7
Jesu gerule kwian kle mo enusulian unsuialin suia
gai dage ma no Chube gerua uliage
Kwian fariseo mneite ule kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti gweale ole chiu una Jerusalénge, chku Jesu kle ule kwian geru jwannga amage ulita ole ngwadi. Kwian e ulita gwagedu kwian geru jwannga Jesuge ulitadi blire, chku uñale amage kwian geru jwannga Jesuge bebi blire gire ama me mo ko gligu trate bitangle geru unsuialin kle gbaba kwian israelita alin gerule kare. Kwian fariseo e ulita kaire kwian israelita na ulita kle mo ta gbaba age diali ama enusulian unsuialin tangle geru gbu kare kwian israelita toidale giti, geru e gerule kwian israelita bebi blire gire ama mo ko gligadale trate tanre geru kledu gbaba unsuialin tangle gerule kare. Kwian israelita joge lle gige lle chbade gire ama joge chkeni gwa ama agedale ulita geru kle gbaba gerule kare, ama me ñage blire ama bebi mo ko glige trate tanre gire. Kaire geru na tanre kledu gbaba unsuialin tangle kwian israelita kle gai dage, geru e gweale kle gbaba un giti lle chi jangwa giti batekwa giti. Kwian israelita lle e kare ulita gligadale no trate geru kle gbaba gerule kare ama bebi gai gire. Kwian israelita kle tañachuge ama me age ulita ai kare gire ene ama kle age me no Chube dollale ama chege jiske Chube gwa giti.
Kwian fariseo ulita kaire kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti ulita bai nu chieba una Jerusalénge kle toi ene geru unsuialin kle gbaba gerule kare, kwian e ulita jo chke Jesu kle ngwadi, ama ulita gwagedu kwian geru jwannga Jesugedi blire ama bebi ko glige trate tanre gire, ama ulita tañachugu e me no gire ama ka bo Jesu ole kwian geru jwannga Jesuge kledu age giti gdale:
—¿Mineade kwian geru jwannga bage me kle che enusulian unsuialin suia gai dage? Ama me kle age ulita geru kle gbaba gerule che israelita toidale giti kare. Ama me kle ko glige trate bitangle ama bebi blire gire, ama kle age me no blire ko sugaska ole llagli.
Jesu jaindunga kwian e ulita kalen:
—¿Mineade ba kle gerule kate ba kle Chube gerua gai dage, gire ba me kle age ba kle gerule kare? Ba ulita ta me no. Kwian Chube gerua ketanga kada Isaías Chube gerua degu unsuialin tangle ba ulita giti, chada e gerule:
“Chube gerudu: ‘Kwian ai ulita kle gerule ama kle cha gai dage, kle gerule ene ka giti alin allabi, agwa ulia ama me kle cha gai dage ulia mo tale, ama ta kle bate chage ama kle gerule alin allabi.
Kwian kle gerule ama kle cha gai dage mo Chubeale, agwa ngwale ama kle gerule ene, ama me kle mo ta gbe cha ole ulia.
Kaire ama me kle daba tke tangle cha gerua ulia giti, agwa ama kle daba tke tangle geru ngwale giti ama agali kle tañachuge kare mo tale.’ ”
Kwian Chube gerua ketanga Isaías chada degu ene Chube gerudu giti. Ulia Chube kledu gerule ba kwian fariseo giti kaire ba kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti ulita giti. Cha gerule ulia ba ulita ole, ba me kle Chube gerua ulia gai dage age geru e kle gbaba kare, agwa ba kle chage kwian ngwale unsuialin tangle suia kle gbaba kare, e ngwale ba kle age kare.
Jesu gerudu mno dare kwian e ulita ole:
—Diali ba kle mo ta gbe Chube gerua gai ngwale, ba kle ba enusulian unsuialin tangle suia alin allabi gai mo alin, unsuialin ba enusulian geru gbu kwian israelita toidale mine gire nege tangle ba kle age ama geru gbu kare alin allabi ba me kle age Chube geru gbu kare. 10 Unsuialin Chube geru ketu Moisége degadale kwian ulita alin, chada e gerule:
“Ba mo ñenua kaire mo chebia gadale dage no.”
Kaire chada na Moisés nu degaba kle gerule:
“Kwian bai kaire gerule me no mo ñenua dollale mo chebia dollale kwian ene gwadaleda blike.”
11 Moisés Chube gerua degu ene ulita unsuialin, agwa ba ulita agali me kle geru e gbe gdadi kaire ba kle daba na tke tangle age nganake me age chada e kle degaba gerule kare. Ba kle kwian ta gbe me mo ñenua mo chebia chudaboadale me lle ketadale amage ama llea me gire. Ba kle kwian tke tangle gerule mo ñenua ole mo chebia ole: “Mama, tata, cha me ñage ba chudaboi, lle ulita chanu cha ketu Chubege, cha ole lle me ba chudaboagda.” Ba kle kwian tke tangle ama llea ulita ka gbe “corbán” (geru e gerule “lle ai cha nu ketaba Chubege”). 12 Ba kle kwian tke tangle kwian gerule ene ama nu mo llea ulita ketaba Chubege, gire ama me chege jiske ama ñenuage ama chebiage Chube gwa giti, ama me mo ñenua mo chebia chudaboadale. 13 Ba kle age me no ene malen cha gerule ba ole, ba ulita nu Chube gerua mliabanga me mo ñenua mo chebia manade Chube geru gbu kare unsuialin tangle, ba kle ba enusulian unsuialin suia gai dage ma no Chube gerua uliage. Ba kle kwian tke tangle geru na tanre ngwale giti.
14 Jesu gerudu ene kwian fariseo ulita ole kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti ulita ole, gire Jesu kwian na ulita kledu ne ngwadi kadu mo gitigu ama keruchuge, Jesu gerudu kwian e ulita ole:
—Ba cha keruchuge no, cha takalin geru ai suge trate ba ulitage: 15 Ni lle gdaite kwian kle gute kle kwian gbe me no jiske Chube gwa giti, agwa kwian kle tañachuge me no mo tale, gire kwian kle gerule me no age me no ama kle tañachuge kare, e ulita kle kwian gbe me no jiske Chube gwa giti. 16 Ba ulita me cha gerua ai keruchuge alin allabi mo ologe, agwa kaire ba ulita mo ta gbadale geru ai gbe gdadi.
17 Jesu gerudu ene ulita kwian ole gire ama kwian ulita chugu ngwadi goga tangle, ama jo gwa ule kwian geru jwannga amage ulita ole, kwian geru jwannga Jesuge gerudu Jesu ole:
—Ba gerudu sbaliga kwian ole bligda che kle gute me che gbe me no jiske Chube gwa giti, geru e me suge chage ba kledu gerule llema giti, cha takalin ba geru e trennga cha ulitage.
18 Jesu jaindunga kwian geru jwannga amage kalen:
—¿Ba ulitage kaire agwe geru e me suge? Sugedale bage ni lle gdaite che kle gute ñage che ta gbe me no jiske Chube gwa giti. 19 Che blire gire bligda me kle joge chke che tale che ta gbagda age me no Chube dollale, agwa che kle blire gire bligda kle joge che kdege bigire bligda e kle joge tangle ulita, che kle mlienga.
Jesu gerudu ene bligda giti, Jesu kwian ta gbu bligda ulita no trate kwian alin gutadale. 20 Gire Jesu gerudu gwangerugu kwian geru jwannga amage ulita ole:
—Cha gerule ba ulita ole, kwian kle tañachuge me no mo tale, talla e giti kwian kle age me no kle gerule me no ama kle tañachuge kare, e kle kwian gbe jiske Chube gwa giti. 21 Kwian tale bai kaire talla me no kle, kwian ene be mo ta gbe age me no diali ai kare ulita: Onbre muinga me mo jwanba mo chuge ke giti. Onbre mo jwanba mo chuge ke giti muinga na ole, muinga mo jwanba mo chuge ke giti onbre na ole. Kwian skwe boi daba ngeru. Kwian daba gweda. 22 Kwian ta lle tanre gakalin mau alin allabi. Kwian age tanre sugaska me no. Kwian daba anblite geru ngwalege. Kwian mo ta gbe age ulita me no ama takalin kare kwian na gwa giti. Kwian jainchke dabadi lle dabanu gdale ama semale tanre daba ole lle dabanu giti. Kwian gerule me no daba nadi. Kwian mo sobade daba nadi. Kwian age ulita ama takalin kare ni tañachuge Chube giti, ama me ta ole. 23 Lle ai ulita cha kle ka jwen ba ole, e ulita kle chie kwian tale, e kle kwian gbe me no jiske Chube gwa giti. Kwian tañachuge me no mo tale gire ama kle age me no ama tañachuge kare, age me no giti kwian mo gbe me no jiske Chube gwa giti —Jesu gerudu ene kwian geru jwannga amage ulita ole.
Muinga me kwian israelita ama Jesu gai ulia
24 Jesu jo chage dare kwian geru jwannga amage ulita ole una Tiro ngnagu, ama jo chke kodi una Tiroge gire u skwendu amage undegangwa. Ama jo chke gwa u ege, ama me tadukalin chke uñale ni kwian gdaitege ama kle nga ege agwa ama me ñadu mo ogeda dale kwian ngeru. 25-26 Geru chku uñale kwiange Jesu kle ngmadi, gire blike muinga gdaite jo tienda Jesudi. Muinga e me kwian israelita, ama nga namu nga kada Sirofeniciamu, muinga e jian oga jwligebanga dolla kote, malen muinga e jo Jesu kle ngwadi chudaboi kade Jesuge mo jian alin. Ama jo chke Jesu kle ngwadi ama jongnagwa skutu dba Jesu gwangnagu Jesu gai dage, gire muinga e gerudu Jesu ole:
—Cha jian jwligebanga dolla kote, cha takalin ba cha jian dodade ba dolla kage siere cha jiange.
27 Jesu gerudu muinga ole:
—Cha bitalla israelita alin cha lle no tanre boadale, ba muinga me israelita, cha ba chudaboi e chege salengwli bligda jwennga kirogwa ngeru kete toge gutadale kare, ma no kirogwa chuge ngwadi blire ngeru.
28 Jesu gerudu ene gire muinga jaindunga Jesu kalen:
—E ulia ba gerudu kare kwian chugagwalla, agwa to kle manade kirogwa kle blire ngwadi gire bligda jwna jwatenga kirogwa kote to kle e gute. E kare ene cha takalin ba cha chudaboi, ba dolla kage siere cha jiange.
29 Jesu gerudu muinga ole:
—Ulia ba gerudu no, ba gerudu giti suge chage ba kle cha gai ulia, malen e giti cha be dolla gbe joge siere ba jiange, ba ñage jogeni gudegu ba jian kle ngwadi, ba jian kle no.
30 Muinga joni mo ullage, ama jo chkeni gwa gire jian skwendu amage mo undege ankwa giti, ama jian jo chkeni noni chegu trate, dolla jogeba siere kirogwa muire ege Jesu kiralla giti.
Jesu onbre olo me keru me dodade
31 Jesu jo siere una Tiroge jo chage ule kwian geru jwannga amage ulita ole chibita kada Galilea ngnagu, Jesu chagedu una Sidónske tangle kaire una na tanreske tangle nga Decápolige gire Jesu jo chke chibitage nga Galileage. 32 Ne ngwadi kwian chku daba gdaite olo me dbe Jesudi dodadale, kaire daba oga e me ñage gerule trate. Kwian daba oga e dbanga gerudu Jesu ole:
—Cha takalin ba ko gbe daba ai giti, uñale chage ba ñage daba ai dodade ene ama joge chkeni noni.
33 Jesu onbre oga du sugekare kwian ngleage, gire Jesu ko chugu onbre olo toli, Jesu mo jolokwa jun kodige gbu onbre kwira giti. 34 Jesu gwa gaunga ngaña, Jesu unjunnga kweri tai dage tanre onbre oga ege, gire Jesu gerudu mo kwirale onbre oga ole:
—¡Efata! —geru e gerule: “¡Olo trende!”
35 Jesu gerudu ene onbre oga ole gire sugeti onbre olo trendu ama ñadu geru keruchuge kaire ama kwira chegu no ama ñadu gerule no trate. 36 Jesu onbre dodadu ene gire Jesu gerudu kwian ulita ole:
—Ba me geru kete ni kwian gdaitege cha onbre ai dodadu giti.
Jesu gerudu ene tanre kwian ole me geru kete kwian nage Jesu onbre e dodadu giti agwa kwian me ñadu chege kamne, kwian ulita geru e tragu kwian na ole Jesu onbre oga dodadu giti. 37 Kwian ulita bai geru e keruchugu chegu tañachuge tanre no Jesu giti, ama ulita chegu gerule no modi Jesu giti:
—Jesu kle age ulita no kwian alin. Kwian olo me ama kle kwian ene gbe olo tren geru keruchuge trate, kaire kwian keru me ama kwian ene gbe gerule trate —kwian ngle gerudu no ene Jesu giti.