8
Basanko Bawo Latikanko Yesu.
Obe owo kamaa, Yesu lakyɛ aatookyi sekpoo ku nkpayotũ kamɛ, aatoobuɛ ɔlaa biene nwu di Yaa sɛka kalekɔ suoto. Lefosi batii banyɔ ba kafɔɔ aadiki ni latikanko nwɔ. Basanko ba di Yesu layɔɔsa ni sifiɛ ate ate ku mba aatososa ni anwuna kpile aadiki ni kaamɛ lɛma kafɔɔ latikanko nwɔ. Di kamɛ lɛma onwii lasiɛ baatɔɔlɛɛ ni Maria Magdalene, nwɔ kamɛ di Yesu latososa ni anwuna kpile akuɛnsĩ. Ɔsanko bamba kafɔɔ kaamɛ lɛma niale nwɔ baatɔɔlɛɛ ni Yohana, ɔsa baatɔɔlɛɛ Kusa, aale ni Herode kakankɔ asaa nyuntɛ nɔɔfo nɛ. Basanko bamba kpinwu ku nwɔ kafɔɔ baatɔɔlɛɛ ni Susana latikanko Yesu, baatɔɔyɔ mma bamu asaa ya baatɔɔwɛ nii baatɔɔkyakaako Yesu ku basaateketetɛ nɔɔ.
Yesu Lapɛ Lɛkpa Aakyeko Alesaa Kubi Santɛ Onwii Suoto.
Batii kpinwu lakye sekpoo ate ate baatɔɔwa Yesu nfũ. Ni di obe wɔ baatii kpinwu ntɔɔbasi nii, Yesu lapɛ ma lɛkpa le mmle alɛ,
“Alesaa kubi santɛ onwii lakyɛ aalaasa alesaa kubi. Obe wɔ ɔɔsa ni kubi nwu koofe kamɛ, kowo lakpete di osuku suoto batii lananafu kũ, bakansiɛ kafɔɔ labasɛsɛɛ kũ baale. Kowo kafɔɔ lakpete di afuɔ kasɔ. Di obe wɔ kuakɔntɔ nii, kutawɛ ntu ku kasɔ nwaa kuayila. Nkpo oso kuayɔɔ kuakpi. Alesaa kubi nwu kowo lakpete di siwuu sɛfa kamɛ. Ni siiwuu sɛfa nwu lamuɔ siafukiti siatĩi alesaa kubi nwu kumuu nɛ. Alesaa kubi nwu kowo kafɔɔ lakpete di kasɔ biene suoto. Kuakɔntɔ kuamuɔ kuatika abi alafa alafa.”
Di Yesu latoobuɛ ni sɛlaa se mmle, aanyɛntɛ alɛ, “Otii wɔ kuunutoko nkpe nii yi, aanu!”
Lɛsaa Le Oso Di Yesu Lapɛ Ni Lɛkpa Nwu.
Yesu basaateketetɛ nɔɔ lakaalɛ nwɔ lɛkpa nwu nkpo kasɔ. 10 Ninfɛ aatɔkɔ ma alɛ, “Aye beediki lɛsaatofo le niewofa ni di Yaa sɛka kalekɔ beetuo. Kafɔɔ batii bule akpa kamɛ bɛyɔ bɛɛta ma alɛ,
‘Babanya asaa, kafɔɔ blɔbanya batɛ nsũ.
Babanu kafɔɔ, blɔbanu kasɔ.’
Yesu Ladiki Lɛkpa Nwu Kasɔ.
11 “Lɛkpa nwu lɛsɔdiki ninle nle mmle nɛ. Alesaa kubi nwu nkpo baasa ni ninle Yaa ɔlaa nɛ. 12 Alesaa kubi nwu nkpo niakpete ni di osuku suoto ninle batii ba, nse beenu ɔlaa nwu nkpo, Abonsam nwa amadiki nwu di situ lɛma kamɛ, mmle manaafũ banu alɛ Yaa kadiki ma anta ma ni nkpa. 13 Nko kafɔɔ niakpete ni di afuɔ kasɔ suoto, ninle batii ba nse beenu ɔlaa nwu nkpo, manfũ nwu ku suoto lɛyɔɔ. Kafɔɔ kumbuo ma kaamɛ nwaa. Manfũ nwu manu di obe kakuii kamɛ. Nkpo oso nse ɔsɔ onyu lɛwa ma di suoto, mankple nkpaamaa. 14 Alesaa kubi ko kafɔɔ niakpete ni di siwuu sɛfa kamɛ ninle, batii ba nienu ni ɔlaa nwu nkpo, kafɔɔ kayika mmle nimiina ku lɛsaawɛ ku kayi suoto omɛnɛfɛ okpee nfukiti nintĩi ma, mámmuɔ baatika abi. 15 Alesaa kubi ko niakpete ni di kasɔ biene suoto, ninle batii ba nse beenu ɔlaa biene nwu nkpo, mammufũ nwu manklee ku situ biene. Manwakosa suoto kasɔ mankpee okyiini ninaadu obe wɔ beetika ni abi.
Ta Kandiɛ Lɛfɔ Akpa Ata Batii.
16 “Otii kuonwii ninsɔ kandiɛ, aayɔ lɛsaa aatĩi nwɔ. Ee aayɔ ase di mpa kalɔ. Kafɔɔ antakatɛsa kandiɛ nwu antika lɛɛba le niɛtaka nii, alɛ aakpa anta batii ba nikɔwa ni leyo nwu kamɛ. 17 Lɛsaa lele niewofa kaakɔ lele, babadiki ni kayi. Lelele kafɔɔ beetĩi bɛɛtɛ diitunu kamɛ, babanya ni mandiki ni manwako lɛkpa kamɛ.
18 “Bilolaa atoko bikyɔɔ di sɛlaa se bianu ni suoto. Otii wɔ nienu, eenu ni kasɔ, abakple annu kasɔ anlenkee bia. Otii wɔ ninankyɔɔ ni atoko, kɛɛkɛɛ wɔ eenyu alɛ eenu nii bia, babakle manfũ nwɔ ninnɛɛ mansifiko.”
Owe Ninle Yesu Ɔya Ku Babilɛma?
19 Yesu ɔya ku Yesu basuɔtɔbi lɛma lawa nwɔ ɔnya, kafɔɔ batafuo nwɔ ɔnya, ta batii dikudi nwu oso. 20 Ninfɛ baatii bawo lakyɛ baalaatɔkɔ Yesu alɛ, “Yaafɔ ku babilee suɔtɔbi n-yɛ kaayi boomiɛ alɛ banya fɔ.”
21 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ bamuu lɛma alɛ, “Yaami ku babiloo suɔtɔbi ninle batii ba nikonu ni Yaa ɔlaa bɔɔbla nwu ni di suoto nɛ.”
Yesu Lakakatɛ Aata Kɔfɛɛfɔ Kuadiɛ Ɔfɛ.
22 Dii ninwii, Yesu labuo di oklo kamɛ ku basaateketetɛ nɔɔ. Ni aatɔkɔ ma alɛ, “Bita butaalɛ busifi lekpo le mmle sɛmaa.” Nkpo oso baayefe osuku baakyako osifi. 23 Obe wɔ batika ni di ntu osi bɔɔkyɛ nii, Yesu lakyɔsĩi. Nfanwu, kɔfɛɛfɔ siene kunwii niakyako ɔfɛ di ntu nwu osi, ntu lakyako ɔpɛ obuo di oklo nwu kamɛ. Nioso diata alɛ baasiɛ di kukpi ku nkpa ntɛɛ.
24 Nioso basaateketetɛ nɔɔ nwu nkpo lakyɛ baalaasɛnkɛsa Yesu, baatɔkɔ nwɔ alɛ, “Ɔnɔɔfo, ɔnɔɔfo! Nfɛ buokpi lo!”
Ninfɛ di Yesu lataka aayila aamuɛ kɔfɛɛfɔ ku ntu nwu nikɔkpɛ ni suoto, ni diate kloklo dialo kanana nɛ. 25 Ni aakaalɛ basaateketetɛ nɔɔ alɛ, “Fɛ di ofũ onu lee nkpe?”
Kafɔɔ oyila ko baayila baatoonyu yaaa, lɛyɛkɛ kafɔɔ lapɛ ma. Ni baatɔɔkaalɛ bawo alɛ, “Ɔmɛntii okle ninle nwɔ? Ankakatɛ anta kɔfɛɛfɔ ku ntu be nikɔkpɛ ni alɛ ankyɔɔ nwɔ atoko!”
Yesu Latososa Ninwuna Kpile Ninwii Aadiki Di Osuɔtɔ Onwii Kamɛ.
26 Yesu ku basaateketetɛ nɔɔ lataalɛ baalaadu Galilea lekpo kotoko kakyɛ nyɔɔfa di Gadara kasɔ suoto. 27 Obe wɔ di Yesu lasoo ni di oklo, osuɔtɔ onwii di anwuna kpile nsi ni ladie aakye okpoo nwu kamɛ abakyakako nwɔ. Ditɔɔklɛ di osuɔtɔ wɔ mmle disinkpee ni awu, ánsiɛ kafɔɔ leeyo. Sɛkya kamɛ ko ansiɛ. 28 Di obe wɔ aanya ni Yesu, aayiisa kudu osie kanya aapɛ akunkyi di Yesu katũ. Ni aabuɛ alɛ, “Yesu, Yaa wɔ ninlenke ni Obi! Ɔmɛnlaa ninsi munkofɔ ntɛɛ? Kotikiti fɔ lekoto, tannanfi mi kootoko.” 29 Osuɔtɔ wɔ mmle labuɛ nkpo, diekye Yesu lamuɛ ninwuna kpile nwu ninsi nwɔ ni kaamɛ alɛ, “Didie nwɔ kaamɛ!” Obe kpinwu kamɛ ninwuna kpile nwu mmufũ osuɔtɔ nwu nkpo, nse beekpee nwɔ nkɔkyɔ ninnɛɛ ku nkpaa, anfefee mi kafɔɔ. Ninwuna nwu nkpaa nwɔ ninsifiko ɔfaafuu kamɛ.
30 Yesu lakaalɛ nwɔ alɛ, “Lɛ manlɛɛ fɔ?”
Ninfɛ aatɔkɔ Yesu alɛ, “Ami manlɛɛ dikudi nɛ.” Aabuɛ nkpo diekye anwuna kpile nwu nsi nwɔ kaamɛ apɔ. 31 Ninfɛ di anwuna nwu nkpo latikiti Yesu lekoto alɛ, atantososa ma aakpee di lɛba le manfuki anwuna kpile mankpee ni di dibiɔ le ninaani kase, diibuo nsi ni kaamɛ.
32 Aplakuo ɔlambu kplɛ onwii latoole alesaa di kabokotee nkpaa ninfa. Ni di anwuna kpile nwu latikiti Yesu lekoto alɛ, ata ma balaabuo di aplakuo nwu kamɛ. Ninfɛ di Yesu lata ma osuku nɛ. 33 Nfanwu anwuna kpile nwu ladie di osuɔtɔ nwu kamɛ aalaabuo di aplakuo nwu kamɛ. Ni di aplakuo ɔlambu nwu latoso kitikiti aakye kabokotee nwu nkpaa aalaakpa aabuo diɛ lekpo kamɛ aamɛmɛɛ ntu aakpi nɛ.
34 Obe wɔ baatii ba niatɔɔkpa ni aplakuo nwu lanya lɛsaa le niawa nii, baatoso baasifi sekpoo simuu ku afe kamɛ baalaabuɛ ɔlaa nwu baakyakasa. 35 Nioso batii ladie baakyɛ alɛ bɔɔlaanyu lɛsaa le niawa nii. Di obe wɔ babadu ni Yesu nfũ, baanya osuɔtɔ wɔ di Yesu latososa ni anwuna kpile nwu aadiki ni kaamɛ nsi di Yesu nkpaatũ. Ditɔɔkpa nwɔ eekpee awu asi kloklo. Bamuu lɛma, lɛyɛkɛ lapɛ ma. 36 Batii ba nianya mmle okle diawa nii, latɔkɔ batii bule mmle okle diabla fiɛ diakpa ni osuɔtɔ wɔ kamɛ diɛ anwuna kpile lasiɛ nii. 37 Nkpo oso ntɛɛ nwu batii bamuu di Gadara kasɔ lawa babatikiti Yesu lekoto alɛ, adie ma kaasɔ suoto asifi, diekye baayɛkɛ. Nkpo oso Yesu labuo di oklo kamɛ aasifi.
38 Osuɔtɔ wɔ kamɛ di Yesu latososa anwuna kpile nwu aadiki ni kaamɛ, latikiti Yesu lekoto alɛ, “Tɛɛ ntikanko fɔ.” Kafɔɔ Yesu ditatuna ni aatɔkɔ nwɔ alɛ, 39 “Tɔɔkyɛ leyo, faalaabuɛ lɛsaa le di Yaa lɛbla ɛɛta fɔ ni.” Ninfɛ di osuɔtɔ nwu nkpo lakple aasifi okpoo nwu kamɛ aalaatoobuɛ lɛsaa le di Yesu labla atɔɔ ni nɛ.
Yesu Layɔɔsa Yairo Obi Sankobi Ku Ɔsanko Onwii Ofiɛ.
40 Di obe wɔ di Yesu lakple aataalɛ lekpo nwu aasifi nii, batii nwu nkpo lafũ nwɔ osie kanya, diekye bamuu lɛma baatoonyu nwɔ osuku. 41 Ninfɛ di osuɔtɔ onwii baatɔɔlɛɛ ni Yairo, ale ni Yuda batii kasiisakɔ ɔnɔɔfo lawa abapɛ akunkyi di Yesu nkpaatũ aatikiti nwɔ lekoto alɛ, awa baakyɛ leyo nɔɔ, 42 diekye obi nɔɔ sankobi onwii wɔ ninkpe nwɔ ni, atoofũ ni fɛ lefosi alɛɛ anyɔ, latookpi.
Obe wɔ di Yesu layefe osuku oofe nii, batii kpinwu latikanko nwɔ baamana nwɔ kpinkpĩ baakyi. 43 Baatii nwu nkpo kamɛ, ɔsanko onwii diɛ asaa latoowii ni osie kanya fɛ lefosi alɛɛ anyɔ lasiɛ kaamɛ. Ɔsanko wɔ mmle ntɔɔlalaasa koto nɔɔ kumuu di bafatɛ sɛkyɛ alɛ diayɔɔ nwɔ, kafɔɔ kuonwii ditafuo nwɔ kɔfa ɔbla. 44 Nioso aafe di Yesu sɛmaa di batii nwu kamɛ, aalaakpanko nwɔ awu kotokosi. Nfanwu, asaa owii nwu niabudi.
45 Ninfɛ di Yesu lakaalɛ alɛ, “Owe niɛkpankoe?”
Kafɔɔ kuonwii ditabuɛ alɛ nnwɔɔ niɛkpanko nwɔ. Ninfɛ di Petro lakaalɛ nwɔ alɛ, “Saate, nyu mmle okle baatii nwu lɛmana fɔ kpinkpĩ beekyi ni!”
46 Kafɔɔ Yesu labuɛ alɛ, “N-ye nlɛ otii lɛkpankoe, diekye osie owo ledie mi kaamɛ.”
47 Obe wɔ di ɔsanko nwu lanya alɛ Yesu ntootofo lɛsaa le aabla nii, atafuo suoto owofasa. Aadie aawa aabapɛ akunkyi di Yesu katũ ku ditũtũkũ di batii nwu anu. Ninfɛ aadiki aabuɛ lɛsaa le oso aakpanko nwɔ nii, ku mmle di ofiɛ nwu layɔɔ nwɔ ni ninfanwu nɛ. 48 Nkpo oso Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Obi nii sankobi, ofũ onu lɛfɔ ntɔɔyɔɔsa fɔ ofiɛ. Tɔɔkyɛ di atoko ɔkyɛ ole kamɛ.”
49 Di obe wɔ di Yesu lekple akle ɔlaa nwu oobuɛ nii, tɔkyɛntɛ onwii niakye Yuda batii kasiisakɔ ɔnɔɔfo Yairo leyo aawa lɛba nwu. Ni aabatɔkɔ nwɔ kanya alɛ, “Obi lɛfɔ sankobi nwu ntookpi kofokofoko. Nioso taansinkpɛnsa saatuotɛ ninwuna odiki!”
50 Kafɔɔ di Yesu lanu ni ɔlaa nwu nkpo, aatɔkɔ Yairo alɛ, “Tanyɛkɛ. Afɔ fũ fanu falɛ obi lɛfɔ nwu dibayɔɔ nwɔ.”
51 Obe wɔ di Yesu labuo ni Yairo leyo yi, atata osuku alɛ otii kuonwii abuo leyo nwu kamɛ ku nnwɔɔ, diediki Petro ku Yakobo ku ɔsankobi nwu ote ku ɔya lete aata osuku baabuo. 52 Batii bamuu ninfa layila baatoowi kaku ta obisɔ nwu oso. Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Bitansinwi kaku, obisɔ nwu diekpi ɔkyɔsĩi ɔɔkyɔsĩi.”
53 Ninfɛ baatii nwu bamuu lama nwɔ nɛ, diekye baye alɛ atookpi. 54 Ninfɛ di Yesu lamufũ nwɔ di kanɛɛtũ, ni aalɛɛ nwɔ alɛ, “Obi nii, taka!” 55 Nfanwu ɔsankobi nwu ninwuna niakple diabuo, aasɛnkɛ. Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, bamiɛ lɛsaa batɔɔ ale. 56 Lɛsaa le mmle labla ɔsankobi nwu balofotɛ ɔkpɛ, kafɔɔ Yesu lakpee ma kufiofa alɛ, batantɔkɔ otii kuonwii lɛsaa le niɛwa nii.