12
Jesús sogsad, Fariseomar-odurdakedgi nue salakarmarye
Aka-degidgine dulemar-bukidar mili-miliba Jesússe nonimalad, na bar mesnana guarmalad, degidgine, Jesús na e-sapingan-insega ega sokalid: “Nue salakarmar, Fariseomar-madubur-inagi, ar amar wagar-darbo-damalad.
“Ar bipisaale ibmar-dukuar-imaklegedi magadse buud noosurdeeye gwen soglesulid, degi, ar emi amba ibmar-dukualed, wisgulegosurdeeye gwen soglesulid, wisgulegedse daed. Ar degisoggu, bela neg-sichidgi be-ibmar-sogsad, gwallu-meegwadse onolegoed. Ar na be-binnaa uayagi neg-yaba ise yawagak-edualedgi be sogsan-inigwele, be-ibmar-sogsad neg-uas-birgi binnasur soglegoed.”
Bab Dummad bur be dobgumar
(Mateo 10:26-33)
Jesús sogdebar: “An-aimar, an bega sogmar: Mer be dobgumar, dulemar-be-san-oburgwebimalad, ar a-sorbardina geg bar be oakalomalad. An be-odurdakmaloed, doa bur bemar dobgue-wilubmala. Bur Bab Dummad be dobgumar, ar adi be-oburgwisad-sorba sunna soo-saila-geg-berguedse be-metebalid. Eye, nabir an bega sogmar, bur Bab Dummad be dobgumar.
“¿Ar ade sikwi-gwaatargi esnon-gwabogi uklesursi? Ar degite, sikwi-gwagwensaale Bab Dummad iemaisulid. Ar bemar-sailagiase-bakar bela ebisar Bab Dummad sediid. Degisoggu, mer be dobgumar, ar bemar bur-bule sikwimarba bur-ibmar-nueganad. Ar degisoggu, bemar-bursunna, Bab Dummad bur-bule nued be akwemalodo.”
Jesús sogdebar: “An bega sogmar, ar doa-dule dulemar-asabin na sog-dibe, an Cristoba naiye, ani Dule-Machi, an sogmogodo, Bab-Dummad-angermar-asabin, we an-sordaye. Ar doa-dule dulemar-asabin an-osulosardi, adi Bab-Dummad-angermar-asabin an osulomogodo.
10 “Ar bela dulemar Dule-Machigi iskana sunmaksa-dibe, Bab Dummad sunna amarga iskued elioed. Ar dule Bab Dummad Burba Nuedgi galagwensuli egi dodoar sunmaksardi, adi e-iskusad Bab Dummad ega gwen eliosulid.
11 “Dulemar Judiomar-onmaked-negse be-senonimalar, igar-nabiromalad, degi, dummagan-baigan bega igar itomalagar, mer be bukib binsamalo, ibi an sogo-dibeye, degi, igi an sunmako-dibeye, 12 ar be sunmak-sokalile, Bab Dummad Burba Nued bemarga sogoed, igi be sogoe.”
Dule-mani-ibed Bab Dummadgi gwen binsasulid
13 Dulemar-bukidar-bukwad-abargi dule-wargwen Jesúsga sokar:
—Odurdaked-saila, an-iaga be soge, an-bab burgwisgu, anmarga-ibmar-obesad, anga udamoye.
14 Jesúsdi, abin-sogded:
—Dule, ¿doa igar-naboged-dummadga an-nug imaksa? ¿Doa ibmar-mimmied-dummadga an-nug-imaksa, bemarga ibmar mamaregar?
15 Degi Jesús dulega sogdebar:
—Nue salakar, ibmar-we-napneggined-bina-yaisur-itoged-daedgi nue salakarmar, ar ibmar-ichesur-nikadgi dule san-dula-gudiguosulid.
16 Geb degi Jesús emarga burbar sunmakde, sogded: “Dule-mani-ibed ibmar-yaisur-nikad, e-nainugi ibmar-digsagu, ega nue sanmaksado. 17 Na wargwen dukin ulubgi binsadii, sogded: ‘¿Igi an saoe, ar bia an ibmar-gwag emide an sabogoe?’
18 “Na sogdesun: ‘Weyob an saoed, ibmar-gwag-saboged-neg an earoed, bur-dummad an soboed, agi an bela ibmar-gwag, degi, an-ibmarmar an sabogoed. 19 Geb degi an na ga dukin sogoed: Na ibmar-bukidar bega birga-ichesulidba an sabos, degisoggu, be obunno, be gobe, be mas gunne, be wergusun.’
20 “Ar Bab Dummaddi a-dulega sogdedo: ‘Be dule-aku-ibmar-itoged-dule, emi-mutikidba be-san-burba an sudanikir, be ibmar-urbisad, ¿degite, doagadga guosunna?’ 21 Ar dule deyob gunoni-dado, unnila na dukin egadga ibmar urbed, ar Bab Dummadgindi gwen binsasulir.”
Mer surbinsa be itogo, ibu be gunnoe
(Mateo 6:25-34)
22 Geb degi Jesús na e-sapinganga sogded: “Degisoggu an bemarga sogmar, mer surbinsa be san-dula-gudiidgi be itomar, ibu an gunno-dibeye, degine, be-sangi mer be binsabar, ibu an yoo-dibeye. 23 Ar be-san-burba mas-gunnedba bur sunsogedid, degi, be-san mor-yoedba bur nuedid. Anmar dula gudiid, bur-biriginedid, we mas-gunnedba, degine, we mor-yoedba.
24 “Emi be dakmalana, sikwi-sichidmar, gwen ibmar-gwag digdisurmalad, degi, gwen ibmar-gwag sabogega wedisurmarbalid, deginbali, ibmar-urbed-neg satemarbalid, degi, ibmar-gwag-urbed-neg amba satebalid. Degite, Bab Dummad mas ega ukmaid. ¿Ar bemarde sikwimarba bur-bule nuedsursi? Eye, bur-nuedi. Degisoggu, Bab Dummad bemarga mas-gunned ukmogodo.
25 “¿Ar doa-dule na gatik-egi-binsaedbali sunna na-e-san osuguo be insae? Suli, osuguosuli. 26 Ar bemar we-ibmar-bipigwad-bela geg be samaladde, degite, ¿ibiga ibmar-baigan-bina surbinsa be itomarsunna? Mer surbinsa be itomala.
27 “Ar be dakmalana, sapur-dutumar ibibayobi dungud-dae, gwen arbasurmalad, gwen na e-mor sobsurmarbalid. Ar an bemarga sogmardo, degite Salomón, mor-bela-yeer-daklemalad yosan-inigwele, ar dutumaryob gwen mor yossurgusad, dutumar bur Salomón-morba yeer dakleged. 28 Ar gagan-sapurbarmalad emi dulad, banedgi bato a-gaganmarde soo-yagi ogumaklesiid, degite, Bab Dummad yeer-dakle ega mor yoed. Ar degite, bemar bulesunna, Bab Dummad bemarga mor ukmogodo, bemar Bab-Dummad-benmalad.
29 “Ar degisoggu, mer be bukib binsamar, ibu an gunno-dibeye, igi, ibu an gobo-dibeye. Eye, degine mer surbinsa be itomar.
30 “Ar dulemar-we-napneggi-Bab-Dummad-wichurmalad we-ibmarmar amididimalad. Ar be-Bab be-wisid, we-ibmarmar bemar abemalad.
31 “Ar Bab-Dummad-neg-dakmaid bur be amimar, geb adi bela we-ibmarmar bemarga uklemai-gumaloed.”
Dulemar-nibneggi-ibmar-nuegan-nikuoedgi Jesús sunmaksad
(Mateo 6:19-21)
32 Jesús sogdegar: “Mer be dobgumar, ar bemar an-sibad-wawaad-ichegwadyobid, ar be-Bab nabir na e-itogedbali bemarga na e-neg-dakmaid ukoed.
33 “Ibmar-nikmalad na be ukmarsun, degine, wileganaga mani be ukmar. Mani-sagu-geg-nungued be sobmar, ibmar-nuegan geg-nibneggi-bergued agi be urbemar, adi atursamalad ase geg warmaked, degine, ibmar-udumesed geg ase warmakbalid.
34 “Ar be-ibmar-nuegan nibneggi sabolesiile, nibneggi be binsadii-gudoed. Be-ibmar-nuegan napneggi sabolesiirdi, adi be napneggi binsadii-gudoed.”
35 Jesús sogdebar: “Bemar guagwar gudii-samar, igi dule-arbamalad guagwar molidub-nai e-sabangi gudidamala, degine, be gwallu guagwar ogaar simar, we-a sogledo, be guakwaa gudigumarye. 36 Igi dulemar, na e-dummad, ome-nikued-ibase nader, guagwar edarbedii-damala, adi e-dummad gannar nonikir, ese gornonikir, yawagak ega yog egaar imakegar.
37 “We-maimargi nued egi binsalegodo, e-dummad nonikir, e-idu guagwar sii daknonikir. Ar napira an bemarga soged, e-dummad na dukin molidub e-sadergi edinnogua, e-maimar mesa-naba siged imakoed, na e ega mas-daknai-guoed.
38 “Ar e-dummad neg-gabgwengi noniko-dibe, igi, bolegwadbar-dibe, daknonikir nue nakulebukwa, we-maimargi nued egi binsalegodo.”
39 Jesús sogdebar: “Ar we be nue wisigarmar, ar dule-neg-ibed wisile, igi-wachigi atursaed danikoe, idu guagwar sigisaled, ei-ibmar atursaega imaksasuliled. 40 Degisoggu, bemar guagwar gudii-samar, ar ade be wichurmalad sana, ani Dule-Machi, an danikoe.”
Jesús mai-nuedgi, degi, mai-iskanagi sunmaksad
(Mateo 24:45-51)
41 Geb degi Pedro Jesúsga sogded:
—Dummad, ¿we be burbar anmarga be ibmar sogsad, anmargarbi be soge, igi, bela baiganga be sogmoga?
42 Degi Dummad-Jesús abin-sogded: “¿Ar doa degite mai-nued, nue binsaed nikaa, geg galakuedga guosunna? Mai-deyobidi, na e-dummad na e-neg-dakega nug-saodo, adi wachi-sekalaa mai-baiganga mas-gunned dakegar. 43 Ar we-maigi nued binsalegodo, adi e-dummad gannar nonikir, daknonikir, ar nue deyob arbanai.”
44 Geb degi Jesús sogded: “Napira an bemarga soged, mai-e-dummad bela na e-ibmar-nikadi we-maiga ukoed bela ega ibmar dakegar.”
45 Jesús sogdebar: “Ar mai-iskanardi, na e-gwagegi sokar-dibe: ‘An-dummad amba yoggudoed.’ A-ular mai-baigan, omegan, degi, machergan sarsoalir, degi, mas yaisur gunnalir, gobbalir, mungualir. 46 Ar na e-dummad a-ibagi, a-wachigi danikoed edarbesisulidgi nonikogu, daknonikoed, deyob gudii. Degisoggu, dummad sabsur mai-odurdaknonikodo, Bab-Dummadgi-bengumaladba sabsur odurdaklemogodo.
47 “Ar we-mai, e-dummad igi ibmar-abe-daed wisinad degi-inigwele, guagwar gudigussulid, degine, e-dummad-sogedba ibmar imaksasulid. Degisoggu, sabsur odurdaklesunnodo, ichesur bibyolesunnodo. 48 Ar dule-wargwendi ibmar-odurdakleged-imaksan-inigwele, wichulidba deyob imaksasoggu, unnila ichee wis bibyolegodo. Ar ade dule-wargwenga ibmar-ichesur imakega ega uklesale, ase ibmar-ichesur egislemogoed. Ar ichesur ega ibmar-akwed ega uklesale, ase bur-bule ese egislemogoed.”
Jesús-ular dulemar na muchub-muchub urwenai-gumaloed
(Mateo 10:34-36)
49 Jesús sogdebar: “We-napnegse soo-ogaega an nonikid. ¡Bato we-soo gamaina-yerban! 50 Nue an-dummad-wilegoed. ¡Ibiyobi an nue-wile itoge, we a-ibagangi deyob an guedse!
51 “¿Ar we-napnegse an nonigu, napneg bogidik-saega an noni be insae? An bega sogmala, suli. An nonikidi, dulemar na muchub-muchub urwed onogegar.
52 “Ar emi onodoedgi, gwenadgan na e-ataledi, warbaa warbogwad-ebo urwenanai-gumaloed, degi, warbogwad, warbaase urwenanai-gumaloed. 53 Bab na-machigi yolenai-guoed, degi, machi na-babgi yolenai-gumogoed. Nana na-sisgwagi yolenai-guoed, degi, sisgwa na-nangi yolenai-gumogoed. Saka-bundor balagi yolenai-guoed, degi, bala saka-bundorgi yolenai-gumogoed.”
Jesús-ibagan-naid dulemar aku daksamalad
(Mateo 16:1-4; Marcos 8:11-13)
54 Jesús dulemar-bukidaradga sogdebar: “Wegi anmar yargi dad-argwanedsik mogir-ainaksii be dakmalale, bemar sogmalad: ‘Di-wied dani.’ Ar deyob gunoni-daed. 55 Ar burwa yarsik gormairdi, bemar sogmalad: ‘Neg-ued dani.’ Ar deyob gunoni-daed.
56 “¡Bemar wagar-darbo-damalad! Ar bemar napneg, degi, nibneg-igargan-gumaloed mag dakmaladde, degite, ¿ibiga we-ibagangi-ibmar-gunaiddi aku bemar dakmarsunna? Bemar mag dake-wilubmardo.”
Dule na-ebo urwediid ebo igar-naboged
(Mateo 5:21-26)
57 Jesús sogdebar: “¿Ar ibiga bemar-sunnad geg be dakmala, wede bule igar-napiragwad-dibe? 58 Dule-igar-nabogedse istar-be-dakdiid-bebo ase nadapir, igarba igar-naboged be imake, adi melle dule-igar-nabogedse be-sedegar, degi, adi melle suar-ibedga be ukegar, degi, suar-ibed melle eskaryagi adi be metegar. 59 Napira an bega soged, be-eskaryagi-mellesiid be noosurguodo, bela begi-mani-galesad be bennukedse.”