4
Peturu ehtopõpyry kõseriu ẽpataka João maro
1 Morarame Peturu tõ otururuhtao imoihmãkõ maro, Ritonõpo maro oturuketõ tooehse eya xine, Ritonõpo tapyi esẽ maro, satuseu tõ roropa, enara. Satuseu tomo ahno ẽsemamyry ropa warõkõkara kynexine.
2 Peturu tõ tyenonohse eya xine imoihmãkõ amoreparyke eya xine: “Jezu tõsemãse ropa mana toorihxĩpo,” karyke eya xine.
3 Morarame Peturu tõ tapoise toto a. Ãpuruhpyry taka tarose eya xine, moro tao toto ẽmehtohme, tykohmãse exiryke.
4 Mame Peturu tõ otururu totase tyya xine exiryke Jezu tonetupuhse imoihmãkomo a tosẽkõme. Tuhke Jezu poetoryme toehse toto, 5.000me.
5 Mame yrokokoro juteu tõ esã tõximõse Jerusarẽ po, Moeze omihpyry poko amorepatõkõ maro.
6 Anasa Ritonõpo maro oturuketõ tuisary kynexine. Imaro tõximõse toto jekyry tõ maro, Kaipa, João, Arexãtere, enara.
7 Mokaro ẽpataka Peturu tõ tarose toto a.
— Onoky poe ahno kurãkãko ropa matou? tykase mokaro eya xine.
8 Ritonõpo Zuzenu Peturu ao kynexine. Aomi poe Peturu tõturuse:
— Tamuxi tomo, pata esamo,
9 oty katoh: “Onoky poe ytoytopynỹpo mukurãkatose rohpa?” ãko matou oturupõko yna a?
10 Jomiry etatoko Izyraeu tomo. Mokyro ynanukurãkase ropa Jezu poe. Jezu mokyro Nazare pono, Ritonõpo mũkuru. Onexixihmahpyrykõ mokyro. Yrome tõsemãkase ropa mana Ritonõpo a. Jezu poe mokyro toekurãkase ropa mana.
11 Jezu Kyrixtu poko pake tymerose Ritonõpo omiryme. Ynara tymerose urutõ komo a:
“Moro topu, tapyi rinanõ nurumekahpyry,
moro topu se toehse toto, kurãme exiryke, tapyi kyryryme nymyry.
Emese kure kuhse Ritonõpo kyya xine mana,”
tykase.
12 Jezu rokẽ kyyrypyrykõ korokaneme mana, toiro. Imepỹ kyyrypyrykõ korokane pyra, Jezu rokene, tykase Peturu eya xine.
13 Morarame Peturu tõ otururu totase tyya xine ahtao, tõturuse toto oxime rokene:
— Otokoino moxiã enaromyra toehse nae? Atamorepara toh nase repe. Yrome Jezu maro monexiã toto atamorepãko. Otarãme morara exiryke zuaro toehse toh mana, Jezu maronõpotõme toexirykõke, tykase toto. Oxime tõturuse toto.
14 Mame mokyro kuranõpokara eneryke tyya xine toto maro: “Ajohpe matose,” kara toto.
15 Morarame tosae xine Peturu tõ tutũtanohpose ropa toto a, oxime rokẽ tõturutohkõme:
16 — Otara ãko sytatou mokaro a Jezu poko toto oturukehpotohme? tykase toto, tõturuse oxime rokene. — Kurãkara kurãkahpõ mokaro. Tarõkõ emero zuaro mana, Jerusarẽ põkomo. “Ajohpe,” kara sytatose ipoko xine.
17 Jezu poko oturupyra rokẽ syripotone toto. Senaroximatone toto imehnõ onurupyra Jezu poko toto ehtohme, tykase toto.
18 Morarame tykohmase ropa toto tyya xine:
— Imehnõ onurupyra ehtoko Jezu poko, tykase toto.
19 Yrome ynara tykase Peturu tomo:
— Oty Ritonõpo a kure nae? Õmipona xine yna exiry, tõmipona yna exiry?
20 Yna a tonese exiryke oturukehpyra ynanase Jezu poko, tykase toto.
21 Morarame Peturu tõ enaroximary se toh kynexine repe:
— Ytotoko ropa. Awãnohtorỹko ynanase imehnõ zururuhtao Jezu poko oya xine, tykase toto, mokaro aroporykõme. Peturu tõ wãnopyry se toh kynexine repe. Yrome onuãnohpyra tokurehse toto, tuhkãkõ Peturu tõ pyno exiryke.
— Kure Ritonõpo mana, ãko rokẽ toh kynexine.
22 Tãtãkyemase toto, ytoytopynỹpo ikaripamyhpyry tukurãkase ropa exiryke.
Ritonõpo a tõturuse
23 Morarame tonyohse ropa toexirykõke Peturu tõ toytose ropa João maro, imehnõ Jezu poetory tomo a. Juteu tõ esã omihpyry tokarose eya xine.
24 Morarame toto omiry etaryke tyya xine tõturuse toto Ritonõpo maro, Jezu poetory tõ oximõme. Ynara tykase toto:
— Yna esẽme mase Ritonõpo. Kapu Rihpõme mase, kapu, nono, tuna, tunakuaõkomo, nono põkomo, emero tyrise oya.
25 Pake moturune yna tamuru Tawi a, ynara tymerose eya õmiryme Ouzenu poe:
“Oty katoh sero nono põkõ yzehno toh nae?
Toiparo rokẽ osenetupuhnõko mã toto.
26 Sero nono põkõ tuisary tõ atamorepãko mã toto
Ritonõpo maro osepeme pyra toehtohkõ poko,
inymenekahpyry maro osepeme pyra toehtohkõme roropa.”
27 — Morararo taro nase Jerusarẽ po seromaroro, tykase Peturu Ritonõpo a. — Erote tuisame nase. Põtiu Pirato kowenatume roropa nase. Mokaro oximõme Roma põkõ maro Izyraeu tõ maro Omũkuru zehno.
28 Zehnotokõ moxiaro Omũkuru exixihmahpõkomo. Morara tyrise eya xine onekarotopõpyry ae ro, tuarohxo oexiryke, orẽpyrahxo roropa oexiryke.
29 Seromaroro mokaro eneko Papa Kapuaono, yna enaroximary se aehtyamo. Yna akorehmako enaromyra yna ehtohme, õmiry ekarotohme yna a.
30 Kurãkõkara ikurãkako ropa. Ajamitunuru enepoko ropa Omũkuru kurã pokoino, Jezu pokoino, tykase Peturu Ritonõpo a.
31 Morarame tõturukehse toto ahtao, moro tapyi kywyh kywyh tykase. Ritonõpo Zuzenu tomõse toto aka. Orẽpyra Ritonõpo omiry tokarose eya xine imehnomo a.
Oximõme toto tỹkyryrykõ poko
32 Morarame Jezu poetory tõ oximõme toehse, omomỹke pyra toh kynexine toenupunarykõke imehnõ poko.
33 Orẽpyra imehnõ turuse eya xine Jezu ẽsemamyhpyry ropa poko. Kure rokẽ toh kynexine oximõme, tãkye rokene. Imehnõ roropa ipyno xine.
34 Morara exiryke etuarimara toh kynexine emero. Tutupikamo a tutupikõ tokarose eya xine Peturu tomo a. Tytapyikamo a roropa tytapyĩkõ tokarose tineru apoitohme tyya xine,
35 ekarotohme Peturu tomo a, apiakatohme ise exiketomo a etuarimara aehtohkõme.
36 Morarame Joze kynexine, Xipere pono, Rewi pary. Mokyro tosehpase Panapeme, oxiehnotokõ kurãkaneme ropa aexiryke.
37 Mokyro a tutupi tokarose tineru apoitohme tyya. Mame Peturu tomo a tytinerũ tokarose emero.