14
Ema Herodes masamairicapa eta máichaqueneanahi ema Jesús
(Mr 6.14-29; Lc 9.7-9)
Tacahe, ema Herodes ema aquenucahi tayehe eta Galilea masamai­ri­ri­ca­varepa eta máichaque­neanahi ema Jesús. Tacahe, ema Herodes máimijachahi ema tichavahi téchepuca ema Juan. Tásiha, máichavacapa ena máevana­chanahi:
—Ema mácara, émaripa ema Juan Tícacha­si­ri­carahi, ema nímica­paruhi. Tichavaripa téchepuca te máecari. Táitusiava máiturucahi macuchuca eta tiárami­careana —macahepa.
3-4 Taicha ema Herodes mavehahi esu Herodías, esu machinenahi, mayenahi ema maparape Felipe. Máimina­jicapa ema suima. Tacahe, ema Juan macaja­cha­va­caripa éna eta navira­ca­cairahi. Étapa tímica­tichahi ema Juan, sucatichapa esu Herodías. Tásiha, ema Herodes máeratacapa te cárcel ema Juan, macava­na­ripipa náitiaca te cadena. Taicha supamicahi ésu eta máimica­pa­si­ra­yarehi. Tipica­hisera éma nasemahini ena achaneana. Taicha ema Juan, tétavi­cavahi eta náemuna­sirahi ena achaneana. Náimatihi éma, eta vanairu­cairahi me Viya.
Tásihasera, títecapapa eta sache máijaremuhu ema Herodes, sutiarihihi esu amaperu, suchicha esu Herodías. Tiúchucapa tírimaica te mamirahu ema Herodes, énapa ena machima­ranahi. Ema Herodes máuricainehi ichape. Tacahe, máichapa ésu:
—Nujuracha te pimirahu, eta níjara­si­raviya jácani piyasea­ru­nuyare —máichapa.
Tásiha, esu amaperu suyase­recapa esu suena tájaha­hipuca eta suyasea­ru­yarehi. Esu suena suímitucapa: Piyasea­cayare ani píchaya: “Píjaracanu eta ñichuti eñi Juan te curuja” píchayare.
Tásiha, eta masamirahi eta juca suyasearuhi, ema rey Herodes ichape­rinehi eta mapane­re­re­sirahi. Tájina­pasera máichara­ca­vahini taicha máechaji­ri­ru­vaipahi majura­chaipahi te namirahu ena machima­ranahi eta máijara­si­rayare eta suyasea­ru­yarehi ésu.
10 Tacahe, macava­nai­ripipa nayucha­ti­pi­que­nu­hapana ema Juan. 11 Tacahe, námapaipa te curuja eta machutini, náijaracapa esu amaperu. Tásiha, ésu sujacapapa, suíjaracapa esu suena.
12 Títeca­pa­nanecha ena máimitu­reanahi ema Juan. Navehapa eta máquehe, náecara­panapa. Tásiha, tiyananapa nameta­panahi ema Jesús.
Ema Jesús máitaparahavaca máenicavaca ena camuriqueneana achaneana
(Mr 6.30-44; Lc 9.10-17; Jn 6.1-14)
13 Te masamai­ri­ricapa ema Jesús eta nacapa­sirahi ema Juan, viyanapa viávacuhapa tayehe eta pacure. Vicaijuhepa tayehe eta apaquehe mávapahi. Énasera ena achaneana náecharichucha eta viyanirahi. Tiyananapa náehicahi tipaica­napahi. 14 Te tiúcupaicapa ema Jesús tayehe eta pacure, máimahapa ena camuri­queneana achaneana. Majapa­nu­va­ca­rinehi eta máimaira­vacahi. Macana­ra­ca­vacapa ena nacaju­ma­que­neanahi námaque­nea­napahi. 15 Tacahe, viti mayeheana apóstoleana vímahapa eta cápere­hí­chi­cha­rínehi. Vimetacapa éma máevata­mu­rí­hahini ena achaneana natiari­hi­que­neanahi. Víchapa éma:
—Cáperehipa jena sache. Tiyere­hi­vacahi eta pétiana. Táuricapa pivane­cavaca ena achaneana nayanapa, navachareca eta nanica; taicha ani tájina naviya­vaimahi eta te juca —víchapa.
16 Ema Jesús tijica­pa­havipa:
—Vahi nuvaraha nuvaneca nayana. Tájina naviyava eta nácaiju­hehini. Íjaraca étina eta nanica.
17 Tásiha, viti víchapa:
—Tájina vácayehe eta tinicacare. Jucari­hisera cíncochichahi eta pan, apina eta jima.
18 Ema Jesús máichahavipa:
—Iáma ani.
19 Tacahe, macava­nai­ripipa náejaha­hapaica ena achaneana te táinahu eta muíjipahi. Mavehapa eta cíncoquene pan étapa eta apina jima. Máesenicapa eta anuma. Mahasu­lu­pa­yachapa ema Viya. Mayuve­tu­ca­vacapa eta pan, tásiha, tíjara­ca­havipa víti. Víti víjara­ca­vacapa ena achaneana. 20 Vinicapa vimutu, visatu­he­vacapa. Tásiha, vicaema­cha­ri­cha­havare doce saye ichapehiana táinica­chai­chahava eta vémacha­rajiana.
21 Ena tinicanahi eta juca, cinco mil ena ajairana eta náichape­mu­rívahi, éneri­chuvare ena esenana énapa ena amaperuana.
Ema Jesús mapaicaeca eta une
(Mr 6.45-52; Jn 6.16-21)
22 Tiuri, ema Jesús tivane­ca­havipa viti mayeheana apóstoleana viávacu­hayare eta te pacure. Vínapu­ca­yarehi viánueca te apachara eta cáquiure. Émasera manasi­yarehi máevata­mu­rí­ha­nu­ma­yarehi ena achaneana nachava te napenana. 23 Te tamutupa eta macame­ta­vairahi ema Jesús nayehe ena achaneana, tiyanapa tiápanahi tayehe eta cerro. Tiyuja­ra­ca­yarehi tayehe. Étapa tavinehi eta yati, manasipa macarichuhi eta te cerro. 24 Tacahe, víti te túpiere­ca­ha­vi­ripahi, tichima­ra­ca­havipa eta muraca técaticava, viácapa­qui­ha­paipahi. 25 Te tijara­ra­hi­chichapa, vímahapa ema Jesús mapaicae­capahi eta une eta macapa­ya­si­ra­haviya. 26 Eta vímairahi éma, vipica­rinehi. Vímijachapa cunare. Vipiara­recapa eta vipisirahi.
27 Émasera ema Jesús téchaji­ca­havipa:
—Vahi ecupica. Nútichucha. Étumechava —máichahavipa.
28 Tásiha, ema Pedro majicapapa:
—Te yátupipuca pítiquenehi, piti Tata, pivanecanu núti apanavare nupaicaeca eta une. Nuvaraha nupauchavi —máichapa.
29 Ema Jesús majicapapa:
—Yare, pipauchanu.
Enevanepa tiúcupaicahi te pacure ema Pedro. Tiyanapa mapaicaecapa eta une, macapa­ya­ca­yarehi ema Jesús. 30 Étasera eta márame­sirahi taicha eta muraca técaticava, timutse­ra­ha­vapaipa téricapaipa. Tásiha, tipiara­recapa:
—¡Picata­jicanu, Tata! ¡Néricainapa!
31 Eneva­ne­pasera macara­ta­vauchapa ema Jesús eta macuchu­cui­ra­yarehi. Tásiha, máichapa:
—¿Ticami­ti­si­ca­vi­papuca eta pipisirahi eta picasi­ña­nuirahi?
32 Te tiávacuhapa ema Jesús émapa ema Pedro tayehe eta pacure, enevanepa tésami­ri­cavahi eta técaticava. Tíchecapa eta táepacu­cairahi. 33 Tacahe, viti apamuriana vicuna­chainehi ema Jesús eta vímairahi. Vépuyu­mu­rihapa te mamirahu. Tásiha, víchapa:
—¡Jéhevare piti Tata, Machicha­que­névihi ema Viya! —víchapa.
Ema Jesús macanaraca ena nacajumaqueneana te avasare Genesaret
(Mr 6.53-56)
34 Tacahe, te apanapa sache, viápecha­va­varepa viánueca eta cáquiure. Vítecapapa eta te apaquehe ticaijare Genesaret. 35 Tásiha, ena achaneana ticava­sanahi tayehe náimati­vanehi eta émairahi ema Jesús. Timeta­ji­ri­ca­canapa náechapa namutu ena achaneana ticava­sanahi te avasareana. Tiyananapa mayehe ema Jesús, námava­ca­paipahi namutu ena nacaju­ma­queneana. 36 Nayaseacapa éma eta máisapi­rai­nahíni náemamajiaca eta tacheyarapi eta mamuiriha. Tacahe, nácani témama­jia­ca­napahi, eneva­nepaipa tinara­ca­napahi.