22
Casara'cho fiestane condase'cho
(Lc 14.15-24)
Ccase Jesús condase'chongae atesiañe ashaemba qquen su:
—Ande na'su tise dutssi'ye pusheye tson'jensi fiestaeñe a'ima ttu'sepa tsonqquia'caen tsu Chigaja Tise'be aindeccuma'qque ttu'sepa tsoña. Tsa na'suja tise'be semasundeccuma mandamaña tayo ttu'se'chondeccuma ttu'seye cuintsu ji'faye. Mandamañasi ttu'se'chondeccu jiye chi'ga'fa. Tsonsi ti'tsse'tssi tise'be semasundeccuma mandamañamba qquen suye manda: “Tayo gi ña vaurama, faesu yayapatssia aña'choma'qque fi'tti. Tayo fi'ttipa osha'choma tayo ñoña fiestaeñe. Anqque'suma tayo ñoñamba que'ima ttu'se casara'cho fiestani ji'faye.” Tsa'ma ttu'se'chondeccuja pañambiqquia'caen ccani ja'fa. Fae'cco tise nasipama semañe ja. Faesu tise tiendani ja chavaeñe. Cca'indeccuja na'sumbe semasundeccuma indipa egae tsomba fi'tti'fa.
Tsa'caen tson'fasi ande na'su pañamba ñoa'me iyicca'ye. Tise'be sundarondeccuma manda moen fi'ttisundeccuma ccane'qque fi'ttiye, tsendeccuma fi'ttipa tise'pa canqquema'qque oque catiye. Tsomba na'su tise'be semasundeccuma su: “Casara'cho fiestaja tayo ñoña'cho tsu. Tsa'ma ttuse'chondeccuja ñotssimbipa jiye osha'fambi. Tsa'cansi canqque tsaiqui atandundunga japa poiyi'cco a'ima majama atte'ta ttu'se'faja cuintsu casara'cho fiestani ji'faye.” 10 Tsa'caen mandasi semasundeccu canqque tsaiquinga japa tta'ttá jacamba majama attepa ttu'se'fa. Ño'a a'ima, ega a'ima'qque fae'ngae ttu'se'fa. Poiyi'ccoma ttu'sesi jipa casara'je'cho fiesta tsa'o on'ba'e bo'fa.
11 Poiyi'cco a'i bo'fasi ande na'su jipa camba fae a'ima atte. Tsa a'ija casara'cho fiesta ondiccu'jema ondiccumbe'yi ca'nimba can'jen. Na'su tisema attepa 12 su: “Faenga'su, queja casara'cho fiesta ondiccu'jema ondiccumbe'yi ¿ma'caen qui vani ca'ni?” Qquen iñajampañasi tsa a'ija afambe'yi ccutsu. 13 Afambisi na'suja tisema semasundeccuma manda: “Jovama indipa tive, tsu'ttema'qque tandamba tsoteni sintssianga ttova cati'faja. Catiyepa tsu i'naña. Nane vana'jemba ttun'dundu'je'e iyicca'yepa i'naña.” 14 Tsain'bio a'i tsu ttu'se'chondeccu. Tsa'ma pañamba in'jan'chondeccuja tsain'biombi tsu.
Govierno impuestone Jesús condase
(Mr 12.13-17; Lc 20.20-26)
15 Jesús qquen atesiansi fariseondeccu pañamba japa tisupanaccui'ccu condasecco'fa. Condaseccopa tta'tta'fa ma'caen aya'fa su'choi'ccu Jesúsma qqueñamba shacapave atteye. 16 Tsa'caen condasepa majan tise'pama shondosundeccuma moen'fa cuintsu Herodes aindeccui'ccu Jesúsnga japa su'faye. Moensi japa Jesúsma su'fa:
—Atesian'su, queja poiyi'cco a'i fae'ngatssi qquen in'jamba qui Chiga tsaiquine tansintsse atesian'jen. Nane a'i ccaningae su'choma pañambipa qui dyombi'tsse tansintsse atesian'jen. 17 Tsa'caen atesian'jen'da que in'jan'choma inginga condaja: ¿Chiga manda'chota ti antte cuintsu ingija na'su César iñajansi impuestoma afeye? ¿Tsambi'ta se'pi ti?
18 Tsa'caen Jesúsma qqueñañe iñajampañasi Jesúsja tise'pa egae in'jan'choma in'jamba qquen tise'pama su:
—Que'ija ño'ame attianqquia'caen afopoensundeccu qui. ¿Jongoesie qui ñama qqueñañe in'jamba ya'caenjan iñajampaña'fa? 19 César iñajansi afepoen'cho corifin'dima ñanga canjaen'faja.
Qquen susi denario corifin'dima tisenga ipa canjaen'fa. 20 Canjaensi tsu iñajampaña:
—¿Majambe tsovema tsu va corifin'dinga tevaen'cho? Toya'caen ¿majambe inisema tsu vanga tevaen'cho?
21 Qquen iñajampañasi tsu su'fa:
—Na'su Césarmbe tsu.
Tsonsi Jesús su:
—Tsa'caenda Césarmbemajan Césarnga afe'faja. Toya'caen Chigambemajan Chiganga afe'faja.
22 Tsama pañamba ñoa'me asi'ttaemba can'boemba ti'tsse iñajansepoembe'yi ja'fa.
Papa ccase qquendyaya'cho
(Mr 12.18-27; Lc 20.27-40)
23 Toya'caen tsequi a'ta majan saduseondeccu Jesúsma can'su ji'fa. Saduseondeccuja a'i papa ccase qquendyaya'chone in'jan'fambi. Tsa'caen in'jambipa Jesúsni jipa 24 qquen iñajampaña'fa:
—Atesian'su, tayopi Moisés ingima mandapa tevaen cuintsu a'i du'shu mechoyi pasi tsambe pushe toya canse'nijan pa'chombe quinshiñi tsu pa'chombe pushema pusheya'cho. Tsomba tsu du'siaña'cho tise quindya'yembe inisema aqque'pasa'ne. 25 Nane vani ingi'ccu siete tsandie fae antian'suyi can'jen'fa. Coenzaja o'tie pushepa du'shuve mechoyi pa. Pasi tsandupajen'choma quinshin coenza pushe. 26 Tsa'qque pasi faesu quinshin bove'ccoa tsa pushesuma pushepa tise'qque pasi faesu, faesu poiyi'cco siete antiandeccu tsa'caeñi pa'fa. 27 Poiyi'cco pa'fasi pushesu'qque pa. 28 Tsa'caen tsomba a'i ñoa'me ccase qquendya'ninda ¿majambe pusheve tsu daya? Ñoa'me poiyi'cco siete antiandeccu tsu tisema pushe'fa.
29 Pañamba Jesús tise'pama su:
—Que'ija Chiga Tevaen'jema ñotsse atesumbipa qui tsa'caen qque'fa. Toya'caen Chiga osha'choma oshachosi qui tsama'qque atesumbipa qque'fa. 30 Nane a'i papa ccase qquendyapa Chigai'ccu can'jen'da pushe'masia, tsa'ndu'masia tsu. Tise'pa dushundeccuma'qque antte'faya'bi pusheye, tsa'nduye. Nane Chigambe sefacconi'su shondosundeqquia'caen pa'masiave dapa canse'faya. 31 Tsa'ma pa'chondeccu ccase qquendyaya'chone, ¿can'fambi ti qui Chiga tayopi que'inga su'choma? Nane Chigaja que'ima su: 32 “Ña gi Abraham, Isaac, Jacobmbe Chiga.” Nane Na'su Chigaja pa'chombe Chigambi tsu. Tsa'ma cansendeccumbe Chiga tsu.
33 Qquen pañamba poiyi'cco a'i Abraham, Isaac, Jacob'qque toya canse'fa qquen in'jamba Jesús atesian'jen'choma asi'ttaen'fa.
Chiga ti'tsse'tsse manda'cho
(Mr 12.28-34)
34 Jesús tsa'caen saduseondeccu su'choma patsusi fariseondeccu pañamba bo'fa. 35 Bopa fa'eja Chiga Aya'fama atesian'supa Jesúsnga ji. Jipa aya'fai'ccu Jesúsma qqueñañe in'jamba iñajampaña:
36 —Atesian'su, ¿majan Chiga manda'cho tsu ti'tsse'tssia?
37 Jesúsja su:
—“Pa'cco que injama'choi'ccu Chiga Quitsa que na'suma ñotsse in'janjan. Pa'cco que canse'pai'ccu, pa'cco que in'jan'choi'ccu Tisema ñotsse in'janjan.” 38 Tsa tsu o'tie tsoña'chove manda'cho. 39 Toya'caen faesu manda'cho'qque fae'ngatssiqquia'can tsu: “Tisuma in'janqquia'caen faengasundeccuma'qque in'jaña'cho.” 40 Va dos manda'cho mandaqquia'caeñi tsu pa'cco Moisés manda'cho'qque atesiamba manda. Pa'cco Chiga Aya'fama afasundeccu'qque va dos manda'chone atesian'fa.
¿Majambe du'shu tsu Cristoja?
(Mr 12.35-37; Lc 20.41-44)
41 Fariseondeccu toya tse'tti sheque'fasi 42 Jesús tise'pama qquen iñajampaña:
—¿Jongoesu qquen qui Cristone asi'ttaemba in'jan'fa? ¿Majambe dutssi'ye tsu?
Qquen iñajampañasi tsu su'fa:
—Na'su David Dutssi'ye tsu.
43 Tsonsi Jesús su:
—David dutssi'yemanda ¿ma'caen tsu David'yeja Chiga Qquendya'pa tisema in'jaensi Cristoma afa: “Ña Na'su”? Nane qquen tsu David'ye tevaemba su:
44 Na'su Chigaja ña Na'sunga su:
Ñai'ccu fae'ngae na'suve dapa
va'ttinga dyaija ña tansinfanga.
Ña quema iyiccayesundeccuma patsusi
que tsu'tte tsosiccunga ccuiqquia'caen oshambipa quema paña'faya'gae.
45 David tsa'caen “Ña na'su” qquen susi ¿ma'caen tsu tiseja David dutssi'yeya?
46 Qquen iñajampañasi pañasundeccu jongoesu qquen suye in'jambipa afaye osha'fambi. Tsequi a'tangayi Jesúsma iñajansepoemba dyopa tsangae antte'fa.