27
Námapa ema Jesús te mamirahu ema Pilato
(Mr 15.1; Lc 23.1-2; Jn 18.28-32)
Te tijara­rahipa, tiúruji­ca­vanapa namutu­yaréni ena tuparai­ru­cana énapa ena aquenu­ca­ra­hana. Ticaecha­casipa eta náimica­pa­si­ra­yarehi ema Jesús. Nacuchucapa ticaiti­hapaipa eta námirapahi te mamirahu ema Poncio Pilato, ema aquenucahi prefecto­hiquene.
Eta macapasiravahi ema Júlasi
Tacahe, ema Júlasi eta máimairahi eta táichapevahi eta macata­ji­vairahi ema Jesús étapa eta nacapa­si­ra­yarehi, ichape­rinehi ticati­sa­mu­revahi taicha eta máejeca­pi­ra­varihi. Tiyanapa máimicha­va­panahi eta treinta reale eta plata mavachahi nayehe éna. Tásiha, máichavacapa:
—Néjeca­pavahi ichape eta níjara­re­sirahi ema maca achane matapi­ra­va­requene. Nuvaraha nímichavaya eta nuvachainihi —máichavacapa éna.
Énasera najicapapa:
—Jéhepuca, vahi vecha víti. Péchaque­ne­vaichuhi píti —náichapa.
Émasera ema Júlasi máquiji­mi­rau­cha­vacapa eta te tajuhe eta Templo návihahi éna. Tásiha, tiúchucapa. Tiyanapa. Táichavenehi eta macati­sa­mu­re­vairahi, tichumu­cavapa.
Ena tuparai­rucana navehapa eta plata. Tásiha, nacahepa:
—Vahi táuricahini víyara­cu­hahini eta juca plata tayehe eta caja vinaqui­si­rareva taicha mavachae­queneya eta máepeni­ra­yarehi ema maca achane —nacahepa.
Tásiha, eta plata máimicha­va­quenehi ema Júlasi, napane­rechaipa eta navacha­re­si­ra­yarehi eta apaquehe nacaeca­ra­si­ra­reyare ena apava­sanana. Eta juca apaquehe nasere­si­rarehi ena típuare­ca­rahiana eta yupi. Puiti éta ticaijarehi “Apaquehe máitinevacha ema Jesús”. 9-10 Tacahehi eta táitauchi­ravahi eta májurehi ema víyaraha profetaini Jeremías. Ani tacahehi: “Navehapa eta treinta reale eta plata. Ena tuparai­rucana navacha­recapa eta apaquehe nayehe ena típuare­ca­rahiana. Tacahe eta juca mameta­si­ranuhi ema Viya eta náichira­yarehi eta juca” macahepa ema víyarahaini Jeremías.
Ema Pilato mayaserecapa ema Jesús
(Mr 15.2-5; Lc 23.3-5; Jn 18.33-38)
11 Ema Jesús ticaya­se­rehipa te mamirahu ema aquenucahi Pilato. Ánipa macahe eta mayase­re­sirahi:
—¿Jéhesareji réyvihi píti nayehe ena pijaneanana israelítana? —máichapa.
Ema Jesús majicapapa:
—Pitupi­ruvahi eta juca piyase­re­si­ranuhi. Yátupihi eta nurreyvahi —máichapa.
12 Tásihasera, te nametauchaipa ena tuparai­rucana, vahi majica­pa­va­cahini ema Jesús. 13 Tacahe, ema Pilato máichapa:
—¿Vahi péchajiuchava eta juca nametau­chi­ravihi? Camurihi eta piviurevana eta nayehe —máichapa.
14 Émasera ema Jesús váhiquene majica­pahini. Tásiha, ema Pilato máramipa eta mamaji­ca­pirahi. Váipa máituca­ca­rehini.
Ema Pilato macavanairipipa eta náetatasiraya ema Jesús
(Mr 15.6-15; Lc 23.13-25; Jn 18.38–19.16)
15 Tiuri puiti, tatiarihi eta mayeherepi ema Pilato, te Páscuamu­huana, macaiti­ca­yarehi ema émana preso, mácani nayasea­ru­yarehi ena achaneana. 16 Tiuri, matiarihi ema achane ticaijare Barrabás, ichape eta maviurevahi. 17 Eta náuruji­si­ravahi ena achaneana, mayase­re­ca­vacapa ema Pilato:
—¿Nájahapuca ema eyase­se­re­ruyare ema nucaitiruya? ¿Émapuca ema Barrabás, téhesera émapuca evaraha nucaitica ema Jesús, ema ticaijare Cristo —máichavacapa. 18 (Taicha máimatia­ca­ripahi eta nametauchahi ema Jesús ena tuparai­rucana taicha nacapi­naruhi éma.)
19 Eta máejasirahi ema Pilato tayehe eta mávacure, suímime­ta­recapa esu mayena: “Vahi picuimi­siapava ñiyehe eñi ñira achane matapi­ravare taicha yati tameta­si­ranuhi eta nuvapure eta ñíchara­ra­ca­vayare éñi” sucahepa.
20 Énasera ena tuparai­rucana énapa ena aquenu­ca­rahana náimitu­mu­rihapa ena achaneana nayase­se­recahi ema Barrabás, émainahini máuchucuha. Tásiha, nayase­se­recapa máepenahini ema Jesús. 21 Máechaji­mu­ri­ha­varepa ema Pilato, mayase­re­ca­vacapa:
—¿Nájahasica ema evara­ha­quenehi nucaitica? —macahepa.
Éna najicapapa:
—¡Émaina máuchucuha ema Barrabás! —nacahepa.
22 Ema Pilato mayase­re­ca­varepa:
—¿Tájahasica nícharacaini ema Jesús ticaijare Cristo?
Éna najicapapa:
—¡Pémeta­tareca te crusu! —nacahepa.
23 Ema Pilato máichava­ca­varepa:
—¿Tájaha tacayemahi eyaseacahi eta németa­ta­siraya ema maca? ¿Tájahasica eta maviurevahi? —máichavacapa.
Énasera tipiara­re­mu­ri­ha­navare muracapana:
—¡Pémeta­tareca te crusu! —nacahepa.
24 Tacahe, máimahapa ema Pilato eta vahi máituru­cahini macatiu­chahini, taicha ena achaneana tivayu­cha­va­paichucha eta nasema­ne­vanahi. Tacahe, máemepanapa eta une, ticasi­pa­vahupa te namirahu ena achaneana. Tásiha, máichavacapa:
—Nuvaraha nímerecava te emirahu vahi nútipa­racaina eta máepeniraya ema maca achane matapi­ra­varehi. Éti échina­va­yarehi —máichavacapa.
25 Tásiha, najicapapa namutu ena achaneana:
—Vítinarine vicata­pirava, énapa ena vichicha­naveana. Vítinarine taeha eta máepeniraya ema maca achane —nacahepa.
26 Tacahe, ema Pilato macava­nai­ripipa nacaitica ema Barrabás. Tásiha, macava­nai­ripipa náestaca ema Jesús; tásiha náetata­ca­ya­revare te crusu.
Nacavayuemarajipa ena suntaruana ema Jesús
(Mr 15.16-20; Jn 19.1-3)
27 Tásiha, ena suntaruana námapa ema Jesús tayehe eta náestasi­ha­yarehi te távirarehi eta guardia. Nachayacapa ena camuri­queneana suntaruana náumurivana. 28 Naveja­mu­hiacapa eta mamuiriha. Namuriachapa eta muíriare títsime. 29 Náitsame­macapa eta itapepi eta majara­pi­yarehi náicha. Nanaca­varepa te machuti. Náimica­ra­ta­ca­varepa eta curina te mavahu vaure, matsucu­rú­pa­ya­rehiji. Eta nacava­yue­ma­ra­jirahi, náepuyu­mi­rau­cha­pa­jicacha. Ánipa nacahe:
—Tata, ¡pítitataji nayehe­vihíji Rey ena israelítana! —náichapa.
30 Tásiha, nátutu­quichapa. Náetetu­vauchapa eta matsucu­rupahi, náepuchi­sicapa tayehe. 31 Te tamutupa eta nacaeca­hi­ji­ri­sirahi, naveja­mu­hia­ca­varepa eta mamuiriha títsime. Namuiriachapa eta mamuirihaichu. Tásiha, námapa tayehe eta macaeta­tai­ya­yarehi.
Náetatacapa ema Jesús te crusu
(Mr 15.21-32; Lc 23.26-43; Jn 19.17-27)
32 Eta napaisi­rapahi te calle, nácapa­jicapa ema achane ticaijare Simón ticavasahi te Cirene. Napamicapa éma manaracuha eta macurusura ema Jesús. 33 Tacahe, nacaite­capapa tayehe eta masihi nacaeta­tairare ticaijare Gólgota. 34 Ánaquipa náesichinehi ema Jesús eta vino tisucareama ticasi­riquiama eta ipuruji. Te masamaecapa ema Jesús, vaipa mávara­hahini máerahini.
35 Te náitauchapa eta náetata­sirahi ema Jesús, ena suntaruana nasuerte­hachapa eta mamuiriha eta náijara­ji­ri­si­ra­cacahi. Tacahehi eta táitauchi­ravahi eta májurehi ema víyarahaini profetaini David. Ánipa tacahe: “Tíjara­ji­ri­ca­canapa eta numuirihaini. Nasuerte­hachapa eta náijara­si­ri­ca­cai­rahi”. 36 Tásiha, najaneacapa ema Jesús ena suntaruana. 37 Te tápusi eta macurusura, tatiarihihi eta ajureca táechaji­sihahi eta tiviuchahi. Ani tacahehi eta ajureca: “Ema Jesús, Rey nayehe ena israelí­tana”.
38 Natiari­hi­hivare ena apinana tiámerahiana. Ticaeta­ta­na­hivare te machacaya, ema émana te mavaure, ema apana te masapa. 39 Tásiha, ena tiánucu­mi­rau­cha­napahi, tépiupiu­si­ca­va­napaipa eta nacaeca­hi­ra­paipahi éma. 40 Ánipa nacahe:
—¡Pítitataji! Picahe­cha­ji­ri­ruvahi eta piáquipai­si­ra­ya­rehíji eta Templo, piráta­ha­hi­varéji pímichava picatupiha eta arairu Templo te mapana­ya­re­ri­chuhíji sache. Puiti vivaraha vímaha eta pítupa­ji­jia­si­ravahi, te yátupipuca Machichavi ema Viya. Piúcupaica te jara crusu. ¡Picatiuchava pítijivaina! —náichapa.
41 Éneri­chuvare ena tuparai­rucana nacaeca­hi­ji­ri­cavare, énapa ena escribánoana énapa ena fariséoana, énapa ena apamuriana aquenu­ca­rahana. Náichaji­ri­cacapa:
42 —Ema mácacacha, macahehi eta máechaji­ri­ruvahi eta maráta­hai­rahíji macatiu­chavaca ena apamuriana achaneana. Tásiha, puiti váhivare maráta­hahini émaji­vai­nahíni macatiu­cha­vahini eta te jara mávihahi. Te yátupi­nahíni Réyinaíni viyehe viti israelítana, macatiu­cha­vai­pahini, ¿masi? Máucupai­ca­ri­pahini te jara crusu, ¿masi? Visuapa­sa­repaini eta vímairai­nahini. 43 Téhevare te yátupi­hipuca ticasi­ñavahi me Viya, vivaraha vímaha macuchucuha éma puítinaríchu, te yátupi­hipuca máemunacahi éma. Taicha macahehi eta máechaji­ri­ruvahi eta machichairahi ema Viya —nacahepa.
44 Ena tiámerahiana ticaeta­ta­na­hivare te machacaya, éneri­chuvare nacaeca­hivare éna apanavare.
Eta máepenirahi ema Jesús
(Mr 15.33-41; Lc 23.44-49; Jn 19.28-30)
45 Tacahe, te las dócequenepa, témahapa eta sache. Timapicupa tamutu eta apaquehe. Mapana hora eta tamapi­cuirahi. 46 Tásiha, te las trespa sache, tipiaracapa muraca ema Jesús, ánipa macahe:
—Elí, Elí, ¡lama sabactani! —te véchaji­riruva, ani tacahe: “¡Tata Nucaiyaquene! ¡Tata Nucaiyaquene! ¡Vahi picuju­ni­jicanu!”
47 Tacahe, ena natiari­hi­que­neanahi ena tisamanahi, ánivarepa nacahe:
—Esama ema maca achane mapiaracahi ema víyarahaini profeta Elías —nacahepa.
48 Ema apana tiyanapa tijunapahi máepanapa eta machuchu­ji­ru­yarehi eta tisisica vino. Máitiacapa te tiúqui curinaqui. Máimica­pa­yacapa eta majaca ema Jesús, machuchu­ji­ca­yarehi. 49 Énasera ena apamuriana, ánivarepa nacahe:
—Ésami­ri­cachucha. Vímahayare te títeca­pa­ya­repuca macatiu­chapana ema Elías —nacahepa.
50 Tásiha, tiápecha­va­varepa tipiaraca muraca ema Jesús. Tásiha, tépenapa. 51 Tásiha, tíjahú­chavapa tétsayu­mecapa eta cortina tayehe eta Templo. Tépanava te anuquehe, tíchecuha te apaquehe. Tiyaya­carepa eta apaquehe. Étaripa eta ichape­pu­hi­queneana mari téjepui­cha­va­cavare. 52 Étaripa eta ecariana téjiaca­vacapa. Téchepu­ca­na­varepa ena náepena­queneana ena tisuapa­ji­ra­hianahi mayehe ema Viya. 53 Tásiha, te mapana­quenepa sache, téhevare te táequenepa eta máechepu­sirahi ema Jesús te máecari, éna apanavare tiúchucanapa tayehe eta náecariana. Tásiha, tisiapanapa tayehe eta avasare Jerusalén. Tichavanapa te napenana. Ichape­mu­rianahi ena achaneana tímahanahi éna.
54 Tacahe, ena tijanea­re­canahi, émapa ema nacapitara, te náimahapa eta tayaya­ca­revahi eta apaquehe, étapa eta apamuriana tiárami­ca­reanahi, ichape­rinehi eta napisirahi. Tásiha, nacahepa:
—Yátupi­que­ne­ri­chuyapa Machicha ema Viya ema maca —nacahepa.
55 Natiari­hi­hivare ena camuriana esenana. Tímara­ra­canahi te tiyerehi. Ena nani esenana, éna téhicanahi ema Jesús. Téchapa­ji­ri­ca­napahi ema Jesús eta mapaisi­rapahi te másihapa te Galilea. 56 Nacari­chusera ticajuanahi eta náijaruana esu María Magdalena, ésupa esu apana María, maena ema José émapa ema Jacobo. Sutiari­hivare esu mayena ema Zebedeo, náena ena nuchamu­rianahi ema Juan émapa ema Jacobo, apóstoleanahi.
Nacucupaicapa te crusu ema Jesús, náecarayarepa
(Mr 15.42-47; Lc 23.50-56; Jn 19.38-42)
57 Matiari­hivare ema achane rico ticaijare José. Ticavasahi te avasare Arimatea. Émarichuhi téhicahi ema Jesús. 58 Te capere­rehipa, eta máimairahi máepeni­raipahi ema Jesús, tiyanapa mayehe ema Pilato. Mayasea­panahi eta máquehe ema Jesús, mavarairahi máecarayare. Tacahe, ema Pilato macava­nai­ripipa náisapahini eta náecarairaya. 59 Nacucu­pai­ca­sarepa eta máquehe ema Jesús tayehe eta crusu. Náyuruacapa tayehe eta tijapuquene sávana. 60 Nanacapa tayehe eta máecari máemepi­ya­reruhi máecari­yahini ema José. Eta juca ecari, naseca­jueruhi eta mari. Najihachapa tayehe eta tajita­ca­requene márime. Te náitauchapa, tiyananapa. 61 Esu María Magdalena, ésupa esu apana María, téjacanahi éna, náimara­ra­ra­caipahi eta ecari.
Ticavanahianapa ena suntaruana najaneaca eta ecari
62 Tásiha, te apanapa sache tiyana­na­varepa ena tuparai­ru­cana mayehe ema Pilato. 63 Náechajicapa ema Pilato. Ánipa nacahe:
—Tímite­ca­havihi, tata, vimeta­panavi eta máechaji­ri­ruvahi ema Jesús te achane­richaha eta máechepu­si­ra­ya­rehiji te máecari te mapana­que­né­napaji sache. 64 Puiti, vivarahahi picava­nai­ri­pihini náeratahini muraca eta tapaja eta máecari, mapanai­navare sache eta najanea­si­rayare ena suntaruana. Machu nayana te yati námechapana eta máquehe ena máimitureana. Machu nácaheriana “Téchepu­caripa te máecari”. Tásiha, ena achaneana nasuapai­na­papuca, náimija­chainapa yátupi. Tisuapa­ca­re­pa­nai­na­papuca tayehe eta máichaque­neanahi te achane­richaha —náichapa.
65 Ema Pilato máichavacapa:
—Tiuri, níjaracahe ena nusunta­rurana. Eyana iama. Evaneca najanea­ca­quenéna. Nachuji­cha­quenéna muraca eta máecari —máichavacapa.
66 Tacahe, tiyananapa nachujichapa muraca eta ecari. Nanacapa eta táicutia­ra­na­­yarehi. Tásiha, najaneacahi ena suntaruana.