10
1 Jeesus lahkus Kapernaumast ning läks Juudamaale ja teisele poole Jordanit. Taas kogunes rahvas tema juurde ja ta õpetas neid nagu alati.
2 Mõned variserid tulid tema juurde. Nad üritasid teda proovile panna küsimusega: „Kas lahutus on seaduspärane?“
3 „Mida Mooses käskis teha?“ küsis ta vastuseks.
4 „Mooses lubas mehel kirjutada lahutustunnistuse ja naise minema saata,“ vastasid nad.
5 Siis ütles Jeesus neile: „Mooses kirjutas selle määruse teile teie kõva südame tõttu.
6 Kuid alguses, loomisel, tegi Jumal meessoost ja naissoost inimese.
7 Sellepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning ühineb abielus oma naisega
8 ja neist kahest saab üks ihu. Nad ei ole enam kaks, vaid üks.
9 Ärgu keegi lahutagu seda, mille Jumal on ühendanud.“
10 Kui nad olid tagasi majas, hakkasid jüngrid talle selle kohta küsimusi esitama.
11 „Iga mees, kes lahutab oma naisest ja abiellub uuesti, rikub abielu oma naisega,“ rääkis ta neile.
12 „Ja kui naine lahutab oma mehest ja abiellub uuesti, rikub ta abielu.“
13 Mõned tõid oma lapsi Jeesuse juurde, et ta saaks neid õnnistada, kuid jüngrid käskisid neil ära minna ning lapsed Jeesusest eemal hoida.
14 Aga kui Jeesus nägi, mida nad teevad, sai ta väga pahaseks ja ütles neile: „Laske lastel minu juurde tulla! Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub sellistele, kes on nagu need lapsed.
15 Ma räägin teile tõtt: igaüks, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu laps, ei saa sinna sisse.“
16 Ta kallistas lapsi, pani oma käed nende peale ja õnnistas neid.
17 Kui Jeesus asutas end teele, tuli üks mees jooksuga ja põlvitas Jeesuse ette maha. „Hea õpetaja, mida ma peaksin tegema, et ma kindlasti igavese elu saaksin?“ küsis ta.
18 „Miks sa nimetad mind heaks?“ küsis Jeesus temalt. „Keegi peale Jumala ei ole hea.
19 Sa tead käske: sa ei tohi tappa, sa ei tohi abielu rikkuda, sa ei tohi varastada, sa ei tohi anda valetunnistust, sa ei tohi petta, sa pead oma isa ja ema austama …“
20 „Õpetaja,“ vastas mees, „kõiki neid käske olen ma täitnud lapsest saadik.“
21 Jeesus vaatas teda armastusega ja ütles: „Sul on puudu ainult üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, ja anna raha vaestele ning sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind.“
22 Selle peale vajus mees näost ära ja lahkus väga kurvalt, sest ta oli väga jõukas.
23 Jeesus vaatas ringi ja ütles oma jüngritele: „Jõukad inimesed saavad Jumala riiki ainult suurte raskustega!“
24 Jüngrid olid sellest vapustatud. Kuid Jeesus jätkas: „Mu sõbrad, Jumala riiki on raske pääseda.
25 Lihtsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki saada.“
26 Jüngrid olid veelgi suuremas segaduses. „Kes siis üldse maa peal päästetud saab?“ küsisid nad üksteiselt.
27 Neile otsa vaadates vastas Jeesus: „Inimlikust vaatenurgast on see võimatu, aga mitte Jumala jaoks. Jumalal on kõik võimalik.“
28 Peetrus hakkas rääkima: „Me oleme kõik maha jätnud, et sind järgida …“
29 „Ma räägin teile tõtt,“ vastas Jeesus, „igaüks, kes on minu ja hea sõnumi pärast maha jätnud oma kodu või vennad või õed või ema või isa või lapsed või maa,
30 saab omal ajal vastu sada korda rohkem kodusid ja vendi ja õdesid ja lapsi ja maid, aga ka rohkem tagakiusamist. Tulevases maailmas saavad nad igavese elu.
31 Ent paljudest esimestest saavad viimased ja viimastest esimesed.“
32 Nad jätkasid oma teed Jeruusalemma poole ja Jeesus kõndis ees. Jüngrid olid ärevad ja teised järelkäijad hirmul. Nii võttis Jeesus jüngrid kõrvale ja hakkas neile selgitama, mis pidi temaga juhtuma.
33 „Me lähme Jeruusalemma,“ rääkis ta neile, „ja inimese Poeg antakse ülempreestrite ja vaimulike õpetajate kätte. Nad mõistavad ta surma ning annavad võõramaalaste kätte.
34 Nad pilkavad teda, sülitavad tema peale, piitsutavad teda ja tapavad ta. Kuid kolme päeva pärast tõuseb ta jälle surnuist üles.“
35 Jaakobus ja Johannes, Sebedeuse pojad, tulid tema juurde.
„Õpetaja,“ ütlesid nad, „me tahame, et sa teeksid meile seda, mida me sinult palume.“
36 „Mida te siis tahate, et ma teile teeksin?“ vastas Jeesus.
37 „Kui sa võidad ja istud oma troonile, siis hoolitse selle eest, et meie istuksime sinu kõrval, üks paremal, teine vasakul pool,“ ütlesid nad talle.
38 „Te ei tea, mida te palute,“ vastas Jeesus. „Kas te suudate juua karikast, millest mina joon? Kas te suudate saada ristitud valuristimisega, mida mina kannatan?“
39 „Jah, me suudame,“ kostsid nad.
„Te joote sellest karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse sama ristimisega millega mind,“ ütles Jeesus neile,
40 „aga minu määrata ei ole, kes istub minu paremal või vasakul pool. Need kohad on reserveeritud neile, kelle jaoks need on valmistatud.“
41 Kui ülejäänud kümme jüngrit sellest kuulsid, olid nad Jaakobuse ja Johannese peale pahased.
42 Jeesus kutsus jüngrid kokku ja rääkis neile: „Te mõistate, et need, kellel on võim rahvaste üle, rõhuvad oma rahvast. Valitsejad käituvad nagu türannid.
43 Aga teiega ei ole nõnda. Igaüks teist, kes tahab olla valitseja, peab olema teie teenija,
44 ja igaüks, kes tahab olla esimeste hulgas, peab olema teie kõigi ori.
45 Sest isegi inimese Poeg ei tulnud selleks, et lasta ennast teenida, vaid ise teenima ja andma oma elu lunarahaks paljude eest.“
46 Jeesus ja tema jüngrid läksid läbi Jeeriko ning kui nad olid linnast suure rahvahulga saatel lahkumas, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus.
47 Kui ta kuulis, et see oli Jeesus Naatsaretist, hakkas ta hüüdma: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
48 Paljud käskisid tal vait olla, aga selle peale hakkas ta veel rohkem hüüdma: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
49 Jeesus peatus ja ütles: „Öelge talle, et ta tuleks siia.“ Nii kutsuti ta kohale sõnadega: „Hea uudis! Tõuse üles, ta kutsub sind.“
50 Bartimeus hüppas püsti, viskas kuue maha ja tormas Jeesuse poole.
51 „Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“ küsis Jeesus talt.
„Õpetaja,“ vastas ta Jeesusele, „ma tahan näha!“
52 „Võid minna. Sinu usk minusse on su tervendanud.“ Kohe suutis Bartimeus näha ja järgis Jeesust tema teel.