7
Stiben em Yangse Weng te.
Kaem ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel e Stiben elo dakalako, bokolewomele: “Yom dulum elo angbiliw weng be fein sako?”, dangse kale. Dangei, Stiben e ka biliw kunum alik alik ilo yan weng mak bokoyemomele:
“Nakunum kumel so, aatim kumel so, alik alik yu nem weng kale kililina!
Sua kel akate, num awalik Abalakam em Kalan abiw mutuk elo telinba keko, Mesofotemia aneng fian ka kel alenale ding dim bakate, auk so kitil so Sunbin-Got e em dim teleko,* bokolewomele: ‘Ku kame, kukalem kawin so, angin so, kawkunum kusel so, alik alik biilo koyemeko, kukukemoki aneng kikis mak kalo una!’, dangse kale. Dangei, e akalem Kaldea aneng fian be koleweko, Kalan abiw mutuk kalo uneko, ka kel alenale kale. Bomelei, alew em kuanse ding dim bakate, Sunbin-Got e Abalakam elo akalem ‘Dukemoki te!’, dangse dim kalo debele talse kale. Kame nukati em elo debele talse aneng kale kel buluw te.* Abalakam e kale kel talse kate, Sunbin-Got e kawin atuk fong gel makuw beem dulum elo ‘Akalem keloka!’, angeko, elo dulinba kelewse kale.
Keko beli, kaem ding dim bakate, Abalakm e aul banim kese kate, Sunbin-Got e eso, akalem muluwel dow iso, alik alik ilo ‘Aneng be yulo duyemoki!’, dangse kale.* Dangeko, weng mak so bokolewomele: ‘Kom muluwel dow i nanew aneng elo uneko, ka kel mali kawtiw im sak weng afak kunum waneng kebomi, ilum fian mak kulokoliw te. Kulubiliwi, ka e itol 400 mak aloke te.* Keko beli, kom muluwel dow biilo sak ikalem weng afak kunum waneng keyemokoliw kawtiw ilo yan wa mak duyemoki te. Duyemoki ding dim kabalak e, kom muluwel dow i ilum kulukabiliw aneng be iti koleweko, dukembi aneng kale kel teleko, iti nem wiin daonembin kukuw gelewokoliw te.’, dangse kale.
* Dangeko, e kitakamin weng mak eso amkoko, bokolewomele: ‘Kukalem muluwel dow alik alik im kal okilewoliwka! Okilewiw kano, ne atemite: Yu nem weng kilisomi, gelewkabiliw kawtiw yute te.’, yangoki te.’, dangse kale. Dangei, Aisak em dukuko, duan kel ding banimse ding dim kabalak e, Abalakam e Aisak em kal be fein okilewse kale. Okilewei, Aisak akati min Sekow elo beemdiw kanelei, Sekow akati akalem kalun kel muluwel kunum mongom alik alik ilo kaneyemse kale.
* Kaneko beli, Yosew em akunum kusel i ibolow on kelewsomi, awkunum beelo Isiw aneng fian elo dabalaliwi, e mali kawtiw im sak weng afak kunum keyemse kale. Kate, Sunbin-Got e eso alenale kale.* 10 Bomelei, em ilum kuluse ding dim kabalak e, e elo kilele dakalewbomi, kal fian dulewse kasike, Isiw aneng fian em emisik kamok fian be elo ibolow kelewko, em wiin daolewsomi, elo Isiw aneng fian so, akalem mesesem mesesem eisneng alik alik beem emisik kamok mo kolewse kale.
* 11 Mo kolewsomelei, olfut fian mak kese ding dim bakate, Isiw kawtiw so, Kenan kawtiw iso, alik alik i kal anggil ilum fian mak kulusomeliwi, nukalem aliwol kumel bi yemen tew fian kuw kesiliw kale.* 12 Keliwi, Sekow e kililete: ‘Isiw aneng fian ka kel, wit wanin banban mak be kai!’, dangiwi, e kilise kasike, e nukalem kunum mongom ilo Isiw aneng fian elo wanin wem yamdase kale. 13 Yamdalei, i iti teliwi, em ilo emteben ding iti kalo yamdase ding dim kabalak e, akokow kelewsiliw awkunum Yosew be akunum kusel ilo kaim dim bokoyemomele: ‘Ne Yosew nete te!’, yangse kale. Em kanese ding dim bakate, Isiw aneng fian em emisik kak kunum bakati Yosew em angin ilo kal keyemse kale.
* 14 Keko beli, Yosew e akalem alew so, akalem angin so, alik alik biilo gaayemei, i Isiw aneng fian kalo unsiliw kale. Unsiliw kawtiw banban biim fufu e 75 kel kesiliw kale.* 15 Keliwi, Sekow so, nukalem awalik kusel iso, alik alik i Isiw aneng fian elo uneko, ka kel bomeliwi, fe e, kuansiliw kale.* 16 Im kuansiliw ding dim bakate, i awalik kusel biim fom e yemdeko, Sekem abiw mutuk fian kalo fomkamin tum tem ka kel yemkusiliw kale. Sua kel akate, Abalakam e Sekem kayak Kamol em muluwel ilo tum win fian mak duyemeko, tum tem be wese kale.
* 17 Beli, Sunbin-Got em Abalakam elo bokolewomele: ‘Kom muluwel i 400 kel itol alei, nanew aneng ka kel bokoliw te!’, dangse weng be fein dem gilalei, 400 kel itol be mewso banim kesiliw ding dim bakate, nukalem Isiw aneng fian alenaliw angin i bamki so keko, im fufu e banban kuw kesiliw kale.* 18 Beem ding dim bakate, Isiw aneng fian e kikis emisik kamok fian mak kuluse kale. Emisik kamok fian be Yosew so, em kanelewse sang beelo akokow keko, kal kelinba kelewse kale. 19 Kelewse kasike, e nukalem awalik kumel ilo dasuw funum funum keyemko, wa kukuw keyemsomi, ‘Yu yom aul beliw ilo sak kuluko, kut da koyemeko, imikel sak kuanina!’, yangse kale.* 20 Em yangse ding dim bakate, waneng mak u Moses dukuko, atemute: ‘Aul be atite!’, angeko, yemamas kel kayow kelei, yemkal bi aul beliw beelo kileleweko, atebisiliw kale.* 21 Kayow yemamas kel be banimse ding dim bakate, yemkal bi elo kut kel kolewsiliw kate, Isiw aneng fian em emisik kamok beem mun u aul be atemsomi, elo kuluko, anggiyemalu kale.* 22 Anggiyemui, Moses em Isiw aneng fian ka kel bise ding dim bakate, Isiw aneng fian im kal fian so kukuyemin kunum i teleko, elo kilele kalelewsiliw kasike, e kunum kitil so, weng fil atul nam so, kunum kese kale.
23 Kaneko beli, Moses em itol e 40 kele kese ding dim bakate, e akalem akunum kusel Isalael kawtiw nulo yetebam unse kale. 24 Em unse ding dim bakate, e atemete: Isiw kunum mak e Isalael kunum mak elo wa kukuw kelewbelei, atemse kale. Atemeko, Isalael kunum beelo dokoleweko, Isiw kunum beelo alei, e kuanse kale.* 25 Kanesomelei, Moses e ibolow fukunomele: ‘Nem nakunum kusel i netemeko, ibolow kal keliwete: ‘Fein! Kame Sunbin-Gote nulo yetemeko, Moses em teing dim ete nulo dokoyemoke te!’, nangenaliw kai!’, angse kate, i kanese beem mongom e kilele kal kelinba kesiliw kale.
26 Keko beli, aneng iti daneko, kutim kese ding dim bakate, e atemete: Isalael kunum alew mak ganbiliwi, yetemse kale. Yetemeko, ibolow menew weng aso ilo bokoyemomele: ‘Kaso yukalem akate nimtew angom ete ganbiliw e?’, yangse kale. 27 Yangei, sen so kese kunum be Moses em weng beelo sakalaw keko, weng bo bokolewomele: ‘Kante kulo num kak kileleyemin kunum mo kokemse ye? 28 Kom sin akati Isiw kunum mak aselew beemdiw kame akati nenomin kenemew sako?’, dangse kale. 29 Dangei, Moses beem dange weng be kiliko, finganin fian mak kuluko, Isiw aneng fian be koleweko, Midian aneng fian elo fon unse kale. Fon uneko, ka kel bomi, waneng mak kuluko, bomi, aul alew mak dukuse kale.
* 30 Beli, iti itol 40 kel banimse ding dim bakate, Moses e amgu Sainai em mewso dim kalo unse kale. Unse dim be kawtiw so, ok so, banim aneng kese kale. Kaem ding dim bakate, Sunbin-Got em dabalakamin finik mak ais meneng ningning so em dim fiteweko, ais dong ailin atew kelei,* 31 Moses e atemeko, yol angeko, ibolow fukunin tiaktiak kese kale. Keko beli, em ‘Kanele eisneng beem mewso atebam uno!’, angse ding dim bakate, Kamok Fian e bokolewomele: 32 ‘Nakalem ete kom kawalik kumel im Sunbin-Got nete te. Kom kaliwol kumel Abalakam so, Aisak so, Sekow so, alik alik i nem wiin kuw daonemkabiliw te.’, dange kale. Dangei, Moses e finganin fian mak kuluko, walwal kesomi, ais dong ailin atew kese ais meneng beelo kiol kuw atebam uninba kese kale. 33 Keko beli, Kamok Fian e bokolewomele: ‘Kawin mobelew dim kale kel e kawin ayem kasike, kom yan aum be gulu kolewolewka! 34 Ne Isiw aneng fian kasel biim nakalem angin Isalael kawtiw yulo wa kukuyembiliw kukuw be kilele atebomi, yom amneng foluw biliw bakati kiliyemkabi te. Kiliyemeko, ‘Yulo dokoyemoki te!’, angeko, teli kasike kame, ne kulo Isiw aneng fian elo kamdali te.’, dangse kale.
35 Sua kel akate, mali Isalael kawtiw bi Moses beelo bokolewomeliw: ‘Kante kulo num kak kileleyemin kunum mo kokemse ye?’, dangeko, ibik kulewsiliw kate kame, Sunbin-Got e akalem dabalakamin finik elo dabalei, e ais meneng ningning so em dim teleko, elo ais dong ailin atew kelei, Moses elo ikalem kak kunum keleweko, ilo dokoyemin kunum atew mo kolewse kale.
36 Mo kolewei, Moses e Isalael kawtiw ilo yemdalei, i Isiw aneng fian be kolewsiliw kale. Kolewsomi, Isiw aneng ka kel so, okmun sel beem wiin e “Okmun Olol Nam” ka kel so, aneng aneng angom be 40 kel itol mak kawtiw so, ok so, alik alik banim dim ka kel kakameliw kale. Im kakabiliw ding dim bakate, Moses e auk so kitil so eisneng fian banban mak kese kale.
* 37 Kaneko beli, Moses e Isalael kawtiw nulo bokoyemomele: ‘Deiw mak ding mak, Sunbin-Got e, yukalem mutuk bakate bontem dim bakamin kunum mak nakatetew moloke te.’, yangse kale. 38 Beli, Isalael kawtiw im kawtiw banim ok banim dim ka kel bongguko, wensansiliw ding dim bakate, Moses so, Sunbin-Got em dabalakamin finik mak so, aso i bonggusiliw kawtiw biim mutuk ka kel alenaliw kale. Sunbin-Got em dabalakamin finik be Moses eso, nukalem awalik kumel iso, alik alik iso amgu tikin Sainai elote weng mak bokoyemse kale. Kaem ding dim bakate, Moses e Sunbin-Got em dabalakamin finik beem finik so duyemin weng be kuluko, Isalael kawtiw alik nulo bokoko, duyemse kale.* 39 Duyemse kate, nukalem awalik kumel i weng finik so duyemin weng beelo ibik dako, ‘Isiw aneng fian elo unomin ibolow kuw kebuluw o!’, dangenaliw kale.
40 Dangbomeliwi, i Alon elo bokolewomeliw: ‘Moses e nulo kale kel yemde teleko, nu fein Isiw aneng fian kolewsuluw kate kame, nimtew eisneng mak em dulum elo kanelewse be nu akokow so te. Kame, Alon kutaka! Ku nulo mali got mak duyemew kano, ite kuw num deiw kel yomtolo unoliwka!’, dangsiliw kale.* 41 Dangsiliw beem ding dim bakate, i dasuw-got bulmakao atew mak kaisomi, samal anko, dasuw-got beem dulum elo weing dasomi, kalfongdewsiliw kale.* 42 Kalfongdewsiliw kasike, Sunbin-Got e ilo ibik kuyemei, i uneko, ataan a, kayow a, abiil kawtem beem fial a, alik alik beelo got atew keyemeko, beem wiin daolewsiliw kale.
Sang beem dulum elo Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im fut tem bosiliw fut be bokolomele:
‘Isalael kawtiw yutaka!
40 kel itol ding kelei, yu aneng kawtiw banim daladim aneng ka kel kakameliw kale. Kaem ding dim bakate,
yu samal anko, nelo dunemeko, nem wiin daolewsiliw sako? Babo!*
43 Yu dasuw-got Molek elo belbil am tem dako,
dasuw-got Elefan em fial kiin molin atew aluwko,
dasuw-got biilo yemde kakabomi, ikalem wiin ete kuw daoyemsiliw eli.
Kaneko beli, ne yulo yemde unii, yu yukalem kawin dim kale kolewiwi, ne yulo Babilon abiw mutuk fian ibik ka kel koyemoki te.’,
angei, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Amos e fut tem ka kel bose kale.
44 Beli, num awalik kumel im daladim aneng kakabiliw ding dim bakate, i sil benemin am mak geko, beem tem e Sunbin-Got em wiin fian daolomin kukuw gelewsiliw kale. Sua e, Sunbin-Got e Moses elo bokolewomele: ‘Ku nelo am mak genema!’, dangeko, Moses elo am takak mak kukulewse kale. Kukulewei, Moses e atemeko, fein, samal kal gulusomi, beneko, kawin dim ka kel takak am beemdiw am mak fein gese kale.
45 Gelei, nukalem awalik kumel im Yosua so uneko, kawin kaleem kulomin em dulum elote gansiliw ding dim bakate, i Sunbin-Got em sil benemin am ayem bakati de unsiliw kale. Beem ding dim bakate, Sunbin-Got e aneng kaleem kasel ilo yemdalomin ibolow kesomelei, num awalik kumel biim alenaliw ding elote uneko, emisik kak kunum Debit em ding kalo talse ding dim kelei, e kawin dim kaleem kasel ilo diwkuw diwkuw yembakalase kale.
* 46 Emisik kamok Debit em alenale ding dim bakate, Sunbin-Got e Debit beem ibolow tem be atemeko, kalfongdewse kale. Keko beli, Debit e bokolewomele: ‘Am yol ati mak gekemii, Sekow em muluwel dow Isalael kawtiw nu ka kel kom mit mewso teleko, kom wiin fian daokem kemin kukuw be gelewokoluw te!’, dangse kale.* 47 Dangse kate, Debit e yol am be gelinba kese kate, em min Solomon ete am yol be gese kale.
* 48 Solomon e am be gese kate, atin kuw katiw alakabe Wiin Fian so Sunbin-Got e kawtiw im teing so gekabiliw am ka kel binbakabe te. Sua kel akate, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak beem dulum elo bokolomele:
49 ‘Abiil tikin e nakalem teinkemin abin ayem dim e,
kawin dim e nem yan duku alakabi abin dim ete te.
Keko kasike, yu ki keko, nem alakabi am genemiwi, ne am ka kel finengdaboki sako? Bayo!*
50 Kawin dim eisneng mesesem angom be nakalem kuw dukusi kasike!’,
angse kale.
51 Kate kame, sakalaw keko, weng bo bo kunum yu kilele kililoliwka! Yom ibolow so fukunin so einggebomi, kal okilewinba kebiliw kawtiw im ibolow imdiw kekabiliw kunum yutaka! Yukalem awalik kumel biimdiw yukati ikalem kukuw wa kebomi, sakalaw keko, weng bo bo kebomi, Sunbin-Finik eso ganakabiliw te.* 52 Feinka! Yukalem kawalik kumel i Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum alik alik ilo maka keyemaliw kale. Keyemsiliw kasike, yu ‘Sunbin-Got em wangweng tokotoko kunum Mesaya be toloke kai!’, yangenaliw kunum bikati yemaliw te. Kaneko beli, em dulum elo weng yangenaliw kunum beem fein kawin dim kale talse ding dim bakate, yu elo akati ibik kulewsomi, aliwi, e kuanse te.* 53 Feinka! Sunbin-Got em yemdakamin finik i yulo akalem kukuyemin weng be fein duyemsiliw kate, yu em yangse weng be gelewinba kekabeliw te.”,
yangse kale.
Stiben elo Gal Kelewsiliw em Sang te.
54 Em yangse ding dim bakate, Stiben em yange weng be kilisiliw diwyemin kamok bi ibolow tem, kaisuw fian kuw kesomi, teing ning kalut kelewsiliw kale. 55 Kate Sunbin-Finik e Stiben em mutuk wenei, e abiil tikin katem elo atemeko, auk so kitil so kamok Sunbin-Got so, em yuk teing dim ka kel mobe Yesus be atemse kale.* 56 Atemei, Stiben e bokoyemomele: “Yu kililina! Abiil tikin em abisom busule atemko, Kawtiw Aul be Sunbin-Got em yuk teing dim ka kel mobelei, atemi te!”, yangse kale.* 57 Yangei, diwyemin kamok biim em yangse weng be kilisiliw ding dim bakate, i ikalem kentem be teing net kelewsomi, atin kuw kaisuw fian mak kelewsomi, gaanin fian mak gaaneko, yako uneko, Stiben elo teing galolo net kelewsomi, debeleko, 58 abiw mutuk ka kel kolewsomi, elo tum so an feiwsiliw kale. Im elo tum so an feiwsiliw ding dim bakate, i ikalem ilim tiaktiak be guluko, kunum tanbel Sol em mit ka kel alul dukuliwi, e ateyembelei, i Stiben elo asiliw kale. 59 Elo an feiwsiliw ding dim bakate, Stiben e oleko, gaaneko, bokolomele: “Kamok Fian Yesus kutaka! Ku nem finik e kulolewka o!”, dangeko, gaansomi, 60 katin bukbuk angeko, iti fian kuw gaanomele: “Kamok Fian kutaka! Im nemiw kaleem yan esak misim kuw kulu koyemolewka!”, angeko, fein kuanse kale.*
* 7:2 Talfut Kese 11:31; 12:1 * 7:4 Talfut Kese 11:3112:5 * 7:5 Talfut Kese 12:7; 15:18; 17:8 * 7:6 Talfut Kese 15:13-14; Aneng Kolew 12:40 * 7:7 Aneng Kolew 3:12 * 7:8 Talfut Kese 17:9-14; 21:4 * 7:9 Talfut Kese 37:11,28; 39:2,21-23 * 7:10 Talfut Kese 41:37-44 * 7:11 Talfut Kese 41:54; 42:1-2 * 7:13 Talfut Kese 45:1-4,16 * 7:14 Talfut Kese 45:9-11; 46:27 * 7:15 Talfut Kese 46:1-7; 49:33 * 7:16 Talfut Kese 23:2-20; 33:19; Sosua 24:32 * 7:17 Aneng Kolew 1:7 * 7:19 Aneng Kolew 1:11-22 * 7:20 Aneng Kolew 2:2 * 7:21 Aneng Kolew 2:3-10 * 7:24 Aneng Kolew 2:11-15 * 7:29 Aneng Kolew 2:21-22; 18:3-4 * 7:30 Aneng Kolew 3:1-4 * 7:36 Aneng Kolew 7:3; 14:21; Teing Bakamin 14:33 * 7:38 Aneng Kolew 19:3 * 7:40 Aneng Kolew 32:1 * 7:41 Aneng Kolew 32:2-6 * 7:42 Amos 5:25-27 * 7:45 Sosua 3:14-17 * 7:46 2 Samuel 7:1-16 * 7:47 1 Kamokim 6:1-38 * 7:49 Aisaya 66:1-2 * 7:51 Aisaya 63:10 * 7:52 Matyu 23:31 * 7:55 Sim Fut 110:1 * 7:56 Kolosi 3:1 * 7:60 Iluk 23:34