12
1 Vahepeal oli kogunenud nii palju tuhandeid inimesi, et nad astusid üksteisele peale. Jeesus hakkas kõnelema esmalt oma jüngritele. „Hoidke end variseride juuretise − silmakirjalikkuse − eest.
2 Sest pole midagi varjatut, mis ei saaks avalikuks, ega midagi salajast, millest ei saadaks teada.
3 Seda, mida olete pimedas öelnud, kuuldakse valges; mida olete salajas sosistanud, seda kuulutatakse katustelt.
4 Ma ütlen teile, mu sõbrad, ärge kartke neid, kes ihu tapavad, sest kui nad on seda teinud, ei saa nad enam midagi rohkem teha.
5 Lubage, et ma selgitan, keda te peaksite kartma. Te peaks kartma seda, kellel on võim teid pärast tapmist Gehennasse heita. Tema on see, keda peaksite kartma.
6 Kas mitte viis varblast ei müüda kahe penni eest? Kuid Jumal ei unusta neist ühtki.
7 Isegi juuksekarvad teie peas on ära loetud. Ärge kartke, te olete rohkem väärt kui palju varblasi!
8 Ma räägin teile tõtt: kes avalikult tunnistavad, et nad kuuluvad mulle, nende kohta tunnistab ka inimese Poeg Jumala inglite ees, et nad kuuluvad talle,
9 aga kes mind salgavad, neid salatakse Jumala inglite ees.
10 Igaühele, kes kõneleb inimese Poja vastu, antakse andeks, aga kes teotab Püha Vaimu, sellele ei anta andeks.
11 Kui teid tuuakse kohtusse sünagoogide, ülemate ja valitsejate ette, siis ärge muretsege sellepärast, kuidas end kaitsta või mida peaksite ütlema.
12 Püha Vaim õpetab teile sel hetkel, mida on oluline öelda.“
13 Keegi rahva hulgast küsis Jeesuselt: „Õpetaja, palun ütle mu vennale, et ta jagaks minuga pärandust.“
14 „Mu sõber,“ vastas Jeesus, „kes määras mind teie kohtumõistjaks otsustama, kuidas teie pärandus tuleks jagada?“ Ta ütles rahvale
15 „Olge valvel ja hoiduge kõigist ahnetest mõtetest ja tegudest, sest inimese elu ei olene asjadest, mida ta omab.“
16 Seejärel jutustas ta neile näitlikustamiseks ühe loo. „Elas kord üks rikas mees, kellel oli väga viljakas maa.
17 Mees arutles endamisi: „Mida ma peaksin tegema? Mul pole kusagil oma vilja hoida.
18 Ma tean, mida ma teen,“ otsustas ta. „Ma lõhun oma aidad maha ja ehitan suuremad aidad, siis on mul ruumi, kus hoida kogu oma vilja ja kõike, mis mul on.
19 Siis ütlen endale: sul on piisavalt, et elada palju aastaid, nii et võta elu rahulikult: söö, joo ja tunne rõõmu!“
20 Aga Jumal ütles talle: „Sina rumal mees! Selsamal ööl nõutakse su elu tagasi ja kes saab siis kõik selle, mida sa oled varunud?“
21 Nii juhtub inimestega, kes kuhjavad endale vara, kuid ei ole rikkad Jumalas.“
22 Jeesus rääkis oma jüngritele: „Sellepärast ma ütlen teile, et ärge muretsege oma elu pärast, mida süüa, ega oma rõivaste pärast, mida kanda.
23 Elu on palju enam kui toit ja ihu enam kui rõivaste kandmine.
24 Vaadake ronki. Nad ei külva ega lõika, neil ei ole ladu ega aita, kuid Jumal toidab neid. Ja teie olete palju väärtuslikumad kui linnud!
25 Kas suudate elu pärast muretsemisega lisada oma elule tunnigi?
26 Kui te ei suuda nii väikest asja, miks siis ülejäänu pärast muretseda?
27 Mõelge liiliatele ja sellele, kuidas nad kasvavad. Nad ei tööta ega ketra lõnga rõivaste jaoks, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nii kaunilt riietatud kui üks neist.
28 Nii et kui Jumal rüütab väljad nii kaunite lilledega, mis täna on siin, aga homme kadunud, kui nad põletatakse tules, et ahju kütta, kui palju enam riietab Jumal teid, kellel on nii vähe usku!
29 Ärge olge mures sellepärast, mida te sööte või joote − ärge muretsege sellepärast.
30 Kõigi nende asjade pärast muretsevad inimesed maailmas, kuid teie Isa teab, et te neid vajate.
31 Otsige Jumala riiki ja teile antakse ka kõike seda.
32 Ära karda, väike kari, sest teie Isa annab teile hea meelega kuningriigi.
33 Müüge ära, mis teil on, ja andke raha vaestele. Hankige endale kukrud, mis ei kulu, aare taevas, mis ei saa iial otsa, kus varas ei saa seda varastada ega koi hävitada.
34 Sest see, mida te väärtuslikuks peate, näitab, kes te tegelikult olete.
35 Olge riietatud ja valmis ning hoidke lambid põlemas,
36 nagu oma isandat pulma pidusöögilt tagasi ootavad sulased, kes on valmis ukse nobedalt avama, kui isand tuleb ja koputab.
37 Nende sulaste jaoks on hea, kui isand leiab nad valvamas, kui tagasi tuleb. Ma räägin teile tõtt: ta paneb riidesse, laseb neil söögilauda istuda ning tuleb ja teenib neid ise!
38 Isegi kui ta tuleb keskööl või vahetult enne koitu − kui hea on see sulaste jaoks, kui isand leiab, et nad valvavad ja on valmis!
39 Aga pidage meeles seda: kui isand teaks, millal varas tuleb, siis oleks ta valvel ega laseks oma majja sisse murda.
40 Ka teie peate valmis olema, sest inimese Poeg tuleb siis, kui te ei oska arvatagi.“
41 „Kas sa räägid selle loo ainult meile või kõigile?“ küsis Peetrus.
42 Issand vastas: „Kes on siis usaldusväärne ja arukas kojaülem, see inimene majapidamises, kelle isand paneb vastutama õigel ajal toidu väljajagamise eest?
43 Selle sulase jaoks on hea, kui isand tagasi tulles leiab, et ta teeb seda, mida peab.
44 Ma räägin teile tõtt: isand paneb selle sulase kõige eest vastutama.
45 Aga mis siis, kui see sulane ütleks endamisi: „Mu isandal läheb tulemisega kaua aega,“ ning ta hakkaks teisi sulaseid ja teenijatüdrukuid peksma, pidutsema ja purjutama?
46 Selle sulase isand tuleks ootamatult ühel päeval tagasi, ajal, mil ta ei oota, ning karistaks teda rängalt, koheldes teda nagu täielikult ebausaldusväärset.
47 See sulane, kes teadis, mida tema isand tahab, ja ometi ei olnud valmis ega järginud isanda juhiseid, saab kõvasti peksa;
48 aga sulane, kes ei teadnud ja tegi karistust väärt asju, saab ainult vähe peksa. Kellele on antud palju, sellelt ka oodatakse palju, ja kellele on usaldatud rohkem, sellelt nõutakse rohkem.
49 Ma olen tulnud maad süütama ja ma tõesti soovin, et see juba põleks!
50 Aga ma pean minema läbi ristimise, ma olen ahastuses ja soovin, et see oleks läbi!
51 Kas te arvate, et ma tulin maa peale rahu tooma? Ei, ma ütlen teile, ma toon lahkmeelt.
52 Nüüdsest peale on nii, et kui peres on viis liiget, on nad lahkarvamusel: kolm on kahe vastu ja kaks kolme vastu.
53 Nad kõik on üksteise vastu − isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia vastu ja minia ämma vastu.“
54 Siis kõneles Jeesus rahvale. „Kui te näete läänest pilve tõusmas, ütlete te kohe: „Vihmasadu on tulemas,“ ja nii toimub.
55 Kui puhub lõunatuul, ütlete te: „Läheb palavaks,“ ja nii on.
56 Te silmakirjatsejad, kuidas see nii on, et te oskate õigesti tõlgendada ilma, kuid te ei oska tõlgendada praegust aega?
57 Miks te oma peaga ei mõtle ega otsusta, mida on õige teha?
58 Kui lähete koos oma süüdistajaga kohtuniku juurde, siis peaksite teel olles püüdma lahendust leida. Muidu veetakse teid kohtu ette ja kohtunik annab teid ametniku kätte ja ametnik heidab teid vanglasse.
59 Ma ütlen teile, te ei pääse enne välja, kui olete oma viimase penni ära maksnud.“