10
Sama na a tuutuu soluguman
fu den sikapu?
Fu tuutuu mi e taigi u taki: “A sama di e suku fu pasa a wan taa peesi go a ini a pen fu den sikapu boiti a doo, na wan fufuuman efu wan kiiman. Ma, a sama di e waka pasa na a doo go a ini a pen fu den sikapu, ne en na wan soluguman fu den sikapu. Te a kon, da wanten a man di e oli waki na a pen e opo a doo fu a pen gi en. Da o kai den sikapu fi en a nen, da den sikapu o yee en tongo. Da a o tyai den puu a ini a koi go a doo. Da te a tyai den go a doo, da ai waka a den fesi, da den sikapu e waka ne en baka. Bika den sikapu sabi en tongo. Ma te taa sama o kon, da den ná o komoto go waka ne en baka. Ma den o lon gwe, bika den á sabi a sama de.” Ma Masaa Jesesi be gi den a ageisi toli ya. Ma den á be fusutan seefi seefi san a be wani taki.
Masaa Jesesi na a doo
Ne Masaa Jesesi taigi den taki: “Fu tuutuu mi e taigi u ete wan toon taki, miseefi na a doo di sama sa waka pasa go a ini a pen fu den sikapu. Ibii sama di be kon a mi fesi, na soso fufuuman anga kiiman. Na fu dati ede meke den sama ná aliki den, leti enke fa i si sikapu nái fitoow wan sama di den á sabi. Da leti enke fa i si wan sama sa waka pasa a wan opo opo doo go a ini wan osu, da na letiso mi de fu u waka pasa go a ini fu fende a bun solugu fu Gadu. Na mi na a doo fu a koi fu den sikapu fu Gadu. A mi u sa go a ini kon a doo on ten u wani. 10 Ma wan fufuuman, te a kon, ai kon namo fu fufuu anga kii anga booko sani poli kaba a soso. Ma mi kon fu gi libi a libi tapu te a pasa peesi.”
Masaa Jesesi na a bun soluguman
fu den sikapu
11 “Mi na a bunbun soluguman fu den sikapu. Da leti enke fa i si a soluguman fu den sikapu e kibii den sikapu fi en, na letiso mi sa gi mi libi fu kibii den bakaman fu mi tu fu sani á du den. 12 Ma wan sama di den yuu fu luku den sikapu, di á de wan soluguman, á de so. Bika ná en abi den sikapu. Da te a si wan takuu meti e kon, da wanten wanten ai lon gwe fika den sikapu wawan. Da a takuu meti o kon, da a kisi son fu den. Da a yaki den paati. 13 A sama di den be yuu lon gwe fi en. Bika na yuu namo den yuu en. A ná abi toobi anga den sikapu, bika a ná fi en.
14 “Ma mi na a bunbun soluguman fu den sikapu. Mi sabi den sikapu fu mi, da den sikapu fu mi seefi sabi mi tu. 15 Leti enke fa i si mi anga mi Tata sabi useefi, na letiso mi anga den sikapu fu mi sabi useefi tu. Da mi ná abi toobi fu dede gi den. 16 Ma mi abi taa sikapu ete, di á de na a kulu ya ete. Da den dati seefi mi mu tyai kon na a kulu ya tu. Bika den o yee mi tongo, da den kon a mi. Da na so a o de: Wankodo ipi sikapu anga wankodo soluguman.
17 “Da mi Tata lobi mi, fu di mi e gi mi libi fu dede gi den sikapu fu teke en baka. 18 Ná wan sama o puu mi libi a mi. Nono! Kweti kweti! Ma na anga miseefi wani mi e dede. Mi abi a taanga fu dede. Ma soseefi mi abi a taanga fu teke mi libi baka tu. Bika na mi Tata seefi sende mi fu du dati.”
19 Da den wowtu fu Masaa Jesesi di a taki ya, meke den Dyu kisi den wan gaan toobi anga denseefi. 20 Somen fu den taki: “Na wan takuu jeje de na a man de tapu! Ai law! Saide meke u taampu de e aliki en ete?”
21 Taawan taki: “Na so wan sama di takuu jeje de ne en tapu e taki? Wan takuu jeje sa opo wan beendiman ain fu meke ai si baka?”
Den Dyu á wani Masaa Jesesi
22 Da a yuu de, da den be abi wan piisii fesa fu den a Jelusalem. Da te den be e nyan a piisii ya, da den be e pakisei a ten di den be e wei a Mama Keliki gi Masaa Gadu. Da na a moo koo pisiten fu a yali a ini Islayeli Kondee. 23 We, ne Masaa Jesesi de fi en, e koi na den baikon fu a Mama Keliki di den be e kai a Baikon fu Salomo. 24 We, ne den Dyu kon lontu en de, ne den akisi en taki: “We, man, on langa yu o daai daai u ete? Taigi u kiinkiin. Yu na a Kelestesi? Taigi u meke u sabi.”
25 Ne Masaa Jesesi piki den taki: “Mi be taigi u kaba. Ma u á wani biibi mi san mi taigi u. Bika den wooko di mi e du, a mi Tata nen e soi kiinkiin sama a mi. 26 Ma u nái biibi mi. Bika u a ná mi sikapu. 27 Den sikapu fu mi e waka a mi baka. Bika den sabi mi tongo, da den e du san mi taki. Da soseefi, miseefi sabi den tu. 28 Da mi e gi den a libi fu tego. Noiti wanten den sa lasi go kaba a soso moo. Da soseefi ná wan sani sa puu den a ini mi ana ini. 29 Bika mi Tata di gi mi den, bigi moo ala san di de. Da ná wan sama di poi puu den a ini mi Tata ana ini tu. 30 Bika mi anga mi Tata na awan.”
Den Dyu teke siton fu naki
Masaa Jesesi kii
31 Ma now di a taki a sani ya, ne den Dyu teke siton baka fu naki en kii. 32 Ma Masaa Jesesi taigi den taki: “Mi du somen gaan foondoo foondoo wooko a u mindii fu soi u a kaakiti fu Gadu. We, fu on di fu den sani ya ede, meke u wani naki mi kii anga siton?”
33 We, ne den Dyu piki en taki: “We, a ná fu wan fu den foondoo foondoo wooko di i du meke u wani kii yu. Ma na fu di yu e oli Gadu a sipowtu. Bika yu na wan kuwownu libisama enke u ya. Ma yu e poti iseefi enke Gadu.”
34 Ne Masaa Jesesi piki den taki: “A ná a ini useefi weiti a taki, Masaa Gadu taki: ‘U na gadu, no?’ 35 We, wi sabi taki san Masaa Gadu Buku e taki na tuu fu alaten. Da Masaa Gadu e kai den sama di e teke a bosikopu fi en, gadu. 36 We, efu na den kuwownu libisama de a kai gadu, da fa fu Awan di Masaa Gadu teke poti apaiti fasi gi enseefi, sende kon a goontapu? Fa u sa taigi mi taki, mi e oli Masaa Gadu a sipowtu, fu di mi taki, mi na a Manpikin fu Masaa Gadu? 37 We, efu u si taki a ná den wooko fu mi Tata mi e du, da u ná abi fu biibi mi. 38 Ma, efu na den wooko fu mi Tata mi e du, da u ná abi fu biibi mi seefi, ma u biibi den wooko. Bika te u biibi den wooko, da u sa kon fusutan fu sabi taki: A Tata de a ini mi. Da soseefi mi de a ini a Tata tu.”
39 Ma di Masaa Jesesi taki so, ne den e suku baka fu kisi en tyai gwe. Ma a waka saafi komoto a den ini de gwe.
Ipi sama kon e biibi Masaa Jesesi
40 Ne a koti go na abaa fu a Joodani Liba, a pe Johanisi be e dopu sama fosi. Ne a tan de. 41 Ne somen sama kon ne en taki: “Na tuu. Johanisi a á be e du ná wan foondoo sani. Ma ala san di a be taki fu a sama ya, ala den fiya na tuu.” 42 We, somen sama kon e biibi a Masaa Jesesi di a de ape.