Paulus wasi atyahy mamunake ti
Timotius
Tun a khatu malosu kitab ne
Paulus kyesy atyahy ne ti Timotius. Timotius neke lyalaw i a nggora, keskyede ainke enai ne tyoha Paulus ma rabrita Brit Eraske (Kis. 16:3; 17:14-15; 18:5; 19:22; 20:1-6). Kyoat Paulus kyesy a atyahy ne, desikeo Timotius imin ti nus lan Efesuske, klala Paulus imin ti propinsi Makedoniake. Ode Paulus hye ohe anakyai lenla byai nus Efesuske, lemadendye kyesy atyahy ne ma yosa kmuna ti Timotius (1Tim. 3:14-15).
Atyahy ne kisike ktyanuk ohe Timotius musti mo kyarya karya ity Ebutke inal ti i ma ikarya ti nus Efesuske ne (1Tim. 1:3,18). Paulus yaso Timotius ma byu eta iry a maajar nam a lema mlaire (1:3-11; 4:1-6). Kali ti Efesus neke irire nam raajarare lema kola Brit Eraske. De nam raajar desikre ktyanuk tun a khatu mamin ti tnyetak Musake, keskyede lema rhe nam ratanuk desikre kbuanare (1:7-8). Kali ktyoha iry desikre nam raajarare mo, ity neke cuma mo tatot eraske kolnye ttoha tnyetak desikre dum. Kola ne: lema bisa ma tasa, ode lema bisa ma ta nam rabu etanare (4:1-5). Dendye Paulus yaso Timotius ma syorw nam raajar desikre.
Maktei bonyo Paulus yajar Timotius ma musti mo kyarya nam ity Ebutke itanukke, kola ne ity wait ktela tasambayan ne (2:1-15), ode ity totnyo yabit erasare ma tal ma tety lulkwe ti ity wait kubkubakke ma tkarya ity Ebutke wasi karyake (3:1-13), ode karya eraske neke tsaluk enen som lema manait sra o hah nekre (5:3-16). Maktei bonyo Paulus syurat Timotius ma totanare musti mo ktyoha nam raajar a mlaire (6:2b-21).
Kitab ne kisike kolnye
1. Tun mamunake (1:1-2)
2. Paulus yaso Timotius ma byu eta iry maajar nam lema mlaire (1:3-20)
3. Paulus tyanuk ti Timotius ti totnyo yabi erasare ti iry matohak Yesuske (2:1–3:16)
4. Paulus yaso Timotius ma syorw iry maajar nam lema mlaire (4:1-16)
5. Paulus yajar Timotius ti kolkyabei ma yala ktela erasare ti wai o hatnima matohakare (5:1–6:2a)
6. Paulus syurat Timotius ti totnyo yabi nekre, ma ktyoha nam raajar a mlaire (6:2b-21a)
7. Paulus iten eraske ti sir (6:21b)
1
Paulus wasi tun mamuna ti atyahy ikeskye
1-2  Kis. 16:1Timotius anakw o! Atyahy neke kkwesy ti o, neke anakw a o bain-bain, kali ituru neke ity wait tohtohakke mais. Yaw neke Paulus, ma Yesus Kristuske* Ti tel Yunanike, any a Yesus Kristuske neke Paulus kyesy o Kristus Yesuske. Paulus kyesy kolnye ma klyosu ohe “Yesus ne raja I.” Ode ma mhye o ti kitabke krala ne ayatare dum Paulus kyesy o “Kristus Yesuske,” ode ti ayatare dum dakun o Paulus kyesy o “Yesus Kristuske.” Klala ti tel Maslyarkwe desyo kyalamo rkesy o “Yesus Kristuske” bo. wasi nyaso yaw, ma ktyoha haret Hulasokwe yor Yesus Kristuske raohutke. Hulasow neke I ne iaorif ity ne, ode Yesus Kristus neke I ne tanal ity wait mormyorifare ti I ne. Kuten ma eras manosy ity Amat Hulasokwe yor Anan a ity Ebut Yesus Kristuske kimin a o, ode wait loblobakke, ktyabal inaka eraske kyor a o dakun.
Paulus syurat Timotius ma ijaga mamak ma kete irire rajar nam a lema mlaire
Kyoat kala ma kswaur wasikw laklakutke bai propinsi Makedoniake, desikeo kal ralakkwe kralake ma kuten ma mumin ti Efesus, kali irire dum ramin ti desy ma rajar nam a lema mlaire. Lemade kuten ma mtwerik sir ma kete rajar nam a lema mlay desikre huruk. Neke mbwu eta sir ma ramres, ma kete kyalamo rdakin ma rahes a tkunw lema mlay desikre. Ode kete kyalamo rdakin ma rahes a melat dakun. Kali nam desikre mumu neke khyury ma it de iilir yor it bo, ode lema ksyaluk iry desikre ma rtohak Hulasokwe. De musti mo rtohak Hulasokwe, desikeo nenmo bisa ma rkarya nam Hulasokwe ibu ma rakaryaare. Dendye kaso o ma mswurat sir koldyesy, ma it de lyobak it. Ode kolnye rtohak Kristuske bain-bain, ode ralat a kralanare nelnyely, ma Hulasokwe wasi inaka eraske kimin a sir, desikeo nenmo bisa ma it de lyobak it. Keskyede irire dum a rtunik ktela mlay desikre ba de, ode rahes nam a lema maka kbuanare bo. Iry desikre sir ne robak ma raka tuanggurw, ma rajar tnyetak Musake. Ode kyoat rajar irire, desikeo rrekan ohe tun ranal ma raajar desikre mlay ksyalik, keskye rmesan a lema rhe kbuanare.
Tnyetak Musake eras, kolnye the kbuanare ode ttoha ksalanare. Lemadendye mnyenas, Hulasokwe lema yal tnyetak Musa neke ma yoit salke ti iry a mlaire, de yal ma yoit salke ti iry mabilak tnyetak Hulasokwe, ode ti iry masorw Hulasokwe wasi haretke ne, ode ti iry lema masakitil ode maou ti Hulasokwe, ode ti iry a maka wait lim o sal nekre, ode ti iry a mahature, ode ti iry a madakin nuske ktem ne wasi kersanke bo, ode ti iry matabahunw enat o amat, ode ti iry a matabahunw irkye dakun ne. 10 Ode tnyetak desike dakun o Hulasokwe yal ma yoit salke ti wamfwetare ranor wamwanire ti it de yala tot atyat ti it ne, ode ti wamwankye isay a wamwankye ne, ode ti iry a makumak iry salik ma ti iketa i ne, ode ti iry a makakmetare, ode ti iry a makakmet ma roit salke ti iry salik dakun ne. Ode ti esei ta esei bo, ma kolnye yala ktela sai ta sai ma lema ktyoha nam a mlay a iry matohakare taajar nekre, desikeo Hulasokwe yal tnyetak Musa desike ma yoit salke ti iry desy dakun. 11 Nam a mlay taajar neke ktyoha Brit Eras manosy Hulasow Lan Lahukke, ode Hulasokwe myesan byer o tyahal ma irire rleru I. Ode Hulasokwe tyohak yaw ma ti kabrita Brit Eras desy.
Paulus syalak eraske ba ti Yesus Kristuske kali Yesuske yal eraske ti i
12 Kswalak eraske ba ti ity Ebut Yesus Kristuske, kali I neke tyohak yaw ma yilik yaw ma kkwarya ti I, ode yal malkyakakwe ma yaw ma bisa ma kkwarya wasi karya desy. 13  Kis. 8:3; 9:4-5Biar ma heitlulswoke kukanak I ode koban de ktwaba iry matohak Iare, keskyede Kristuske syusu wasi loblobakke ma yaw, kali kyoat desike yaw ne lenla ktwohak I, ode lema khwe o nam kuala desikre sal. 14 Keskye ity Ebutke ralake eras ma mausw ksyalik ma yaw, mane khyury ma ktwohak ti I ode klwobak irire, kali kor Yesus Kristuske aramy myety ral sasamke de.
15 Tunke khatu kibohe, “Yesus Kristuske myai nuske ktem ne, ma yaorif iry maka wait lim o sal nekre.” Lemade musti mo ttohak elik tunke khatu ne kali mlay. Ode lema irkye it a wasi lim o sal lan ma kbyilak wasikw lim o sal elik. 16 Ode biar ma yaw neke wasikw lim o sal lan a ksyalik, keskyede Yesus Kristuske syusu wasi loblobakke ma yaw. Kristuske yala koldyesy ma yaw, ma kyeluk nyatos ti irire mumu ma rhe ohe, I neke lema samlurw o kyeyer a iry maka wait lim o sal nekre. Yala koldyesy ma irire rseak wasi alala eraske, ode ana rtohak I, ode ratot mormyorif eras manal nini namke.
17 Lemadendye mmya ma tbitil o talan Hulasokwe Anike, ode tleru I nini nam! Kali I neke Raja mahareta lan lahuk I a kyala kyosy khyehyeike, ma lema kimres elik. I neke lema bisa ma tmatakit I, ode I neke Hulasow a sasasam a I bo. Taktemtem ne tleru I! Amin!
Paulus syurat Timotius ma nam sai hye o mlay, desikeo musti mo yala
18 Timotius anakw o! The ohe iry manety Hulasokwe wasi nyanoare rtanuk nam dum ti o de. Lemade kswurat o ma munenenas nyano desikre ma kyalkyaw ralamkwe kralake, ma mkwarya ti Hulasokwe. Ode kswurat o dakun ma msworw a iry maajar nam a lema mlaire, kola dene suldatke ti imdiriat ne. 19 Lemade mtwohak manenen Yesus Kristuske, ode kyaki-kyaki ne nam sai ta sai mhwe o mlay, desikeo mala. Kali irire dum a lema rhaduli huruk ma rala nam rahe o mlay nekre de, ma khyury ma ra-la toha wait tohtohakare ti Kristuske. 20 Kola dene Himeneus yor Aleksander, iry deru desy! Ma kukun a sir de, neke kal sir ti ngkeskwaure wait uskwe khatuke, ma yal masunkwe ti sir nini kolnye rhe toha lbwetat, desikeo nenmo rhe ma musti mo ramres elik ma kete rakanak Hulasokwe de.

1:1-2 Kis. 16:1

*1:1-2 Ti tel Yunanike, any a Yesus Kristuske neke Paulus kyesy o Kristus Yesuske. Paulus kyesy kolnye ma klyosu ohe “Yesus ne raja I.” Ode ma mhye o ti kitabke krala ne ayatare dum Paulus kyesy o “Kristus Yesuske,” ode ti ayatare dum dakun o Paulus kyesy o “Yesus Kristuske.” Klala ti tel Maslyarkwe desyo kyalamo rkesy o “Yesus Kristuske” bo.

1:13 Kis. 8:3; 9:4-5