EKITABO KYA
LUUSI
Enyanjula
Ekitabo kya Luusi kitumula oku bintu ebisamalalya, ebyabire nga bituuka oku bʼomu nyumba emoiza oMwisirairi, omu biseera aBalamuzi owebafugiire ekyalo ekyo. ONawume omaaye wʼabaana, yasisinkanire obugosi bwʼamaani ino, oibaaye nʼabataane owebafiire. Abantu bʼomu nyumba eyo babbaire basengere omu kyalo kyʼe Mowaabbu ekitali kyʼe waabwe olwʼenzala eyabbaire omwIsirairi.
Neye oluzwanyuma oNawume nʼaira nʼasuna enkabi, omoiza oku balyabe, oLuusi oMumowaabbu, oweyamusabire ayabe naye ngʼakanga e Isirairi. OLuusi nʼasuubiza okubbeeranga oNawume.
Owebatuukire omwIsirairi, oLuusi nʼoNawume bombi ni basuna enkabi, oBbowaazi owʼekika kya ibaaye wa Nawume, oweyatandiikire okubalabirira era nʼaikirirya okufumbirwa oLuusi.
Omulembe gwʼaBalamuzi gwabbaire mubbimubbi era aBaisirairi bangi, babbaire tibakwata amateeka. Omu kitabo kinu, oNawume nʼoLuusi nʼoBbowaazi ibo kyʼokuboneraku ekisa ekyʼaBaisirairi abakwata amateeka ga Kibbumba.
Ekintu ekindi ekikulu omu kitabo kinu kiri kiti, oLuusi eyabbaire atali Mwisirairi, yasuukire niiye ozeiza wʼabazeiza ba kabaka oDawudi. Ekyo era kyona kibba kitegeeza kiti yabbaire zeiza wa Yesu. Ekyo kiraga kiti okubba omuntu wa Kibbumba, tikisinzirira ku ndyo egituzwamu, neye kisinzirira ku kwikirirya kwʼomuntu omu Kibbumba.
Engeri egibyecaanamu:
1. Ensuula esooka etumula oku b’enyumba ya Nawume era obugosi obw’amaani obubabiteremu, n’oluzwanyuma engeri oNawume egiyakangire n’oLuusi omwIsirairi.
2. Omu nsuula eyokubiri, tusoma oku ngeri oLuusi egiyasisinkaniremu oBbowaazi, ngʼoLuusi alondekererya ebyokulya eby’empeke omu musiri gwa Bbowaazi.
3. Ensuula eyokusatu etumula oku ngeri oNawume egiyatumiremu oLuusi okusaba oBbowaazi amufumbirwe iye oLuusi era amulabirirenge olwʼokubba yabbaire w’omu kika kya ibaaye. Era oBbowaazi n’aikirirya okukola ekyo.
4. Ensuula eyokuna esonzola engeri oBbowaazi egiyaguliremu ebintu by’omugenzi oibaaye wa Nawume, n’afumbirwa n’oLuusi.
1
ONawume nʼoLuusi
Eira eyo omu biseera abalamuzi nga niibo abakubbembera ekyalo kyʼe Isirairi, enzala nʼegwa omu kyalo ekyo. Awo ni wabbaawo omusaiza owʼe Bbeserekeemu ekyʼomu Buyudaaya, nʼayaba nʼomukaliwe, nʼabataane baabwe ababiri, ni basenga omu kyalo kyʼe Mowaabbu. Omusaiza oyo yabbaire niiye Erimereki, omukaliwe nga niiye oNawume, abataane baabwe ababiri nga niibo oMakuloni nʼoKiriyoni. Abantu abo, babbaire bʼomu kika kyʼaBeefulaasi okuzwa omu Bbeserekeemu ekyʼomu Buyudaaya. Baabire omu kyalo kyʼe Mowaabbu ni babba eeyo.
Atyanu Erimereki oibaaye wa Nawume nʼafa, era oNawume nʼasigala nʼabataane ababiri. Ni bafumbirwa abakali aBamowaabbu, omoiza nga niiye Olupa nʼogondi bati Luusi. Oluzwanyuma lwʼokutyama eeyo emyanka ooti ikumi, oMakuloni nʼoKiriyoni bona ni bafa. Atyo oNawume nʼasigala ngʼabula abataane abo ababiri nʼoibaaye.
ONawume akanga e Bbeserekeemu nʼoLuusi
Awo oNawume ngʼaali omu kyalo kyʼe Mowaabbu, nʼawulira ati, oMusengwa agabiriire abantube amakungula amasa. Kale iye nʼategeka okuzwayo akange e ika nʼabalyabe. Yasetukire nʼabalyabe nʼazwa e giyabbaire atyama, nʼakwata oluguudo olumukanja omu kyalo kyʼe Buyudaaya.
Cooka owebabbaire baaba, oNawume nʼakoba abalyabe abo ababiri ati, “Nabuli moiza akange e waabwe, e gibamubyala. Era nsaba nti oMusengwa abakwatire ekisa, nga nywena owemwankwatiire nze nʼabagenzi ekisa. Era nsaba oMusengwa awe nabuli moiza kwinywe eidembe omu kisito kyʼomusaiza ogondi oguyafumbirwa.”
Awo nʼabagwa omu bifubba okubaseebula. Neye ibo ni bakuukulya-bukuukuli, 10 era ni bamukoba bati, “Kadi, twakanga na iwe omu bantubo.”
11 Neye era oNawume nʼabakoba ati, “Mukange e waanywe baana bange. Lwaki mutaka okwaba na nze? Museega muti nkaali mpezya okubabyalira abaisuka abandi babafumbirwe? 12 Mukange e waanywe baana bange; nze nkairiire ino era timpezya okusuna omusaiza ogondi. Nʼowenandiseegere nti nkaali ndiyo nʼeisuubi okufumbirwa, ni mba nʼomusaiza olwatyanu, ni mbyala abaana abaisuka, 13 olwo mwandikuumire paka owebandikulire? Mwandyekuumire nandi ni mufumbirwa ni mubakuuma niibo? Kadi, baana bange. Embeera yange mbiibbi ino okukiraku eyaanywe, olwʼokubba nze oMusengwa ali kundumyanga ino.”
14 Era owebawuliire ebyo tete ni bakuukulya. Awo Olupa nʼagwa odaaniwe omu kifubba okumuseebula, neye oLuusi iye ni yeesiba oku Nawume. 15 ONawume nʼakoba oLuusi ati, “Obone enu, omwalikwawo akangire omu bantube, era eeri abakibbumbabe. Wena oyabe.”
16 Neye oLuusi nʼamwiramu ati, “Tiwaneegairira okukuleka, ooba okukuzwaku. Iwe e giwayabanga, zena ginayabanga, era e giwaabbanga zena ginaabbanga. Abantubo, niibo ababbanga abantu bange era oKibbumbawo, niiye eyabbanga oKibbumba wange. 17 E giwalifeera, zena ginalifeera era gibalindiika. OMusengwa ambonerezanga nʼobukambwe singa owewalibbaawo ekinjawukanisya na iwe, okutoolaku okufa.” 18 ONawume oweyaboine ngʼoLuusi amaliriire okwaba naye, nʼalekeraawo okumwegairira okumuleka.
19 Kale abakali abo bombi ni beeyongerayo paka owebatuukire e Bbeserekeemu. Owebatuukire eeyo, ekibuga kyonakyona ni kisamaalirira olwʼokubabona. Abakali baayo ni beebuulya bati, “Onu niiye oNawume?”
20 ONawume nʼabakoba ati, “Timwanjeta muti Nawume,* neye munjete muti Mala, olwʼokubba oMusengwa oWabwezye Bwonabwona yaleeteire obwomi bwange okunakuwala ino. 21 Nazwire kunu nga ndi nʼomusaiza nʼabaana, neye oMusengwa anjirirye nga ndi denge. Munjetera niki oNawume? OMusengwa yandeetereku obugosi; oMusengwa oWabwezye Bwonabwona yandeetereku ekisiraani.”
22 Atyo oNawume weyakangire okuzwa omu kyalo kyʼe Mowaabbu, ngʼali nʼoLuusi omulyawe, owʼomu kyalo kyʼe Mowaabbu. Batuukire e Bbeserekeemu ngʼamakungula ga bbaale gatandiika.
* 1:20 Nawume. Kitegeeza, musangaali. 1:20 Mala. Kitegeeza, munakuwali. 1:22 Bbaale. Kinu kika kya, ngaano.