6
Tichavapa ema Jesús te mávasa Nazaret
(Mt 13.53-58; Lc 4.16-30)
Tacahe, te apanapa sache, tiyana­varepa tipaica. Tichavapa tayehe eta mávasa Nazaret, mámamu­ri­hapaipa ena máimitureana. 2-3 Tacahe, te jena sache sávaru­mu­huquene, tiyanapa tayehe eta náuruji­si­rareva nayuja­ra­sirare ena achaneana. Tímitu­recapa. Camuriana ena tisama­ra­ra­canahi. Ichape eta tahapa­sa­mu­re­chi­ra­vacahi ena achaneana. Váhisera návara­hahini nasuapahini. Náepuru­richucha éma. Ánipa nacahe:
—¿Távihapuca mavínehi eta júcana máimitu­ra­pia­na­hicacha ema máca? ¡Témuna­hi­ri­cavapa títupa­ji­jia­ca­vai­pa­hí­jicacha! ¿Távihasica macara­va­huinehi eta máichirayare eta tiárami­careana? Vivaraha vímaha víti apanava eta máichaque­nea­nahíji visamai­ri­ri­ruanahi. Taicha vímatihi ema maca. Carpinté­rochucha éma. Vímati­hivare esu maena María. Vímati­hivare ema maparape Jacobo*, émapa ema José, émapa ema Judas, émapa ema Simón. Vímati­hivare ena esenana mapara­pe­na­veanahi, ticava­sanahi ani —náichacacapa.
Ema Jesús máimatihi eta napane­re­ruanahi. Tásiha, máichavacapa:
—Tatuparaca epicau­cha­haviya vimutu viti mavaneruana ema Viya. Étisera eti nujanea­nanahi ecava­sanahi eta te juca viávasa, étipa eti nupara­pe­naveana, vahi epicau­cha­nuhini —máichavacapa.
5-6 Éma, ichape eta máramirahi eta namasua­pa­ji­raivahi éna. Eta tacahe, tájina máimere­ca­hichaini eta tiárami­ careana. Tacarichu eta macana­ra­sirahi ena nacaju­ma­queneana eta máemama­ma­há­si­ra­vacahi te mavahuana. Vahi camuria­nai­nahíni ena macana­ra­ruanahi.
Ema Jesús mavanecavacapa ena dócequeneana apóstoleana napaicayare tamutu avasareana, ticametarairuanayare
(Mt 10.5-15; Lc 9.1-6)
Tacahe, ema Jesús tiyanapa mapaicahi eta avasareana máimitu­ca­va­capaipa ena achaneana.
Étana sache, macuru­ji­mu­rihapa ena dócequeneana mayeheana apóstoleana. Tacahe, máijara­ca­vacapa eta náitupa­ji­jia­si­ra­vayare narata­hai­rayare náquijica ena éreanana. Tacahe, mavanecapa tiyanana eta te apana­paneana avasareana, apina­na­ya­repahi eta napaisi­ra­ya­repahi. Matupa­racapa, ánipa máichavaca:
—Tájina iámaimahi eta eyere­ruvana eta epaisiraya. Váhivare ecuama eta eniru­rucuha te alforja, étapa eta plata. Étana­ri­chuvare iámayare eta emuiriha. Tacarichu iámaya eta eyupairiqui. Ecaepa­ru­pe­va­ya­resera. 10 Te ítecapapa tayehe eta jácani peti íteca­pihaya te jácani avasare, ánasi tayehe. Te iúchuca­yarepa eta te jena avasare, epaenumava ejunijica eta íteca­pihahi. 11 Te váhipuca nacuja­capahe te jácani avasare, váhivare nacuvaraha nacusamahe, iúchuca­va­neyare. Étata­pe­va­cha­va­nu­ma­ya­resera eta máteji te ívapeana. Táicutia­rayare eta máicuña­si­ra­va­cayare ema Viya taicha eta namava­rairahi najaca­pa­hehini. Nutupiruva numetacahe, te táitecapa eta juicio, tiápaju­ca­vainapa eta náicuñayare. Tacachu­ri­cayare eta nacaicu­ñai­rayare ena achaneana váinara­ji­queneana ticava­sanaini te Sodoma étapa eta Gomorra —máichavacapa ema Jesús.
12 Tacahe, tiyananapa ena dóceana. Ticame­ta­rairuana eta tacamu­nui­ra­yarehi eta náeneuchi­ravaya ena achaneana, náinajica eta napeca­turana. 13 Náimiju­na­va­capaipa ena éreanana tiávahá­canahi ena achaneana. Camuria­na­hivare ena nacana­raruana tayehe eta najumanaini, nacapa­ja­si­si­rapahi te nachuti eta aceite.
Ema Herodes masamairiricapa eta máichaqueneanahi ema Jesús
(Mt 14.1-2; Lc 9.7-9)
14 Tacahe, ema Herodes ema aquenucahi tayehe eta Galilea masamai­ri­ri­ca­varepa eta máichaque­neanahi ema Jesús, taicha náechaji­sihahi namutu ena achaneana. Nararihi ena téjeca­pa­vanahi eta napane­reruana, ánipa nacahe:
—Ema maca Jesús, ¿váhipuca émaina ema Juan Tícacha­si­rí­ca­rahíni macaparuhi ema Herodes? Tichava­hi­chupuca títareca. Étapuca tacahehi puiti maratahahi maicha eta tiárami­careana —nacahepa.
15 Narari­hisera ena apamuriana nacahepa:
—Émapuca ema víyarahaini profeta Elías, téchepucahi.
Ena apamuriana nacahepa:
—Émarichuhi profeta, macuti­quenehi ena náinapu­reanáini antivuanaini. Váhisera téchepu­caimahi éma —nacahepa.
16 Émasera ema Herodes, eta masamai­ri­ri­sirahi, macahepa:
—Németeacahi ema maca émaripa ema Juan, ema nímiyu­cha­ti­pi­que­nurehi, téchepu­ca­hipuca te máecari —macahepa.
Eta táichararacavahi eta máepenirahi ema Juan
(Mt 14.3-12)
17-18 Eta macapa­sirahi ema Herodes ema Juan, ani tacahe eta táichara­ra­cavahi: Te jena año, ema Herodes mavehahi esu Herodías, esu machinenahi, mayenahi ema maparape Felipe. Máimina­jicapa ema suima. Tacahe, ema Juan macaja­cha­vacapa éna eta navira­ca­cairahi. Étapa tímica­tichahi ema Juan, sucatichapa esu Herodías. Tásiha, ema Herodes máeratacapa te cárcel ema Juan, macava­nai­ripipa náitiaca te carenapi. 19 Esu Herodías, tétavicava eta sucati­chirahi ema Juan. Suvarahahi sucapaca éma. 20 Váhisera surata­hahini, taicha matsiri­hacahi mapicauchahi ema Herodes ema Juan, taicha máechahi tétavicava eta máurivahi ema Juan. Máimati­hivare eta mavaneruhi ema Viya. Eta tacahehi, macatiuchahi éma apaesa tacuija suícharaca ésu. Táitusiava, ema Herodes máuricapa masama­ra­racahi eta máimitu­rapiana ema Juan; váhisera máiturue­que­ne­hahini tájahapuca máichara­ra­ca­va­yarehi. 21 Tacahe, eta te jena yati ticaija­re­muhupa ema Herodes, sucama­purapa esu Herodías eta máepiya­sirahi eta ichape piesta ema Herodes. Máichuhapa ena máevanachana énapa ena oficiáleana, énapa ena ticaima­ha­queneana ticava­sanahi tayehe eta Galilea. 22 Te tinicanapa téranapa, esu suchicha esu Herodías tisiapapa eta te návihahi ena achaneana. Esena­chi­charipa ésu. Tírimaicapa te namirahu. Ema Herodes máuricainehi ichape, énapa ena machimarana. 23 Tacahe, ema Herodes máichapa ésu:
—Nujuracha te pimirahu. Piyaseacanu tájahapuca eta pivara­ha­quenéna. Núti níjara­ca­viyare jácani piyasea­ru­nuyare, tayanapane vácuticaca eta nímaha­queneana —máichapa ésu.
24 Tacahe, tiyanapa tiúchucapa esu amaperu. Suyase­re­panapa esu suena, ánipa suícha:
—¿Tájahapuca eta nuyaseacaini eñi ñina Herodes? —sucahepa.
Tásiha, suíchapa esu suena:
—Píyaseacaya eta ñichuti eñi Juan, puítinarichu ñíjaracavi —suíchapa.
25 Enurujipa tichava tisiapa esu amaperu eta te mávihahi ema aquenuca Herodes. Suyaseacapa éma, ánipa suicha:
—Nuvaraha píjaracanu puítinarichu eta ñichuti eñi Juan eñi tícacha­si­ri­carahi. Píjaracanu te curuja —suíchapa.
26 Tásiha, eta masamirahi eta juca suyasearuhi ema rey Herodes, ichape­rinehi eta mapane­re­re­sirahi. Váhisera mávara­hahini mavayua­cahini ésu táicha nasama­ripahi ena machimarana eta máijara­si­ra­yarehi eta suyasea­ru­yarehi ésu. 27-28 Tacahe, enurujipa mavaneca ema suntaru eta te cárcel. Mayucha­ti­pi­que­nu­hapana ema Juan. Tacahe, mámapaipahi eta machutini te curuja. Máijaracapa esu esena amaperu. Tásiha, suíjara­panapa esu suena.
29 Te nasamai­ri­ricapa ena máimitureana ema Juan, tiyananapa náepanapa eta máquehéni, náecara­panapa.
Ema Jesús máitaparahavacahi máenicavaca ena camuriqueneana achaneana
(Mt 14.13-21; Lc 9.10-17; Jn 6.1-14)
30 Tacahe, tichavanapa tiúruji­cavana ena apóstoleana mayehe ema Jesús. Nametacapa tamutu eta náichaque­nea­napahi étapa eta najaca­pirahi ena achaneana eta náimitu­ra­pianahi. 31 Tacahe, máichavacapa ema Jesús:
—Tiuri. Tájina táichava. Puiti viyana vácarichu eta te mávapahi apaesa vinaraca ánipina —máichavacapa.
Taicha vahi téjiacavana ena achaneana. Tévacha­ji­ri­ca­canahi tiyanana. Vahi náituji­ca­vahini nanica­nu­mahini ena apóstoleana émapa ema Jesús. 32 Tacahe, tiyananapa te pacure, tiávacu­hanapa. Nacaijuhepa te mávapahi apaquehe. 33 Énasera ena achaneana naneca­paichucha eta nayanirahi. Camurianahi ena tímatianahi. Tacahe, tiyananapa tijuna­pa­napaipa, nameta­pa­na­yarehi ena apamuriana achaneana. Tásiha, tiúruji­ca­vanapa ena tiásihana te tamutu avasareana. 34 Te tiúcupaicapa ema Jesús, máimahapa ena camuri­queneana achaneana natiari­hi­ripahi. Tétavi­ca­vainehi eta majapa­nui­ra­vacahi, taicha nacutihi eta uvesana nájina tijaneacaina. Tacahe, máimitu­mu­ri­haripa. Camuri eta máimitu­rapiana. Tiuna eta máimitu­si­ra­vacahi. 35 Te cáperehipa, ena máimitureana napauchapa éma. Náichapa:
—Cáperehipa juca sache. Tiyere­hi­vacahi eta pétiana. 36 Tacahe, táuricapa pimeta­cavaca ena achaneana nayanapa, navachareca eta nanica te jácani isanitiana, avasa­re­chi­cha­napuca te vichaca­ya­ra­hanahi. Taicha ani, tájina naviyaimahi eta nanicahini —náichapa.
37 Majica­pa­pasera éma:
—Íjaraca étina eta nanica.
Éna náichavare:
—¿Pivara­hapuca viyana vivachareca eta pan? Tacamunuhi vácaye­hehini eta camuri plata apaesa námutupaini vítapa­ra­hahini vénicahini apaesai­nahini návami­nahini. ¡Vahi tarata­hahini eta dies mil páneana! —nacahepa.
38 Tacahe, mayase­recapa ema Jesús:
—¿Áyana eta pan ecayehe puiti? Eyana ímaha.
Te náechapa, nametacapa:
—Cíncochichaichu eta pan, apiquipa eta jima jitaruca —nacahepa.
39 Tacahe, macava­nai­ripipa náejaha­ha­ca­pai­cahini namutu te muíjipahi, náijamu­ri­paichuhi. 40 Tacahe, téjaha­pai­canapa ena achaneana. Náijamu­ri­paichuhi eta náejasirahi. Cincuenta­napahi, ciéntoanapahi. 41 Tacahe, ema Jesús mavehapa eta cíncoquene pan étapa eta apiqui jima. Máesenicapa eta te anuma. Mahasu­lu­pa­yachapa ema Viya. Mayuve­tu­tu­jicapa eta pan, tásiha máijaracapa ena apóstoleana. Éna, náijaracapa ena achaneana. Éneri­chuvare mayuve­tu­tu­he­si­navare eta apiqui jima. Tisimu­ri­va­capaipa eta náijaraca. 42 Tacahe, námutu tinicana, tisatueanapa. 43 Tásiha, nacaema­cha­ri­cha­havare eta doce saye ichapehiana táinica­cha­va­cai­chahava eta náemacha­rajiana eta pan étapa eta jima. 44 Camuriana ena máeniruanahi. Te nataracu, natiarihihi ena cinco mílqueneana ajairana.
Ema Jesús mapaicaeca eta une
(Mt 14.22-27; Jn 6.16-21)
45 Te tamutupa, enevanepa mavanecahi ema Jesús tiávacuhana eta te pacure ena máimitureana. Tínapu­ca­na­yarehi tiánuecana te apachara eta te avasare Betsaida. Émasera ema Jesús manasi­yarehi máevata­mu­ri­ha­nu­ma­yarehi ena achaneana.
Tásiha, tiyananapa ena máimitureana. 46 Tacahe, te tamutupa eta macame­ta­vairahi ema Jesús nayehe ena achaneana, tiyanapa tiápanahi tayehe eta anuquehe mari. Tiyuja­ra­ca­yarehi tayehe.
47 Tacahe, te tiúyatipa jena yati, ema Jesús manasi­richaha macarichuhi eta te anuquehe mari. Ena máimitureana itupie­re­canaipa tayehe eta cáquiure. 48 Tásiha, tachima­ra­ca­vacapa eta muraca técaticava, nácapa­qui­ha­paipahi. Te tijara­rahipa, ema Jesús máimahapa eta nanausi­rapahi muraca. Tacahe, tiyanapa macapa­ya­muriha. Mapaicae­capaipa eta une. Máetavi­ca­va­ca­pai­pasera. 49 Éna máimitureana tipica­na­rinehi eta náimairahi eta mapaicae­si­rapahi eta une, náimija­chaipahi cunare. 50 Tipiara­re­canapa namutu eta náimairahi. Máechaji­ca­va­ne­pasera éma. Ánipa maicha:
—Vahi ecupica. Nútichucha. Étumechava —máichavacapa.
51 Tacahe, mapauchapa éna. Tiávacuhapa nayehe. Tacahe, tíjahú­chavapa tíchecapa eta técaticava. Nárami­rinehi ichape ena máimitureana. 52 Taicha vuíchaha nacaicu­tia­rahini eta tacaye­ma­quenehi eta macaeja­pa­sirahi eta pan, eta táimereu­chirahi éma eta vanairu­cairahi me Viya. Muraca­sa­mu­re­mu­ria­na­richaha.
Ema Jesús macanaraca ena nacajumaqueneana ticavasana te Genesaret
(Mt 14.34-36)
53 Tacahe, te apanapa sache, tiápecha­va­na­varepa tiánuecana eta cáquiure. Títeca­panapa eta te avasare ticaijare Genesaret. 54 Te tiúcupai­canapa, náitiacapa eta napacure. Ena natiari­hi­que­neanahi náimati­vanepa ema Jesús. 55 Tásiha, tiyananapa tijunapana timeta­ji­ri­ca­na­yarehi tayehe tamutu eta avasa­re­chichana tachaca­ya­ra­hanahi. Tacahe, tiúruji­ca­va­napahi ena achaneana te jácani máiteca­pi­hapahi ema Jesús. Námava­ca­paipahi eta te áchuji ena nacaju­ma­queneana. 56 Éneri­chuvare, te jácani mayani­hapahi te acheneana téhepuca cálleana, nanaqui­pai­capahi ena nacaju­ma­queneana. Tacahe, nayasea­capahi éma máisapi­rai­nahíni náemamajiaca eta tacheyarapi eta mamuiriha. Tacahe, nácani témama­jia­ca­napahi, eneva­nepaipa tinara­ca­napahi.
* 6:2-3 Ema maca achane, ticai­ja­rehi Jacobo te náecha­ji­ri­ruva ena israelí­tana. Te vécha­ji­ri­ruva, ticai­ja­rehi Santiago. Mapae­nu­ma­vahi máehica ema Jesús te táeque­nepa eta máeche­pu­si­rahi te máecari ema Viáquenu.