Poldi Lomahidok pepa youyemguk
Yodakale Mede
Poldi pepa noli youkuk adi ne yauŋa Jesu Kilisto’walaŋ Mede Momooŋ yohautaune metamdi nadiŋa wele tubutakale tiŋa Jesu’walaŋ kayoŋbop tigiŋ aditok youyemguk. Eŋ pepa yoŋ adi Loma yokwet wapumneŋ Jesu’walaŋ kayoŋbop hatigiŋdok youyemguk. Jesu’walaŋ kayoŋbop u nediyeŋ kwanaineune mintaguk u mu nadiyam. Aposel hekidibe, be metam noli Jelusalemhi Jesu nadisukilitigiŋ adi’walahidi, Loma yokwet wapumneŋ wooŋ hatiŋa Jesu Kilisto’walaŋ Mede Momooŋ yohautaune nadiŋa nadisukilitiŋa Jesu’walaŋ kayoŋbop tigiŋ aditok youyemguk, unduŋ kayam. Ala uŋoŋ wooŋ hatihatiyeŋ yokwet gitipmuŋneŋ Sipein kwetneŋ Jesu Kilisto’walaŋ Mede Momooŋ uŋoŋbo yohautadok ulune kasop ulihimindok nadihebet tiŋa youyemguk. Ale indiŋ kayam. Poldi pepa i youkuk adi metam Jesu Kilisto nadisukiliti-miyamdi Jesu adi biyagoŋ hinek indi’walaŋ Tubulodanik unduŋ u welenikdi fuliŋgoŋ hinek nadisukilitidok youkuk.
Tiŋa undugoŋ Jesu’walaŋ Mede Momooŋdi ninindakaleune nadisukiliti talik foloŋ Bepaŋ dut welekubugoŋ hinek tiyam wondok momooŋ hinek ninindakaleeŋ youkuk unduŋ kayam (Fiye 1.17).
Agaŋ mede mebi niŋ indiŋ kameeŋ yodakaleguk. “Bepaŋdi metam Judahi’walaŋ fekhinit mokit indi ninigila nibukahileune netok gigit tugumun.” Woŋadi Bepaŋdi hebet indiŋ kameune mintaguk. Adi Judame noli welehik tubulodaune Jesu Tubulodanik u kakiyondaaŋ welehikdi fuliŋgoŋ hinek nadisukilitimiŋgiŋ, eŋ Judahi noli adi welekwambuŋ tiŋa Jesu Tubulodahik sigilulum timiŋgiŋ. Judahi adi unduŋ tubune Bepaŋdi metam fekhinit mokit indi Jesu Tubulodanik fuliŋgoŋ nadisukilitiminene ninigila beŋa Judahi welekwambuŋ tigiŋ’walaŋ kwehikoŋ gineŋ nipmeŋdok unduŋ tuguk. Kaŋ indiŋ u miŋgoŋ mintadakalelak. Fekhinitbe, be fekhinit mokit, indi wanakaŋ Jesu adi Tubulodanik fuliŋgoŋ nadisukilitiminene Bepaŋdi nibukahileeŋ nihiyoutewalandaaŋ netok gigit ninilak (Fiye 5-8).
Lomahi’walaŋ pepa yendiniŋ mede daŋiniŋ:
1. Fiye 1-8 Yesu Kilisto nadisukilitimiŋa yomnit mokit titiŋdok
2. Fiye 9-11 Yudame be Yudahi’walaŋ feknit mokit Kilistonik kubugoŋ
3. Fiye 12-16 Welenikdi kifolok tiŋa Wapum’walaŋ metam hatidok
1
Poldi Jesu diniŋ mebi Lomahidok youyemguk
Pol, nu Jesu Kilisto’walaŋ tipilapilaye-me, Wapum ne aposel kwanai tibaat yoŋa naniŋguk. Tiŋa Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ u yohautawene hautadok nehitubu-dakaleeŋ napmeguk. Biyagoŋ hinek kuyoŋ, Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ uŋakoŋ mintadok Bepaŋdi koomkwaha polofet yehitubu-lodaune gigitmede u Youkudip Mede gineŋ youkiŋ. Ala u youkiŋ wondi Mihiŋiŋ’walaŋkade folooŋnit tuguk. Tiŋa undugoŋ folonamandapnit mintaminta adi Dewit’walaŋ yalakiŋiye gineŋ mintaguk. Tiŋa Bepaŋdi kumuŋ gineniŋ tubukaikaaŋ tubupilakuk nai uŋaniŋ Uŋgoniŋ Munabulidi indiŋ ninimbihikuk. Adi yadi Bepaŋ’walaŋ Mihiŋiŋ saŋiniŋnit. Adi Jesu Kilisto, Wapumnik.* Gilik mededi dakale hinek mu tilak doktiŋa tali lufom gineŋ youkam. Niŋ wahiŋ hatak. Eŋ noli indiŋ: Tiŋa adi wele tubuwalanda Munabulinit doktiŋa Bepaŋ’walaŋ mihiŋiŋ hatilak. Wendiniŋ mebi kumuŋ gineniŋ saŋiniŋnit kaikaaŋ pilalune miŋgoŋ mintadakaleguk. Adi adi Jesu Kilisto, Wapumnik.
Adigoŋ siloŋ tobogoŋ tinamuŋa aposel kwanai titiŋdok napmeguk. Kaŋ adi wou foloŋ kwetkwet metam Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ yenimbene nadisukilitiŋa takaliune Jesu’walaŋ wougigitdi hautadok naniŋguk. Unduŋ doktiŋa hidi maaŋ undugoŋ Jesu Kilisto’walaŋ metamŋiye titiŋdok hanihehimaneguk. Ale wendiniŋ kwanai u hidi’walaŋkade maaŋ titiŋdok naniŋguk. Lomahi, hidi Bepaŋdi wapmihiŋiye hatidok habukahileguk tiŋa didimeniŋgoŋ hatidok hanilak, doktiŋa hiditok-ku pepa i youhamulat.
Betnik Bepaŋ eŋ Wapumnik Jesu Kilisto adi’walaaniŋ siloŋ tobogoŋ be kulemadi hidi’walaŋkade haliwooŋ hatuwaak.
Lomahidi Bepaŋ’walaŋ mede nadisukilitigiŋ
Bepaŋ’walaŋ mede nadisukilitiiŋ doktiŋa mede kahathikdi kwetkwet hautaune nadiune utumbalak. Unduŋ doktiŋa Jesu foloŋ ulodiŋa hiditok Bepaŋne niutumba tilat. Tiŋa nu mihiŋiŋ diniŋ Mede Momooŋ yoŋila welenedi Bepaŋ kwanaiŋiŋ tibene mebine nadilak doktiŋa adi’walaŋ namanda foloŋ biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Nu helemahelemaŋ adi ninadilat tuwolit hiditok maaŋ nadisuŋa ninadilat, 10 tiŋa Bepaŋdi nadiune tuwot tubune talik tubumintanambune hidi’walaŋkade uuŋdok hati ninadilat. 11 Nu adi hidi habudok mohinek nadilat. Tiŋa Munabuli diniŋ siloŋ momooŋ tihamuŋa hehiulihiwene kwambundaaŋ yayatdok yolat. 12 Adi indiŋ yobe, nu usuwaaŋ habene nadisukilitinik diniŋ folooŋ kiyonadi tiŋa kiulihi tineem. 13 Tiŋa notneye, mebine mu nadineeneŋ ale indiŋ hanimbe. Nu metam bop noli dut tilat undugoŋ hidi’walaŋkade maaŋ wooŋ Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ kwanai diniŋ folooŋ tubumintadok helemahelemaŋ yolat. Tiŋa agaŋ uuŋdok hinek tubudulaluwene kwanai nolidi nehitehiune hatilat. 14 Tiŋa nu Bepaŋ negoŋ metam u be u, Gilikhi be Gilikhi moŋ, nadinadihinit be nadinadihinit mokit, kaulehi wanakaŋ Bepaŋ ne’walaŋ Mede Momooŋdi yehitubu-lodadok naniŋguk. 15 Unduŋ doktiŋa Loma kwetneŋ hatiiŋ hidi Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ hanihautadok walanedi loda hinek tilak.
Nadisukilitinit tiŋa hatihati kahiledok
16 Nu Mede Momooŋ yohautadok meka mu tilat, maŋgoŋde uyadi Bepaŋ ne’walaŋ saŋiniŋ. Eŋ saŋiniŋ wendigoŋ nadisukiliti metam yanagilaak. Koomkoom Judahi metam, agaŋ mindaŋkade metam noli. 17 Biyagoŋ kuyoŋ, Mede Momooŋdi Bepaŋ’walaŋ titiŋ didimeniŋ tubumintalak. Bepaŋdi metam nadisukilitihinit’walaŋ kadakaniŋhik tumolokuyembune ne’walaŋ namanda foloŋ metam didimehi mintaiŋ. Youkudip Mede niŋ indiŋ hatak: Nadisukiliti tubune Bepaŋdi me didimeniŋ nindapmaguk adi kedem hatihati fafaŋeniŋ kahilewaak.
Bepaŋ’walaŋ kwihita miŋgoŋ mintalak
18 Indi agaŋ nadiyam. Metam Bepaŋ sigilulum timiŋa kadakaniŋ tiiŋ adi’walaŋ kadakaniŋdi mede biyagoŋ ulatifolak doktiŋa Bepaŋ adi kunum gineŋ hali metam sigilulum timiiŋ u yabuŋa kwihitaŋiŋ miŋgoŋ tubumintalak. 19 Adi ne mebiŋiŋ taŋakiyeyembune welehik gineŋ kedem nadidok iŋgoŋ unduŋ tiiŋ. 20 Metam adi Bepaŋ mu kaiŋ, ala kwet tubumintaaŋ wendok foloŋ nemek mebimebi boiguk wendi saŋiniŋŋiŋ kwambumuŋ be kudiŋiŋ tubumintaune kedem kaŋ nadidakaleiŋ. Unduŋ doktiŋa nebek niŋdi Bepaŋ namanda foloŋ indiŋ tuwot mu yobaak, “Nu Bepaŋ mu nadimiŋgut doktiŋa nu adi yomnit mokit.” 21 Adi yadi Bepaŋ hatilak u nadikabeleeŋ nadimimbune mu hatilak nabugoŋ tubune gikiŋgoŋ mu timiŋa nemek momooŋ tiyemuluguk wendok welemomooŋ mu nadimiŋgiŋ, mokoŋ. Adi yadi yofifile mebimebi tubumintaaŋ welehik filune mambipdi yehitumukuk. 22 Unduŋ tiŋa, inde nadinadinit hatiyam yogiŋ iŋgoŋ adi yadi kaulehi. 23 Unduŋ tiŋa Bepaŋ Hatihatinit adi gikiŋgoŋ mu timiŋa, meeniŋ be bagi be kale be miŋgembet eŋ nemek fiili wendiniŋ welewele tutumbaaŋ boiŋa gikiŋgoŋ tiyemgiŋ.
Metam kadakaniŋhik doktiŋa Bepaŋdi biyabulak
24 Unduŋ tubune Bepaŋdi yabukwihitaaŋ biyabune welehikdi siloda kadakaniŋ kisaŋ tiŋa nemek madimadikeŋgoŋ tiŋila sigihik kisaŋ tubukadakagiŋ. 25 Adi Bepaŋ’walaŋ mede biyagoŋ sigilulum timiŋa yalaŋ-me’walaŋkade ulodigiŋ. Unduŋ tiŋa Molom, yehitubu-minta tuguk, kelekula nemek Bepaŋdi yehitubu-mintaguk u gikiŋgoŋ tiyemiŋa aditok tipilapilaye tiyemgiŋ. Bepaŋ nemenemek hogohogok tubumintadapmaguk adi yadi meeniŋ indi helemahelemaŋ niutumbaaŋ nintiloloŋ tinene tuwot tibek. U biyagoŋ.
26 Biyagoŋ kuyoŋ, metam adi Bepaŋ sigilulum timiŋgiŋ doktiŋa kibibo sigilulum tiyembune siloda kadakaniŋ tubumintagiŋ. Unduŋ tiŋa tamwoi adi Bepaŋdi hekimalam tiŋa me dut titiŋdok yodakaleguk u tubufila mu titiŋdok hatak u tigiŋ. 27 Kaŋ mewoi adi maaŋ undugoŋ, hekimalam tiŋa tam dut titiŋdok u bikabuŋa welehik gineŋ silodadi kudup wele daune me nehigoŋ nemek madimadikeŋgoŋ mu titiŋ hinek u tigiŋ. Unduŋ doktiŋa tififilehikdok kibikoŋ welehik be sigihik foloŋ folofigita mintayemguk. 28 Biyagoŋ kuyoŋ, adi Bepaŋ’walaŋ mebi nadikabeleeŋ nadihaŋinda timimbune adibo tabayembune nadinadihik kauleune nemek mu titiŋdok u tiiŋ. 29 Tiŋa nemek hogolihogoli mebimebi u ugamali bopneiŋ. Kadakaniŋ tiiŋ be metam noli’walaŋ bomboŋhik yabusilodaiŋ, koŋgolondaŋgoŋ tiiŋ, eŋ siloda kadakaniŋ, be mik-kwadi, kikakwihita metam noli folofigita yemfit, meeniŋ udihikumuŋ, be kwihitafit, be yokamanda tiŋa metam noli’walaŋ bomboŋ yolom moŋgot, be me yeniwoliwolikefit, 30 be yalaŋ yoŋa metam noli’walaŋ wohiye tubukadakafit, eŋ Bepaŋ memik timiiŋ, me wapuhi yabulakataaŋ gikiŋgoŋ mu tiyemiŋa titaboloŋet tiŋa sigitiŋalo tiŋa nehi’walaŋ wohik hogok tiŋalooŋ youtumbaiŋ. Unduŋ tiŋa kadakaniŋ gitipmuŋ titiŋdok nadisu tubumintaiŋ. Eŋ mehim-behiye’walaŋ mede wobu tiiŋ. 31 Adi adi nadinadihinit mokit, nadisukilitihinit mokit, welehinit mokit, bulaniŋgoŋ mu nadiiŋ.
32 Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede didimeniŋdi indiŋ yolak. Metam kadakaniŋ indihi tiiŋ adi yadi kumuŋdok gigit. Metam undihi adi Yodoko Mede u agaŋ nadihinaka tiiŋ. Iŋgoŋ oŋ, u nadikabeleeŋ kadakaniŋ mebimebi tiiŋ. Tiŋa kadakaniŋ u hogok mu tiiŋ. Moŋ. Adi yadi nohiye nediyeŋ kadakaniŋ tiiŋ adi’walaŋ wohiye yenintiŋalooŋ yeniutumbaiŋ.

*1:4: Gilik mededi dakale hinek mu tilak doktiŋa tali lufom gineŋ youkam. Niŋ wahiŋ hatak. Eŋ noli indiŋ: Tiŋa adi wele tubuwalanda Munabulinit doktiŋa Bepaŋ’walaŋ mihiŋiŋ hatilak. Wendiniŋ mebi kumuŋ gineniŋ saŋiniŋnit kaikaaŋ pilalune miŋgoŋ mintadakaleguk. Adi adi Jesu Kilisto, Wapumnik.