12
Yesu Lasĩ Ɔlaa Aata Batii Ba Ninnyu Ni Batii Di Anu Mambla Ni Asaa.
Obe wɔ baatii nkpe nkpe bawo labasi ni dikudi, baakyako ni bia bawo ɔnanafũ, Yesu lakye kasɔ aatɔɔtɔkɔ basaateketetɛ nɔɔ alɛ, “Bilolaa binyu di Farisi batii mmɔle nyankale le suoto, dile ni sɛlaa kuafunu ɔsaabla lɛma. Lɛsaa lele baatii lɛbla beekookaa, dibadie kayi klekle. Ee owofalaa kuonwii nnaa alɛ blɔbanu ni diidii. Nkpo oso ɔlaa lele biebuɛ diitunu kamɛ, kubadie kayi kakũ kpanamantãa. Ɔlaa lele kafɔɔ biebuɛ sɛɛwɛɛwɛɛ leeyo kamɛ, kubadie kayi manyie nwu lɛkya lɛɛkpaka.
Biyɛkɛ Yaa, Diele Otii.
“Basiɛwo, kɔtɔkɔ ye nlɛ, bitanyɛkɛ batii ba ninlo ni suoto sina, ninni kamaa, lɛsalɛsaa nsinnaa ma babakple manfuo ni ɔbla. Kamatuo ye otii wɔ biayɛkɛ nii, biyɛkɛ Yaa wɔ nse atoolo eeloo, eekple akpe ni osie an-yɔ anfuki ankpee ni di ɔtɔ wɔ nikofiɛ ni kunaa ni kaloo kamɛ. Nwaako kɔtɔ ye nlɛ, nnwɔɔ ninle otii wɔ biayɛkɛ ni nɛ. Diele mplɛ nnyɔ pɛ man-ya kutĩitĩi kɔnɔɔ? Kafɔɔ Yaa ninyee kukanwii. Bia disi lee sinwini yi, Yaa n-ye sĩ lɛpɔɔ. Nkpo oso yi, bitanyɛkɛ. Diekye biefũ kɔya bilenke kutĩitĩi.
Biyila Yesu Kamaa Fɛ Kafaabi Nɔɔ.
“Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, otii lele nimadiki ambuɛ baatii anu alɛ ole mi ale ami, Otii Obi nwu, kafɔɔ madiki mbuɛ di Yaa batɔkyɛntɛ anu nlɛ ole mi ale. Kafɔɔ otii wɔ nimasĩ mi ni di batii anu, ami, Otii Obi, kafɔɔ mansĩ nwɔ di Yaa batɔkyɛntɛ anu. 10 Otii lele nimabuɛ ɔlaa kpile owo anyila di Otii Obi nwu suoto, Yaa mayɔ ankyɛ nwɔ. Kafɔɔ otii wɔ nimabuɛ ni ɔlaa kpile diɛ Ninwuna Klekle suoto, Yaa dilabayɔ akyɛ nwɔ.
11 “Nse bɛɛkpaa ye bɛɛkyɛnko Yuda batii nsiisakɔ ee banɔɔfo ku baka anu alɛ bɔɔkanko ye yi, bitambu diisi di ɔlaa wɔ bibabuɛ mindiki ni suoto kanya. 12 Diekye Yaa Ninwuna Klekle nimatuo ye ɔlaa wɔ biabuɛ ni di obe nwu nkpo kamɛ.”
Yesu Lapɛ Lɛkpa Di Saawɛntɛ Buutɛ Onwii Suoto.
13 Osuɔtɔ onwii lasiɛ baatii dikudi nwu kamɛ, ni aatɔkɔ Yesu alɛ, “Saatuotɛ, tɔkɔ obiloo aasɛ atesaa ya di teewo lediɛ ɛɛtɛ ni aatɛɛ ale mi.”
14 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Osuɔtɔ, owe niɛtɛɛ osuku kakanko ee kasɛ atesaa lee nta batii lee banyɔ?” 15 Ninfɛ aatɔkɔ bamuu lɛma alɛ, “Bilolaa binyu, di onumbɛbɛɛ lele suoto, diekye otii nkpa nwaa diesi di lɛsaawɛ le ninkpe nwɔ ni lɛɛpɔ kanya.”
16 Ninfɛ di Yesu lapɛ ma lɛkpa le mmle alɛ, “Fekpɛntɛ saawɛntɛ onwii lawɛ, kaasɔ nɔɔ lalɛ ni alesaa osie kanya. 17 Nioso aabu diisi aabuɛ alɛ, ‘Lɛ mabla? Diekye nnaa lɛba le mayɔ alesaa ya mmle ntɛ nii.
18 “ ‘Ninfɛ aabuɛ aatɔkɔ suoto alɛ, lɛsaa le kamabla ni ninle alɛ, kama biɛ alesaa katɛkɔ kofole nwu. Nintofo lɛfɔle le niemuɔ dilenke nii. Nfa matɛ alesaa ya lɛwɛ ni ku asaa bamba nɛ. 19 Ni kamatɔkɔ suoto nlɛ, disi nlɛ fɔ! Fakpe asaa biene ya mmle amuu alɛɛ kpinwu. Nioso tɛ ɔnyɛɛ, faale, faanyi, faale nkpa.’
20 “Kafɔɔ Yaa latɔkɔ nwɔ alɛ, ‘Afɔ buutɛ! Miɛ kakyɛ ka mmle babafũ fɔ nkpa ninnɛɛ. Ni owe nfɛ nimale asaa ya mmle fesiisa fɛɛtɛ fɛɛta ni suoto?’ ”
21 Ninfɛ di Yesu layɛntɛ alɛ, “Nkpo dibate ninta batii ba niesiisa asaa bɛɛta ni suoto kaasɔ ka mmle suoto nɛ, kafɔɔ banaa ni lɛsalɛsaa di Yaa anu nɛ.”
Yaa Nnyu Babi Nɔɔ.
22 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ basaateketetɛ nɔɔ alɛ, “Nkpo oso kɔtɔkɔ ye nlɛ, bitankpɛ sikitii di nle biale minsiɛ ni nkpa suoto ee nle biakpee ee minklee ni suoto. 23 Nkpa lefũ kɔya dilenke alesaa, nkpo kafɔɔ di suoto lefũ kɔya silenke akleesaa nɛ. 24 Binyu bakwakwalobi. Mankpɛ kofe, manfiɛlɛ kafɔɔ. Banaa alesaa katɛkɔ ee siwu, kafɔɔ Yaa nta ma alesaa! Aye yi, biefũ kɔya bilenke bakansiɛ fanfanfa! 25 Owe nimafuo dii ninwii ɔyɔ ɔkyakaa ninkpa nɔɔ suoto, nse eebu nkpa nɔɔ disi osie kanya? 26 Ni, di obe wɔ minoofuo ni asaa pitipiti ɔbla, be oso biodiki suoto ninwuna di asaa bamba suoto?
27 “Binyu mmle okle di atoto leepoo kamɛ mmuɔ anlɛ ni onyu. Ántaa oleteku ee aloso awu ata suoto. Kafɔɔ kɔtɔkɔ ye nlɛ Ɔka Salomo omu, di lɛsaawɛ nɔɔ nimuu kamɛ, atakpee awu alɛ onyu awo lepoo kamɛ atoto kpeele ya mmle kaamɛ lɛma onwii. 28 Ni nse Yaa lekpee sɛfa se mmle okle ninkpe ni nkpa sekpeele miɛ, kɔɔsɛɛ babayɔ mankpee ni di ɔtɔ kamɛ sinfiɛ nii. Ni Yaa nwu nkpo dilaanyuma ye ata ye akleesaa lee alenkee sɛfa nwu nkpo? Ofũ onu lee diɛpɔ. 29 Nkpo oso bitankpɛ sikitii di nle bibale ku nle bibanyi ni suoto. Bitambu kafɔɔ disi sikitii. 30 Diekye n-ya mmle di kayi batii bamuu ntikanko obe lele nɛ. Teeye n-ye alɛ asaa ya mmle amuu lefĩ ye. 31 Kafɔɔ, biwolaa Yaa sɛka kalekɔ, ni abayɔ asaa ya mmle amuu anta ye.
Bitika Anu Di Yaa Kafa Lɛsaawɛ Suoto.
32 “Bafoso nii dikudi biibii, bitanyɛkɛ! Diekye dilɛ Teeye alɛ ɔɔyɔ sɛka kalekɔ nɔɔ anta ye. 33 Biyɔ suoto lee asaa bisunsũ, biɛyɔ koto nwu bita bapiitɛ. Biemiɛ kotontofo ko ninamalalaa ni bita suoto, biekookaa lɛsaawɛ lee di Yaa kafa ninfũ abate anta ye ni. Diekye yu kuonwii dilabafuo ɔkyɛ ɔlaayɔ, bakunsũ kafɔɔ dilabafuo ɔkyɛ ɔlawee. 34 Diekye nfũ di lɛsaawɛ lɛfɔ nte nii, nfa kafɔɔ di otu lɛfɔ nwɛ nɛ.
Yesu Latɔkɔ Basaateketetɛ Nɔɔ Alɛ Basiɛ Batoonyu Osuku.
35 “Bilolaa suoto bita lɛsaa lele nimawa, biɛta bakandiɛ lee batɔɔkpa. 36 Bite fɛ batii ba nikonyu osuku manta ni saate lɛma alɛ, abakye ɔsanko kayɔkɔ anwa ni. Nse ɛɛwa ɛbapɛ kokoloo kɔnɛɛ, nfanwu, baasɛkɛtɛ nwɔ. 37 Suoto mayɔɔ bakpɛmblatɛ ba di saate lɛma manya ma basi boonyu ni osuku nse eekple ɛɛwa! Kɔtɔkɔ ye nlɛ, abadiki awu antɛ ampɛ lɛtapo d iɔtɔ, antɔkɔ ma alɛ basiɛ kaasɔ, nnwɔɔ omu nɔɔ anse ma opunu anta ma alesaa manle. 38 Nse nkyɛntɛɛ ee kolesɛtũ di saate nwu lɛwa, ɛɛbatũ ma basi boonyu osuku, suoto matɛ sinyɔɔ ma lo! 39 Biye bilɛ nse leyo saate matofo obe wɔ kamɛ di yu mawa amayu nwɔ nii, see atabatɔɔ osuku abiɛ nwɔ leyo abuo. 40 Nkpo oso ayee bisiɛ bitoonyu osuku, diekye ami, Otii Obi nwu, mawa di obe wɔ minoonyu osuku bitɛɛ nii.”
Dikpe Nii Kpɛmblatɛ Nle Otii Wɔ Ninnu Ni Ɔlaa.
41 Ninfɛ di Petro lakaalɛ Yesu alɛ, “Saate, lɛkpa le mmle lete loo falaka ɛɛ, sɛɛ ku batii bamuu falaka?”
42 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Kpɛmblatɛ wɔ nimbla ni lɛsaa di osuku kanya, nnwɔɔ di saate nɔɔ n-yɔ anse di bakpɛmblatɛ bule kanya nɛ. Nnwɔɔ nimata bakpɛmblatɛ bule alesaa fɛ mmle diesiɛko ni di obe biene kamɛ. 43 Babakusɛkusɛsa kpɛmblatɛ nwu nkpo nse saate nɔɔ lɛwa ɛba nyɔɔ ɔbla ɔkpɛ wɔ eekpee nwɔ ni ninnɛɛ! 44 Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, saate nwu nkpo mayɔ kpɛmblatɛ nwu anse di asaa nɔɔ amuu kanya.
45 “Kafɔɔ nse kpɛmblatɛ nwu nkpo lebuɛ alɛ, ‘Saate nii maklɛ di osuku nwu fiɛ abawa.’ Nkpo oso ɛɛkyako bakpɛmblatɛ bule ɔpɛ dile ni basanko ku basuɔtɔ, ɛɛkyako suoto lɛyɔɔ ɔnya, anle, anwee, annyi nta ansiɛ, 46 saate nɔɔ nwu mawa di dii le ku obe wɔ kamɛ onoonyu osuku atɔɔ nii. Saate nɔɔ nwu mananfi nwɔ kootoko osie kanya, antɔɔ kasiɛkɔ di batokopĩtɛ kamɛ.
47 “Kpɛmblatɛ wɔ ninye lɛsaa le di saate nɔɔ komiɛ alɛ abla atɔɔ ni fiɛ eesĩ ni ɔbla, ta áalolaa suoto alɛ ɔɔbla ni oso, lɛpɛ le mampɛ nwɔ ni mpɔ. 48 Kafɔɔ kpɛmblatɛ wɔ ninanye lɛsaa le di saate nɔɔ komiɛ alɛ abla nii, kafɔɔ ɛɛbla lɛsaa le baananfi nwɔ ni kootoko, letokonanfi nɔɔ kɛɛkɛɛ ninle. Otii wɔ bɛɛta ni asaa kpinwu, nkpo okle kafɔɔ mamiɛ asaa kpinwu mankyeko ɔkyɛ nɔɔ nɛ. Kafɔɔ otii wɔ beekple bɛɛta balenke nii, nkpo okle babafũ manlenkeesa di ɔkyɛ nɔɔ nɛ.
Batii Masɛ Suoto Ta Yesu Oso.
49 “Ɔtɔ lɛwa okpee kaasɔ ka mmle suoto, komiɛ kafɔɔ nlɛ kuakɛsɛɛ wla. 50 Yaa ntu okpeesa onwii nkpe babakpeesɛɛ nii. Nioso ninwɛ onwu nwuna diɛlase di obe wɔ beekpeesɛɛ mi nii. 51 Bienyu bilɛ atoko ɔkyɛ ole lɛwako kayi ka mmle? Oowo! Diele atoko ɔkyɛ ole, kafɔɔ kasɛ. 52 Diɛyɔ ni nua diesifi nii, batii banɔɔ leeyo ninwii kamɛ ntɛɛ masɛ. Batii batiɛ mataka manyila baanyɔ suoto, banyɔ bule kafɔɔ mataka manyila baatiɛ suoto. 53 Obi ote mataka anyila di obi suɔtɔbi suoto, obi suɔtɔbi kafɔɔ mataka anyila di ote suoto. Obi ɔya mataka anyila di obi sankobi suoto, obi sankobi kafɔɔ mataka anyila di ɔya suoto. Ɔmaato mataka anyila di obisɔfɔ suoto, obisɔfɔ kafɔɔ mataka anyila di ɔmaato suoto.”
Yesu Lakakatɛ Aata Batii Mmle Baatofo Ni Obe Wɔ Kamɛ Basi Nii.
54 Yesu latɔkɔ batii nwu nkpo kafɔɔ alɛ, “Nse biɛnya alokonkyɛ di kufĩ kamɛɛkɔ, bilɛ kanto manɔɔ. Ninwa kafɔɔ kanya. 55 Nse biɛnya kɔfɛɛfɔ kɔfɛ kunkye kala kasɔ, mimbuɛ bilɛ difila nfɛ kɔwa. Ninwa kafɔɔ kaanya. 56 Aye balaatɛ! Minfuo osi ku kasɔ onyu mintofo lɛsaa le nimawa ni mimbuɛ, ni be oso minoonu obe wɔ mmle kasɔ?
Yesu Latuo Mmle Okle Baatii Kalolaa Ni Bawo Ntɛɛ.
57 “Be oso minaabuo sɛɛla kamɛ bitofo lɛsaa biene le dikpe ni biɛbla ni? 58 Nse otii owo lɛlɛɛfɔ lɛka di bakantɛ nfũ, fe di osuku biala suoto bilolaa ɔlaa nwu bita baawo fiɛ biɛlaadu kakankɔ. Nse diele nkpo, abayɔ fɔ ankpee di kantɛ nnɛɛ, kantɛ nwu n-yɔ fɔ ankpee di bamufũtɛ nnɛɛ mantɛfɔ leeyo. 59 Kɔta fɔ fantofo nlɛ, nfa fɔɔwa ɔbasiɛ yiɛlaase di obe wɔ fatɔɔta ni letokonanfi lɛfɔ koto yɛntɛle nɛ.”