihikuk
10:1–10:52 Galili kwetneŋ tububihila titawooŋ Jelusalem usuwaguk
11:1–15:47 Jelusalem eŋ yokwet magimagi ilaugiŋ gineŋ kwanai tuguk
16:1–16:8 Jesu kumuŋ gineniŋ kaikaŋ pilakuk
16:0–16:20 Wapum adi mintahebi tiŋa hatigene kunum gineŋ loguk
1
Jon Imeyout Tububihit’walaŋ kahat
(Matiyu 3:1-12; Luk 3:1-9, 15-17; Jon 1:19-28)
Bepaŋ mihiŋiŋ Jesu Kilisto diniŋ Mede Momooŋ adi polofet Aisaiyadi koom youkuk undugoŋ hinek tububihila mintaguk. Aisaiyadi indiŋ youkuk, “Nu kwanai-mene kamewe timeŋ wooŋ talik dobui tigambaak. Adi kwet fiileŋ indiŋ kutilak: Wapumdok tiulidoko tineŋ tiŋa talik figumotaaŋ iminneŋ.”
Unduŋ youkuk kaŋ biyagoŋ hinek Jondi kwet fiileŋ buŋa Imeyout kwanai tiŋa metam indiŋ yenihautaluguk. “Hidige, kadakaniŋhik sigilulum tiyemiŋa buune Imeyout tihambene Bepaŋdi kadakaniŋhik tumolokuhambek.” Unduŋ yoŋa tubu metam fee Judiya maaneŋ eŋ Jelusalem yokwet wapum maaneŋ itawagiŋ adi Jon medeŋiŋ nadine ugiŋ. Wooŋ kadakaniŋhik yofiyalu Jodan ime gineŋ Imeyout tiyemuluguk. Tinahukutŋiŋ adi kale kamel* Kale woŋ adi gawaŋgawaŋ hogok tiŋa sigiŋ foloŋ bomboŋeŋ. Eŋ meeniŋ maaŋ uŋgoŋ looŋ ilu yanagila talik kweetniŋ yawiiŋ. dumuniŋdi tigiŋ, eŋ kiyegelepŋiŋ adi kale gitnemdi tigiŋ wendi gadiŋiŋ foloŋ youkilitiguk. Nanaŋe adi gwatak dut simiŋkupuk naaŋ hatiguk. Unduŋ tiŋa itauŋa metam indiŋ yeniluguk, “Me niŋ kougoŋ baak adi loloŋnit, nu nalakapmeŋ tilak. Nu aindiniŋdi tipilapilaye timindok tuwot moŋ. Nu adi imedi Imeyout tihamulat, iŋgoŋ adi yadi Uŋgoniŋ Munabulidi youhambaak.”
Jesu Imeyout tuguk kaŋ Sadaŋdi tikamanda timiŋguk
(Matiyu 3:13-17; 4:1-11; Luk 3:21-22; 4:1-13)
Unduŋ yoŋila Imeyout kwanai hati tulu heleniŋ Jesu Galili kwet wapumneŋ yokwet niŋ Nasalet u biŋa buune Jondi Jodan ime foloŋ Imeyout timiŋguk. 10 Imeyout timimbu labuŋa magineŋ yali dadiyeeŋ kaune kunum dilitombu Uŋgoniŋ Munabulidi butigili wele tiŋa fomiŋguk. 11 Fooŋ fotokomimbune yali nadilu kunum gineniŋ mede niŋ indiŋ foguk. “Du adi na’walaŋ mihine hinek, welenedi hinek gabukahilelat. Nu nadigambe utumba hinek tilak.”
12 Nai uŋaniŋgoŋ pilap hinek Uŋgoniŋ Munabulidi nimbune kwet fiileŋ wooŋ helebufa 40 hatiguk, 13 kwet u kale moihi, mikhinit hatiyagiŋneŋ uguk. Uŋoŋ wooŋ hatilune Sadaŋdi kadakaniŋ titiŋdok tikamanda timiŋguk. U tubudapmaune aŋelo hekidi buŋa tubulodagiŋ.
Jesu kwanaiŋiŋ tububuhit tiŋila mihiŋiye yanagikuk
(Matiyu 4:12-22; Luk 4:14-15; 5:1-11)
14 Jon agaŋ yot fafaŋeniŋneŋ kamegiŋ kaŋ Jesu Galilide wooŋ Mede Momooŋ yoyo tuguk. 15 Indiŋ yoguk, “Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobulidi agaŋ hehitubu-dulalak doktiŋa kadakaniŋhik sigilulum tiyemiŋa Mede Momooŋ hogok nadisukilitiyaneeŋ.” 16 Unduŋ yoŋa Jesu Galili Imeŋgwaŋ magi hogok wooŋ Saimon dut kwayaŋ Endulu yabuguk. Adi adi pisi moŋgomoŋgot yakat doktiŋa imeŋgwaŋ gineŋ umbenhik kukut hati tulu 17 Jesudi wooŋ yeniŋguk, “Buŋa nu nehikeledemek kaŋ metam yahaŋedok hanindidimewit.”
18 Unduŋ yenimbune nai uŋaniŋgoŋ umbenhik uŋgoŋ biyabuŋa Jesu kelegumuk. 19 Kabe muniniŋ uyeŋ meyat lufom niŋbo yabuguk, u Sebedi mihiŋiyat, Jems tiŋa kwayaŋ Jon. Adi muwage foloŋ looŋ ila umbenhik ha tutumbagumuk 20 kaŋ Jesudi yabuŋa kutiyenimbu behik Sebedi adi tipilapilaye-me heki dut muwage foloŋ uŋgoŋ biyabuŋa adi Jesu kelegumuk.
Jesudi Kafanaum yokwetneŋ kwanai tuguk
(Luk 4:31-37)
21 Jesu tiŋa me noli maaŋ adut Kafanaumde ugiŋ. Wooŋ hatiŋa Sabat nai niŋ foloŋ Judahi’walaŋ bopyotneŋ fooŋ Jesudi Bepaŋ’walaŋ mede yenindidime tuguk. 22 Adi Yodoko Mede hinale hekidi yoyagiŋ unduŋ mu yoguk. Adi yadi mede molomdi fuluŋgoŋ hinek yoguk doktiŋa metamdi nadiŋa boho tigiŋ.
23 Mede Momooŋ yayolu me niŋ yabapnit bopyotneŋ uŋgoŋ ikukdi yakawe toŋa indiŋ yoguk. 24 “Jesu Nasaletniŋ, du maŋgoŋ tinimbe buŋaŋ? Du nihitubu-kadaka be tibe buŋaŋ? Du Bepaŋ’walaaniŋ me uŋgoniŋ u agaŋ nadigamulat.”
25 Unduŋ tobune Jesudi yabap indiŋ nintoguk, “Kabup. Mede wabiŋa me u weleŋ maaneŋniŋ labubuŋa weŋ.” 26 Unduŋ nimbune yabapdi me u gibita mahamulaŋa yakawe wapum toŋa labubuŋa uguk.
27 Kaŋ metam adi u kaŋ boho tigiŋ. Tiŋa, maŋgoŋti unduŋ tilak yoŋa nehi uŋgoŋ indiŋ yonadigiŋ. I hinale kwanai nadinadi kobuli bidak tiŋa bu tilak. Me ya yabap heki mede saŋiniŋnit hinek yenimbu medeŋiŋ nadimiiŋ. 28 Unduŋ tubune gigitŋiŋdi Galili maaneŋ kwetkwet hautadapmaguk.
Jesudi metam fee yehitubu-kedebaguk
(Matiyu 8:14-17; Luk 4:38-41)
29 Jesu tiŋa mihiŋiye adi bopyotneniŋ fakaŋ fooŋ wooŋ Saimon dut Endulu yohineŋ ugiŋ. 30 Wosuwaune niŋgiŋ, “Saimon yapmaŋ tam adi folooŋ kudup daune yopmaŋ deihatak.” 31 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ Jesudi wooŋ kohoŋ gineŋ honeune kedebaaŋ pilali ikuk. Pilali nanaŋe noŋgoŋ nanaŋdok yoŋa tiulidokoune nagiŋ.
32 Ala tebele mele fohebidok tulune metam nohiye yagithinit be yabaphinit u yanagila Jesu’walaŋ bugiŋ. 33 Metam fee buŋa bopnegiŋ, noli hogok kwanaiŋiŋ kane bugiŋ. Buŋa fakaŋ bopnegiŋ 34 kaŋ Jesudi metam yagit mebimebihinit yehitubu-kedebaaŋ noli yabap kadakaniŋhinit u yehikeleyemguk. Unduŋ tubune yabap heki kwanai u Jesudi tilak u agaŋ nadigiŋ doktiŋa yohautaneneŋ yoŋa yenihep tuguk.
Jesu Galili maaneŋ Mede Momooŋ yoyo tuguk
(Luk 4:42-44)
35 Heleune haniŋ timiŋ Jesu pilali yokwet wapum bikabuŋa behepneŋ mehinek mokitneŋ wooŋ Bepaŋ ha ninadiguk. 36 Haninadilune Saimondi me noliŋiye yanagila lohitaugiŋ. 37 Lohitawooŋ kaŋ niŋgiŋ, “Metam golohi tiiŋ.”
38 Nimbune yeniŋguk. “Yokwet nolinoli gineŋ wooŋ Mede Momooŋ yeniyeniŋ uŋoŋ maaŋ tibit. Nu kwanai wendegoŋ bugut.” 39 Unduŋ yoŋa Galili kwetneŋ Judahi’walaŋ bopyot yaliugiŋ indigoŋ tuwot yaudapmaaŋ Mede Momooŋ yohauta tiŋa yabap kadakahi yehikeleyauguk.
Jesudi me niŋ wede hakinit tubukedebaguk
(Matiyu 8:1-4; Luk 5:12-16)
40 Unduŋ tiyaulu me niŋ wede hakinit adi Jesu’walaŋ wooŋ mulelem timiŋa tubulodadok yo indiŋ niŋguk. “Da nadilaŋ, nehitubu-lodawe kaŋ kedem nehitubu-kedebaweŋ.”
41 Unduŋ yobu Jesudi kaŋ bulaniŋgoŋ nadiŋa kohoŋ kihiwali honeeŋ niŋguk, “Kedem nadigamulat ale walandaweŋ.” 42 Unduŋ nimbu folooŋ walandaguk, kaŋ 43 nihep tiŋa indiŋ niŋguk, “Metam mu yenimbihileŋ. 44 Siloŋyot diniŋ talitimeŋ’walaŋ didimeŋgoŋ weŋ kaŋ gabunadiwek. Kaŋ metamdi gabuŋa agaŋ kedebaŋaŋ unduŋ nadineŋdok weŋ, wooŋ koom Mosesdi yoguk unduŋ Bepaŋdok kale dumuŋ hemundumunduŋe timimbeŋ.” 45 Unduŋ niŋguk iŋgoŋ me i wooŋ kwanai u mu tuguk. Adi wooŋ kahat yohautaguk kaŋ metam mohokdi Jesu’walaŋ uneeneŋ doktiŋa Jesu adi yokwet wapum maaneŋ mehinek fee gineŋ fofoŋdok moŋ nadiŋa, kwet mehinek mokitneŋ wooŋ halune mehinekdigoŋ toboniŋ wooŋ kayagiŋ.

*1:6: Kale woŋ adi gawaŋgawaŋ hogok tiŋa sigiŋ foloŋ bomboŋeŋ. Eŋ meeniŋ maaŋ uŋgoŋ looŋ ilu yanagila talik kweetniŋ yawiiŋ.