12
Mɨt ne Farisi nitehi Jisas me menmen mɨt nɨrak nɨrɨakem me wɨ Sabat
(Mk 2:23-28; Lu 6:1-5)
1 Maain wɨ ham Sabat Jisas ketike mɨt nɨrak disaipel neremir (o nitet nɨmɨn ke) ni kerek wit yehes mɨram mewim. Mɨt nɨrak hɨr nɨnpɨ maan te hɨr nerpesɨs yehes mɨram newenwohisem naam.
2 Mɨt han ne Farisi nɨri nɨrɨak menmen im te hɨr natɨp Jisas, “Ei ti emtewem! Mɨt nit disaipel hɨr nɨrɨak menmen me wɨ Sabat kerek hɨm me Moses meriuwesɨsem.”
3 Jisas ketpor kar ik: “Yenmak te yi ap yertei menmen werek werek nɨpaa Devit kɨrɨakem me wɨ hɨrak ketike mɨt nɨrak hɨr nɨnpɨ maan.
4 Hɨrak ken kekre wɨnak kerek mɨt newepwar God menmen, hɨrak keit bret mɨtɨk hetpris kewetɨwekem. Mɨt epei newet God em te hɨrak ketike mɨt nɨrak hɨr naam. Hɨm me God Moses kewisɨm mau tɨwei matɨp mɨt pris keriyen hɨr nanɨm. Mɨt han au.
5 Te yi yenmak te yi ap yertei menmen werek werek mekre hɨm me Moses yi yekinaam a? Wɨ Sabat yapɨrwe miutɨp miutɨp mɨt pris hɨr nɨrɨak wok nenep samiyak nesiyem newet God em. Hɨr ap nau yain yain nar ke hɨm me Moses matɨp mɨt enisesim te God katɨp mɨt pris hɨr yaain. Menmen im me God minɨn hɨm me Moses me wɨ Sabat.
6 Hi hetpi werek. Menmen kau in hɨrak kinɨn wɨnak iuwe ke God.
7 Yi yertei hɨm werek werek God kewisɨm mau tɨwei, te yi ap yatɨp enum yene mɨt kerek nɨrɨak menmen enum au. Hɨm me God matɨp mar im: ‘Hi hanhan te yi hanhan yeriuwe mɨt. Menmen im minɨn samiyak yi yamɨp yesiyem yewetewem.’
8 Hi hetpi hi Mɨtɨk ke wit ke God hi Iuwe naanmɨpre menmen mɨt ne wɨ Sabat hɨr nɨrɨakem.”
Me wɨ Sabat Jisas kɨkaap mɨtɨk his enum hɨrak kɨre yaaik
(Mk 3:1-6; Lu 6:6-11)
9 Jisas ketpor epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr wit ik, hɨrak ken wɨnak hak kɨr kerek hɨr nererik nekine hɨm me Moses metike hɨm me mɨt profet newiyen. Hɨrak ken en,
10 mɨtɨk kiutɨp kau wɨnak ek hɨrak his mɨrak miutɨp enum maa. Mɨt han en hɨr hanhan nesiuwe Jisas me menmen hɨm me Moses metpim, te hɨr nitɨwekhi nar ik: “Hɨm me Moses haiu misesim me wɨ Sabat meriuwesɨs mɨtɨk kakɨkaap mɨtɨk kɨnap o au?”
11 Te Jisas ketpor, “Me wɨ Sabat mɨtɨk keiyak ke yi mɨt hɨrak sipsip kɨrak kiutɨpen kerekek kakɨnke kakɨkre hei, hɨrak kakno kakɨkinɨk kakwisɨk kakɨt wit eik a?
12 Haiu mɨt minɨn sipsip hɨram au menmen weinɨm. Te haiu me wɨ Sabat mamkaap mɨt te hɨr nanɨre yaain.”
13 Hɨrak katɨp epei au, hɨrak katɨp mɨtɨk his enum, “Ti esiuwe his mit.” Hɨrak kesiuwe his miutɨp mɨrak te his mɨre yaaim mar ke his mɨrak pɨnam.
14 Hɨrak kɨrɨakem, te mɨt en ne Farisi hɨr nen witeik hɨr nɨsawɨn natɨpan nimenɨpɨnek narkeik te hɨr nanɨnep Jisas kaki.
Jisas kɨrɨak menmen me God kises menmen mau tɨwei kerek nɨpaa mɨt profet netpim
15 Jisas kertei menmen hɨr hanhan nanrekyɨwekem te hɨrak kɨnaaiwɨr wit eik e. Mɨt yapɨrwe hɨr nɨnap hɨr nisesik te hɨrak kekepi hɨr nɨre yaain.
16 Te hɨrak ketpor hɨm iuwe hɨr ap entɨp mɨt han menmen hɨrak kerekyorem au emɨt.
17 Hɨrak ketporem te menmen nɨpaa mɨtɨk profet Aisaia ketpim kewisɨm mau tɨwei mamnen. Hɨm im hɨram matɨp,
18 “Mɨtɨk ik hi hehimɨtanek hɨrak kɨrɨak menmen mai. Hi hanhan heriuwerek, hɨrak kenipa hi han yaaik. Hi tewen ariuwet Hɨmɨn kai Yaaik kaku kakɨkre han kɨrak te hɨrak kakɨkepik kakno kaktɨp mɨt nerer wit wit menmen yaaim hi arekyorem ahɨsak menmen enum mɨr.
19 Hɨrak kaktike mɨt han ap nanɨtpepan, hɨrak ap te kaknip hɨm iuwe o kakɨrp yayiwe kaktɨp mɨt hɨm mɨrak au.
20 Hɨrak ap kakɨwaank mɨt miyapɨr hɨr nises God yaaik kike nɨre niyen me mani hɨram maa nɨme mɨniu mamwenɨnem. Mɨt miyapɨr hɨr nɨre si metnen kike maain hɨram mami, hɨrak kakɨkepi hɨr nanu werek. Hɨrak kakɨkepi ere wɨ hɨrak kakinɨn menmen enum te hɨm hɨrak kaktɨp mɨt em, hɨram mamnen.
21 Te mɨt miyapɨr nerer wit wit ap ne weiwɨk me Isrel, hɨr enises hɨm mɨrak nanu nanɨnkɨkwek ere maain hɨrak kakne kaktorhis.”
Mɨt natɨp Bielsebul kɨkaap Jisas kepɨr herwe enum
(Mk 3:20-30; Lu 11:14-23; 12:10)
22 Maain hɨr mɨt han neit mɨtɨk enuk herwe kenipek nanamɨr toto, hɨrak kemesɨsɨwek hɨm ap katɨp au. Hɨr neiyɨk nan Jisas te hɨrak kepɨr herwe enuk ken, hɨrak kɨre yaaik kɨr ein ein, katɨp werek werek.
23 Mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr nɨrek, hɨr han kekrit natɨp nar ik: “Yi han kitet mɨtɨk ik hɨrak Krais ik Nepenyek ke Devit kerek nɨpaa God katɨp hɨrak kakriuwetek kaknen?”
24 Te mɨt han ne Farisi hɨr nemtau mɨt natɨp menmen mar im hɨr nemnorem natɨp nar ik: “Hɨrak ap Nepenyek ke Devit au. Hɨrak kepɨr herwe enum kentar mɨtɨk iuwe ke herwe hɨrak Bielsebul hɨrak kekepik kepɨrem.”
25 Jisas kertei menmen hɨr han kitetim te hɨrak ketpor kar ik: “Mɨt nau wit iuwe hɨr newep nau ke nɨmɨn nentar menmen, te mɨt in ap nepu werek werek au. Mɨt ne weiwɨk miutɨp o nɨkerek ne mɨtɨk kiutɨp hɨr newep nau ke nɨmɨn nentar menmen te hɨr ap nepu werek werek naanmɨpre wit kɨr au. Hɨr nanɨnke hasini nanɨwaank hɨras.
26 Seten hɨrak kekepa hi epɨr herwe mɨrak te hɨrak kewep kau nɨmɨn. Karkeik te hɨrak kaku werek werek a? Taau!
27 Yi yatɨp hi hepɨr herwe hentar Bielsebul kekepa. Hɨrak kekepa hi hepɨr herwe te mɨt han ne yi mɨt, neimɨn nekepi te hɨr nepɨr herwe mekre han ke mɨt? Seten a? Au! Hɨr ap nepɨr herwe nentar Seten kekepi au. God kerekek. Te menmen hɨr nɨrɨakem meteikɨn yi yetpo enum me Seten kekepa. Au, God kerekek kekepa.
28 God Hɨmɨn Yaaik kerekek kekepa hi hepɨr herwe mamnopɨn mamkeipɨn. Menmen im meteikni God epei kan kau menep kakinɨni naanmampri.
29 “Hi wen etpi hɨm ham. Mɨtɨk hak kakno kakɨkintɨp menmen me mɨtɨk iuwe hɨrak kakinɨn kakrɨak mekam? Hɨrak kakinɨn kaksenkek his hɨt me mɨtɨk iuwe. Hɨrak kaksenkɨkwek his hɨt mɨrak, hɨrak kakɨkintɨp menmen mɨrak keiyɨm kakno.
30 Neimɨn hɨr ap nisɨsa hɨr nar ke mɨt enun nepan nai. Neimɨn hɨr ap nekepa haiu mamri han ke mɨt nanises God hɨr nar ke mɨt enun nepɨr mɨt nanises menmen enum heriyai heriyai.
31 “Te hi hetpi, menmen yapɨrwe mɨt nɨrɨakem o menmen enum hɨr netpim hɨr newepyapɨrem neweikɨn sip newetɨwem maain God kakɨsakem. Te mɨt miyapɨr kerek hɨr natɨp enum me God Hɨmɨn Yaaik, God ap te kakɨsak menmen im au.
32 Mɨt miyapɨr kerek hɨr natɨp enum me hi kerek Mɨtɨk Iuwe keriuweta hi han, maain God kakɨsak menmen enum hɨr netpim. Te neimɨn hɨr natɨp enum me God Hɨmɨn Yaaik, God ap kakɨsak menmen enum hɨr natɨp in o maain. Hɨr nanɨt wit kɨrak yaaik au.
Hɨm me nu enum mari mine nɨkim mɨram enum
(Lu 6:43-45)
33 “Nu mei hɨram yaaim te hɨram mamri mamine nɨkim mɨram yaaim. Nu mei enum te hɨram mamri mamine nɨkim mɨram enum. Mɨt nɨr nu nɨkim mɨram hɨr natɨp, ‘Nu im hɨram yaaim’, o au en, hɨr natɨp, ‘Nu im hɨram enum mesine’.
34 Yi mɨt enun nɨkerek ne manpen Seten. Yi ap eitɨp hɨm ham yaaim eiyɨntar yi mɨt enun. Mɨt natɨp hɨm nises menmen mekre han kɨr.
35 Mɨtɨk yaaik katɨp menmen yaaim kentar han kɨrak yaaik. Mɨtɨk enuk katɨp menmen enum kentar han kɨrak enuk.
36 Hi hetpi menmen im hentar maain wɨ kerek God skelim yi mɨt, hɨrak kakitihi me menmen enum miutɨp miutɨp nɨpaa yi yetpim.
37 Maain God kakitihi me menmen miutɨp miutɨp yi nɨpaa yetpim. Te hɨm mi hɨremes maain mamteikɨn God yi yɨre mɨt yaain o au enun.”
Mɨt han nitɨwekhi hɨrak kɨrɨak menmen kakteiknor God keriuwetek kan kekepik kɨrɨak menmen yaaim nɨpaa mɨt nɨrem au
(Mk 8:11-12; Lu 11:29-32)
38 Hɨrak katɨp epei au, mɨt han ne Skraip, kerek ninɨn nertei hɨm me Moses natɨp mɨt em, hɨr netike mɨt ne Farisi, kerek han kitet hɨr ninɨn mɨt han nises hɨm me Moses, hɨr natɨp nar ik: “Mɨtɨk Iuwe, haiu hanhan ti hɨrekes erɨak menmen yaaim nɨpaa mɨt ap nɨrɨakem au.”
39 Te Jisas ketpor kar ik: “Yi mɨt miyapɨr kerek yitauhi hi arɨak menmen yaaim nɨpaa mɨt ap nɨrɨakem, yi mɨt miyapɨr enun ap yises God au. Hi ap ateikni menmen yi yitauhiyem au. Hi ateikni menmen hɨram mei me mɨtɨk profet Jona nɨpaa kau tɨ keremem.
40 Nɨpaa saauk wɨsenuk ke wan eik kekes Jona hɨrak kekre tu kɨrak ere wɨ wikak. Te hi Mɨtɨk kerek Mɨtɨk Iuwe keriuweta hi han in, hi hahu akre hei ehɨt nɨmɨn ere wɨ wikak.
41 Maain wɨ God skelim yi mɨt, mɨt nɨpaa nau neit Nineva nanɨrp nantike mɨt nau tɨ in. Hɨr nanɨrp nantike mɨt in hɨr nantɨp, ‘Yi mɨt enun.’ Hɨr nantɨp nanɨr ik nanɨntar nɨpaa Jona katɨp mɨt en hɨm me God te hɨr neweikɨn sip newet menmen enum nises hɨm me God. Mɨtɨk Iuwe kinɨn Jona hɨrak kau in te yi ap yeweikɨn sip yewet menmen enum au.
42 Maain wɨ God skelim yi mɨt, mɨte iuwe kwin hɨre nɨpaa naanmɨpre mɨt nau wit Siba, hɨre wawɨrp wautike mɨt miyapɨr nau tɨ in. Hɨre wawɨrp wautike mɨt miyapɨr nau tɨ in ek hɨre wautɨp, ‘Yi mɨt miyapɨr enun.’ Hɨre wautɨp menmen im wawɨntar nɨpaa hɨre wɨnaaiwɨr wit kɨre wen hɨt nokim (o yanɨmɨn) te wemtau hɨm yaaim mɨtɨk iuwe King Solomon ketpim. Mɨtɨk Iuwe kinɨn King Solomon hɨrak kau in te yi ap yeweikɨn sip yewet menmen enum yemtau hɨm mɨrak au.
Hɨm me herwe enuk nɨpaa kɨnaaiwɨr mɨtɨk hɨrak pɨke kan
(Lu 11:24-26)
43 “Wɨ kerek herwe enuk kenke kɨnaaiwɨr mɨtɨk, hɨrak kepno ein ein kerekir wit tɨpar aurek, hɨrak kɨnkatɨn wit hak te hɨrak kakwi. Hɨrak kɨnketnɨwek kɨnketnɨwek hɨrak ap kɨnapɨnek au.
44 Te hɨrak han kitet kar ik: ‘Hi ap hɨnapɨn wit yaaik au, te hi pɨke eno wit kai kerek nɨpaa hi hewik.’ Hɨrak pɨke kepno wit kɨrak, hɨrak kɨr wɨnak herwe keiyak kewik au. Hɨrak yaaik kɨre mɨtɨk keripep waniu yaaim.
45 Hɨrak kɨrek epei au, hɨrak ken kɨnkatɨn herwe enum mar hispɨnak wik (7) minɨnek. Epei au, hɨrak ketikeri nanɨno wɨnak eik e nanu nanɨt. Nɨpaa mɨtɨk hɨrak herwe kewik han enuk kike, te in ek hɨram herwe mamɨwaank han kɨrak enuk. Menmen mamɨr im mamnen mamnep mɨt nau tɨ im.”
Jisas miye pɨrak wetike kikrek nɨrak nanɨno nanɨrek
(Mk 3:31-35; Lu 2:19-21)
46 Jisas wen katɨp mɨt menmen mɨrak, te miye pɨrak wetike kikrek nɨrak nan nanɨrek. Hɨr nerp witeik hanhan netpɨwek menmen.
47 Hɨr nerp en, mɨt han nerp en netpɨwek nar ik: “Emtewek. Miye wetike kikrek nit nan nanrit nanɨtput menmen.”
48 Jisas kewenɨwekhi katɨp, “Peimɨn hɨre miye pai. Neimɨn hɨr nɨre kikrek nai?”
49 Hɨrak kesiuwe mɨt nɨrak disaipel his hɨrak katɨp, “Eiyɨri. Mɨt miyapɨr in hɨr nɨre miyerer nai netike kikrek nai.
50 Neimɨn hɨr nises menmen Haai kai keit wit kɨrak hɨrak hanhan hɨr nanisesim, hɨr nɨre kikrek nai, yenterer nai o miye pai.”