21
Jisas ko tup ou näwäu owa raunuk raunuk, roat osap sosop orip akas aiauk Anut nuriäi tup owan bokis uru mona, apwarwon. Kar wäimäs asir pemara, aiauk eteinak oirori, 2 toia senek, Anut nuruwon. Jisas ko kiro aparmara, äiewon, “Is epar senes awarom, okoro wäimäs asir ko aiauk näwäu senes mowon. Kos karauk roasiret erekapu itimware rau. Okoro roasiret erekapu ak akan aiauk sosop rau, karauk aiauk karar oumoi, Anut nurin. Utianik, okoro asir ko aiauk wäpik senes. Ko kon aiauk erekapu Anut nuru, ko o kau maun kar aiauk rawau wa.”
Jisas nukas okoro tup ou näwäu aru saräi rai äiewon.
(Matiu 24:1-2; Mak 13:1-2)
Karauk Jisas nukan tamareäu roat akas äiein, “Aiauk eposekus ou ate moin pak mer eposek roat akas Anut nurin pak aparwe.” Jisas nukas ätäi awarowon, “Kiro osap ak rusapai apari, omre päi opok iwäi jaunakat akas koianik, kiro ou erekapu aru maiei. Kiro ou moin aiauk erekapu uräi naiei. Kar aiauk kon omoi wa rawai.”
Jisas nukas tawa usu näwäu päi äiewon.
(Matiu 24:3-14; Mak 13:3-13)
Jisas nukan tamareäu roat akas ätäi totorin, “Näwäu, kiro onok esepa päi? Owo onok amke penuk, kiro ik äpu mam?”
Kos ätäi awarowon, “Ak jekur apai rawe. Karauk roat akas ak sätwaraiei. Roat sosop akas pemana, isan enim atea, keser äiäiei, ‘Is Jisas ätäi imwaraun ro pe raim.’ ‘Omre rusapai peu,’ äiäiei. Ak kiro roat pote wa tainwarau. Ak marai kowai ämän pak marai jejep pak siarakap kounuk, roumoi, ak wa karkairau. Kiro onok epar amke päi. Utianik, wasarewaraun ses kiro kurte wa pekeräi.”
10 Keseria, kos ätäi awarowon, “Kar omsau pakan roasiret akas siräianik, kar omsau pakan roasiret pak iwäi muratäianik, weräiäiei. 11 Okoro omnokou opok mim näwäu omsau atap atap päi. Karauk omsau sou näwäu senes päi. Karauk omsau sip näwäu atap atap päi. Omar oik onok atap atap pak iminäun osap pak päi ak aparaiei. 12 Utianik, kiro osap kurte wa päi. Amke akan iwäi jaunakat akas ak sakatwareanik, aru maraiei. Ak isan tamareäim roat isan ämän are ariaiei, okon, ak tururiäi owa akan ämän roianik, karapus owa maraiei. Ak imwarea, omsau kamwareäi roat näunäu akan ipiakap maraiei. 13 Ak kiro onok kesewarona, akas isan ämän eposek awaraiei. 14 Kiro omre kurte wa päi opok, akan woiaka päurar moinai, owo ämän aräun ronkat sosop wa mau. 15 Owon, isakasar kiro ämän pak ronkat eposek ak aram. Keserita, akan iwäi jaunakat akas ak sät ämän moi rai wa awaraiei. 16 Akan momonakat, aninakat, aunakat, amunakat pak akan kinjaunakat pak akan jaunakat akasar, ak akan iwäi jaunakat akan ipiak opok maraiei, karauk ak akwarona, meiäiei. 17 Ak isan tamareäim roat, okon, roasiret erekapu ak mesin kasiaka peanik, sauk maraiei. 18 Utianik, ak jekur rawaiei, akan tapiaka urik erekapu eposek rawai, karar wa siräi nai. 19 Ak sakau tai rawe. Keserna, akan totomaka orip orip awau rawai.”
Jisas nukas Jerusalem mena aru mai äiewon.
(Matiu 24:15-21; Mak 13:14-19)
20 Jisas nukas ätäi äiewon, “Ak Jerusalem kon iwäi jaukut akas pe karirim katorna, aparia, ak äpu maiei kiro Jerusalem mena rusapai erekapu aru maiei. 21 Keserna, roasiret ak Juda provins rai omtorou oik imine manaiei. Roat ak Jerusalem mena raiäi, kiro mena ute kasik imine manaiei. Jerusalem mena kasakup raiäi roat, kiro mena wa tonaiei. 22 Kiro omre usu näwäu ses päi, kiro Anut nukas roat akan onok aru miäi ätäi amuk arai. Meter Anut nukan ämän areai roat akas jer wein, kiro epar päi. 23 Kiro ses opok, asiret amaiwo orip pak asiret mokoit apur jerai orip ak wopuräiei. Usu näwäu okoro omnokou opok päi. Anut nukas kasak pemara, kiro roat aru marai. 24 Karauk roat weräianik, siräpis akwarona, meiäiei. Karauk roat karapus maraun imwareanik, kar omsau potaiei. Keseria, kar omsau pakan roasiret akas okoro mena pe oi rauna rauna, pote Anut nukasar akan ses patarai äiäi.”
Ro Nukan Mokoi kowai.
(Matiu 24:29-31; Mak 13:24-27)
25 Jisas nukas ätäiar äiewon, “Tawa san, keir, päi opok onok atap atap päi. Okoro omnokou opokas urir näwäu mas an opok siräienuk, roasiret ak kiro roumoi, erekapu iminäiei. 26 Roasiret ak kiro osap omnokou opok päi rai kame raianik, ronkat sosop mia, akan woiaka uru näwäu iminäiei. Amiaka koririrai, owon, omar oikan osap sakau rain erekapu ritratorai. 27 Kiro onok kesernuk rai, roasiret akas Ro Nukan Mokoi omar oik iou pakas sakau näwäu orip arou pakas kounuk, aparaiei. 28 Kiro osap penuk penuk, ak sakau tai rainai, wa iminäu, ak omar oik eisane rawe, owon, Anut ak imwaraun ses ki kou.”
Suarou käunuk, ak äpu san tawaun ses pera.
(Matiu 24:32-35; Mak 13:28-31)
29 Keseria, Jisas nukas ätäi kon tamareäu roat kar totok ämän awarowon, “Ak am suarou pak karauk am ronkatewe. 30 Utianik, am suarou käienuk, kiro ak äpu miäi, kiro san tawaun ses pera. 31 Kiro keseriar, ak kiro onok atap atap penuk, ak äpu maiei, Anut kamwaraun ses pe rau.
32 Is epar senes awarom, okoro roat rusapai rai ak wa meiäiei opok, kiro kesek onok päi, ak aparaiei. 33 Okoro omar omnokou pak erekapu wasaräieir, utianik, isan ämän wa wasaräi, orip orip rawai.”
Jisas nukan tamareäu roat ak jekur tai rawe.
34 “Ak jekur tai rawe. Warnuk, ak an sakau orip orip jaiei kiro raiaka käiäi. Ak okoro omnokou pakan osapun ronkat sosop owaiei. Keseria, kiro onokus ak aru mare raunuk raunuk, kiro omre opok Anut Näwäu nuka kurte koi ak tarwarai. Kiro mukus opur weäi senek kesewarai. 35 Kiro onok, roat erekapu okoro omnokou rai opok päi. 36 Ak omre orip orip jekur sakau tai raianik, Anut nukas ak sakau araun orip orip auraiei. Keserna, kiro onok ak opok penuk, ak wa aru marai. Ak Ro Nukan Mokoi amukup jekur tai rawaiei.”
37 Omre orip orip, Jisas nukas roasiret Anut nukan ämän tup owa tamareäu. Pututu ko omtapau enip Olivet kiro opok ninau poteäu. 38 Roasiret ak Jisas nukan ämän rowaun orip orip taperar poteäi.