^
SÁLÁN TE KUIR WORWOR
TAHTAHNA NAMURWAI BOS LUL WORWOR
ÁI KÁLÁU A NGOROMIN:
1. Ái Káláu Kákán a ngoromin:
2. Ái Iesu Karisito er Natun ái Káláu a ngoromin:
3. Tanián a Pilpil a ngoromin:
4. Ái Káláu a aksimi bos táit no.
5. Ái Káláu a belbelken i bos táit no.
BOS KÁLÁMUL DI NGOROMIN:
6. Bos kálámul no dikte longoi sápkin.
7. Pákánbung tan kálámul di longoi sápkin, di ngoromin:
8. Matananu di sáhár suri da sengsegeng alari rangrangas suri sápkin di longoi.
NGOROMIN ÁI KÁLÁU A SARAS PASI NGOI Á MATANANU ALARI KÁNDI SÁPKIN:
9. Ái Káláu a mámnai matananu no má ák nem i saras pas di.
10. Ái Iesu Karisito, Natun ái Káláu, a mat suri saras pas git.
11. Minat si Iesu má dárán a asengsegeng i git alari kángit bos sápkin, má kápte git mákmák rumrum i mátán ái Káláu.
12. Ái Káláu a hol palai kángit bos sápkin.
13. Ái Káláu a mák anokwa pas git suri gitá nokwán i mátán.
14. Ái Káláu a tari hutngin matngan liu si git.
15. Ái Káláu a timan pas git má gitá rang natun má.
DÁNIH GITA LONGOI NGO GIT MÁ TE MÁNÁN PASI NGO ÁI KÁLÁU A NEM I SARAS PAS GIT?
16. Gita ot keskam ngo git má te longoi sápkin, má giták arsok tili tiptipar namurwai sápkin tatalen.
17. Gita ruruna i Iesu suri nák saras pas git.
18. Gita wásái Buk Tabu suri gita mánán sur Káláu má dánih a nem on ngo gita longoi.
19. Gita kipi arsiu.
20. Gita lu balbal kis talum mam te bos tám ruruna.
21. Gita lu arsuar mam te bos tám ruruna má gita lu ani Namnam kán Konom tiklik.
GIT ER GIT RURUNA I IESU KARISITO, KÁNGIT TATALEN MÁ NINSIN I GIT NA NGOROMIN:
22. Gita taram i Káláu Kák git mái Iesu Karisito kángit Konom.
23. Gita mámna Káláu má matananu no.
24. Ninsin i git na ngoro ninsin ái Karisito.
25. Gita lu sung.
26. Gita lu balbal ot kuluk ur si Káláu.
27. Gita lu tángni tan lite.
28. Gita lu agengen pas git.
29. Gita lu hol i pirán tabal má kángit omobop ngoromin:
30. Kápte gita lu kipi kángit kis sáksák uri narsán tám nagogon suri nák anokwai.
31. Gita lu rumrum i rung di lu kátlán i git.
32. Kápte gita lu lotu uri narsán káláu a lite alari Káláu muswan.
33. Kápte gita lu wah má latlat.
34. Kápte gita lu osmapak ngo artabar mai ololas.
35. Kápte gita lu ararit sara ngo araturán sáksák.
36. Kápte gita lu ngin i dan rakrakai má bau.
BOH TÁM RURUNA DA NGOROMIN:
37. Matananu án lotu da ngoromin:
38. Bos tátáil án lotu ngo gita ilwa pas di, gita ilwa pas rung kándi tatalen a lu ngoromin:
39. Bos tátáil án lotu, kándi tatalen má ninsi di na ngoromin:
40. Gita lu rumrum i kángit tan tátáil án lotu.
ARATÁMÁN NA NGOROMIN:
41. Rung di kila da ngoromin:
42. Bos kalilik da ngoromin:
43. Kákán má mámán kalik diara ngoromin:
44. Mokos na ngoromin:
45. Kápte gita lu pálás kila.
BOS TÁM RURUNA DI LU BANAI TAUN.
46. Da lu eran suri áslai rangrangas.
47. Da lu eran suri kipi arabilbiling.
48. Kápdite lu mátut suri ngo da mat.
49. Ái Káláu a kis pátum di mák lu tangan di.
50. Ái Satan a lu kákir suri long sáksákna di.
51. Ái Káláu a tari rakrakai si di suri tur pala Satan má dik lu tur dik i katbán taun.
52. Ái Káláu a lu aliu pasi kálámul.
DÁNIH NA TAPAM HUT ER NAMUR?
53. Kalkaleng si Iesu ur main i naul bim.
54. Ái Káláu na nagogon i matananu mai limán ái Iesu Karisito.
55. Rung ákte aliu pas di ái Iesu Karisito, da liu áklis tiklik mam Káláu ami bát.
56. Rung er di ngákngák i Iesu Karisito, da ekesi kis i iru áklis.
Ngo u nem suri lala mánán sur Káláu, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u nem suri lala mánán sur Iesu Karisito, Natun ái Káláu, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u hol on ngo kápate hol pas iáu ái Káláu, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u hol on ngo kápute lu longoi sápkin, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u hol on ngo ái Káláu kápnate hol palai kam sápkin, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u nem i Iesu Karisito ngo na saras pas iáu, una wásái tan buturkus minái:
Ngo kápate tumran i kam hol ngo ukte atur páptai liu muswan er a kis áklis, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u nem suri mánán pasi pákánbung dáh una sung on, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u nem suri mánán pasi dánih una lu sung suri, una wásái tan buturkus minái:
Ngo a mon i kam taun má a rogorogo i kam liu, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u sasam, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u bunbun suri ngo una mat, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u nem i mánán pasi ngo matngan tatalen ngádáh na mur on á tám ruruna, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u nem suri mák ilmi táit a sák ngo kápte, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u hol on ngo kápute arwat suri una tiptipar namurwai nemnem si Káláu, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u lu kipi rangrangas kabin iáu tám ruruna, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u hol on ngo a arwat suri koion una araraguna mam te bos tám ruruna, una wásái tan buturkus minái:
Ngo te kálámul di longoi táit a sák mam iáu, una wásái tan buturkus minái:
Ngo iáu kila, una wásái tan buturkus minái:
Ngo a talka iáu i nemnem suri ararit mam tekes kápte ngo kaiam, una wásái tan buturkus minái:
Ngo a mon i rang natum, una wásái tan buturkus minái:
Ngo kándiar tu liu be ái kakam mái mámám, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u mák tekes a sáhár suri artangan, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u áslai artohtoh a talka iáu suri longoi sápkin, una wásái tan buturkus minái:
Ngo ukte longoi sápkin tatalen, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u bunbun sur Satan ngo tan sápkin tanián, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u mos mam tekes, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u butbut má uk hol apakta pas iáu, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u lu wáng ngo worwor sáksák, una wásái tan buturkus minái:
Ngo a talka iáu i kam nemnem suri ngo una angagur, una wásái tan buturkus minái:
Ngo te kálámul di ris pas iáu suri ngo gama ngin i dan rakrakai má gamák ngulngul, una wásái tan buturkus minái:
Ngo kam holhol a lala kis i kam omobop, una wásái tan buturkus minái:
Ngo te kálámul di nem i iáu ngo una mur i matngan ruruna til main i naul bim, una wásái tan buturkus minái:
Ngo u nem suri una mánán pasi suri matngan tatalen ngádáh una inngasi singin kam tan tátáil, una wásái tan buturkus minái: