15
Biesĩ Yaa Bitikanko Batelee Saa Obe Asaa Otuo Nkpaamaa.
Ninfɛ di Farisi batii bawo ku kufiofa asaa batuotɛ bawo lakye Yerusalem baawa Yesu nfũ babakaalɛ nwɔ alɛ, “Be oso di basaateketetɛ lɛfɔ diloole afiofa ya di saa bakofo loo lediɛ bɛɛtɛ wo ni? Diekye mánfoto nnɛɛ lɛma fiɛ manle alesaa fɛ mmle di ɔsaabla loo kotuo nii.”
Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Be oso di aye kafɔɔ biesĩ Yaa kufiofa ole, bitikanko saa bakofo loo ɔsaabla nkpaamaa? Yaa lebuɛ alɛ, ‘Bu teefɔ ku yaafɔ. Otii lele niɛkpaani ote ee ɔya, dikpe ni beelo nwɔ.’ Kafɔɔ biotuo bilɛ, nse otii owo nkpe lɛsaa alɛ ɔɔyɔ ankyakaako ote ee ɔya, eebuɛ alɛ, ‘Lɛyɔ lɛsaa le mmle nlɛ kɔta Yaa’ yi, diesinfĩ alɛ otii nwu nkpo kabu ote ee ɔya. Di nle mmle ɔbla suoto yi, biesĩ Yaa kufiofa ole, bitikanko bawa lee nwu nkpo ɔsaabla nkpaamaa. Aye balaatɛ! Nwaako, ɔlaa wɔ di Yaa Ɔlaa Buɛtɛtɛ Yesaia labuɛ aatɛ ni di suoto lee ntɔɔwa kaanya. Aabuɛ alɛ.
‘Batii ba mmle kanya fukiti ko man-yɔ mantansɛɛ,
kafɔɔ mambɔmbɔ mi siitu lɛma kamɛ.
Kasakasa bɔɔbla mi ɔkpɛ.
Diekye bakle batii afiofa bootuo fɛle afiofa nii ale.’ ”
Asaa Ya Nindie Ankye Ni Otii Otu Kamɛ Ninta Alɛ Otii Nkpɔnɔnfɔ.
10 Ninfɛ di Yesu lalɛɛ batii dikudi nwu nkpo aawako ɔkyɛ nɔɔ ni aatɔkɔ ma alɛ, “Bikyɔɔ atoko, bienu kasɔ! 11 Diele alesaa ya di otii nnle ankpee ni kaafutu kamɛ ninta alɛ ankpɔnɔnfɔ. Kafɔɔ sɛlaa se nindie sinkye ni otii kanya kamɛ ninta otii nkpɔnɔnfɔ.”
12 Ni baasaateketetɛ nwu nkpo lawa ɔkyɛ nɔɔ babatɔkɔ nwɔ alɛ, “Faye falɛ sɛlaa se feebuɛ ni lebuo Farisi batii nwu nkpo suoto osi kanya?”
13 Yesu ladiki kanya aabuɛ alɛ, “Kowoso lele di Teemi wɔ ninkpe ni di osi diɛsɔ yi, abasifi kũ an-yu. 14 Nkpo oso bitankpee ma kanya. Banumbiɛtɛ bale bɔɔkpaa banumbiɛtɛ wo lɛma. Nse numbiɛtɛ kafɔɔ kɔkpaa numbiɛtɛ wo nɔɔ yi, akyuu lɛma anyɔ, babanɔɔ mambuo diibiɔ kamɛ.”
15 Petro latɔkɔ nwɔ alɛ, “Diki lɛkpa nwu nkpo fɛɛpɛ ni kasɔ di alesaa ya ninkponɔfɔsa ni otii suoto fata wo.”
16 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Ni aye kafɔɔ batii ba ninoonu sɛlaa kasɔ biekple bile? 17 Biye bilɛ lɛsaa lele di otii lekpee kaanya kamɛ, kafutu kamɛ ninsifi, nni kamaa, ankyɛ ni an-yu. 18 Kafɔɔ sɛlaa se nindie sinkye ni otii kanya kamɛ yi, otii otu kamɛ sinkye. Sɛlaa nwu ninle asaa ya ninta alɛ otii nkpɔnɔnfɔ nɛ. 19 Diekye disibu kpile le ninta alɛ otii nlo ni otii, ku lɛsɔnɔkpee ku seteeteelaa ku kayu ku sɛlaa kuafunu ku ditiikpɔnɔnfɔsa yi, otii otu kamɛ ankye. 20 Asaa ya mmle ninta otii nkpɔnɔnfɔ nɛ. Kafɔɔ nse otii lele alesaa ananfoto kɔnɛɛ fɛ mmle di Farisi batii kotuo ni yi, nni nkpo nínkpɔnɔnfɔsa otii.”
Yesu Layɔɔsa Ɔsanko Onwii Obi Sankobi Ofiɛ.
21 Yesu ladie ninfa, ni aasifi ntɛɛ be niɛtɛɛtɛɛ ni sekpoo kplɛ se ninle ni Tiro ku Sidon nɛ. 22 Ni di Kana ɔsanko onwii ninkpe ni nintɛɛ nwu nkpo lawa Yesu nfũ, aafaa aatikiti nwɔ lekoto alɛ, “Saate nii, Ɔka Dawid Obi! Nyɛɛ nyaami! Ninwuna kpile ninwii kɔkpɛko obi nii sankobi, asi diibuo kamɛ osie kanya!”
23 Kafɔɔ Yesu ditadiki kanya. Ninfɛ di basaateketetɛ nɔɔ lawa babatɔkɔ nwɔ alɛ, “Tososɔɔ aatɔɔkyɛ, diekye atikanko wo, ootĩisa wo atoko.”
24 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya aatɔkɔ ɔsanko nwu alɛ, “Israel batii ba ninte ni fɛ bafoso ba nieyu nii, mma ɔkyɛ di Yaa lekpee mi nɛ.”
25 Kafɔɔ ɔsanko wɔ mmle lapɛ akunkyi di Yesu nkpaatũ aatikiti nwɔ lekoto alɛ, “Saate nii, kyakaakoe!”
26 Yesu ladiki kanya alɛ, “Diɛlɛ alɛ baayɔ babisɔ alesaa manfuki man-yu baweewee lɛma.”
27 Ninfɛ di ɔsanko nwu nkpo ladiki kanya alɛ, “Saate nii, nwaako kulɛ. Kafɔɔ baweewee kafɔɔ nkpe osuku manle alesaa kɔbɛfɛɛ ko ninkpa ni di saate lɛma opunu suoto kumpɛ ni kaasɔ.”
28 Obe wɔ di Yesu lanu ni ɔlaa wɔ mmle yi, ni aatɔkɔ nwɔ alɛ, “O ɔsanko, ofũ onu lɛfɔ lemuɔ lo! Lɛsaa le foomiɛ ni yi, diwa kaanya dita fɔ.” Nkpo oso di obe nwu nkpo kamɛ tutuutu, ni di obi nɔɔ sankobi nwu ofiɛ layɔɔ nwɔ nɛ.
Yesu Layɔɔsa Batii Kpinwu Sifiɛ.
29 Yesu ladie ninfa aalaafe di Galilea Lekpo kotoko, ni aalaadu kabokotee kanwii ɔlɔɔkɔ, ni aakata ka aasifi aalaasiɛ nɛ. 30 Batii dikudi kpinwu lawa nwɔ ɔkyɛ, ni baakpaa batii ba niefefee basi ni kaasɔ ku mba ninoofuo ni ɔkyɛ nwaa ku banumbiɛtɛ ku bamumu ku bafiɛtɛ bamba kpinwu baawako baabatɛ di anu nɔɔ, ni aayɔɔsa ma sifiɛ nɛ. 31 Obe wɔ di batii nwu nkpo lanya bamumu kɔkakatɛ nii, batii ba ninoofuo ni ɔkyɛ nfɛ nkyɛ ni nwaa, batii ba niefefee basi ni kaasɔ ntoosie nii, banumbiɛtɛ kafɔɔ nfɛ kɔnya ni yi, diabla ma yaaa. Ni baatansa Israel Yaa nɛ.
Yesu Lata Batii Nkpe Nna Alesaa Baale.
32 Yesu lalɛɛ basaateketetɛ nɔɔ aawako ɔkyɛ nɔɔ, ni aatɔkɔ ma alɛ, “Batii ba mmle nwu nkpo ɔlaa konu mi kafutu, diekye batɔɔwɛ di ɔkyɛ nii ayi atiɛ amu kafɔɔ lɛsalɛsaa nnaa ma baale nii. Noomiɛ nlɛ ndiki ma osuku baatɔɔkyɛ leyo ku kɔka. Nse diele nkpo, babalaatokpi kɔka di osuku.”
33 Ni di basaateketetɛ nɔɔ lakaalɛ nwɔ alɛ, “Fɛ bubawɛ alesaa ɔfaafuu wɔ mmle kamɛ munta banankpantii ba mmle manle mammiɛ?”
34 Ni di Yesu lakaalɛ ma alɛ, “Bloblo akudi asɛ bikle?”
Ni baasaateketetɛ nwu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Bloblo akudi akuɛnsĩ ku kɔkpaku biibii kɔsɛɛ kowo ko bukle.”
35 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ batii nwu nkpo alɛ basiɛ kaasɔ. 36 Ninfɛ di Yesu layɔ bloblo akudi akuɛnsĩ ku kɔkpaku nwu nkpo, ni aapɛ Yaa sɛfa nɛ. Ninfɛ aabɛbɛɛ alesaa nwu nkpo aata basaateketetɛ nɔɔ, ni baasaateketetɛ nwu nkpo kafɔɔ baayɔ baasɛ batii dikudi nwu nɛ. 37 Bamuu lɛma baale baamiɛ. Obe wɔ baasaateketetɛ lasiisa ni kufui kufui ko niabu nii, baawɛ nkyikyɛ nkuɛnsĩ pɔ. 38 Batii ba niale ni alesaa nwu nkpo labla basuɔtɔ nkpe nna. Bataka basanko ku babisɔ baakpee kaamɛ. 39 Ninfɛ di Yesu ladiki batii dikudi nwu nkpo osuku baasifi, ni aabuo di oklo kamɛ aasifi Magadan ntɛɛ nwu kasɔ suoto nɛ.