8
Ema Jesús macanaraca ema émana achane leproso
(Mr 1.40-45; Lc 5.12-16)
Te tiúcupaicapa ema Jesús tayehe eta cerro te mávinehi, camuriana éna achaneana téhica­napahi. Tacahe, macahepaipa ema émana achane leproso. Témeña­havapa mayehe ema Jesús. Tépuyucapa te mamirahu. Tásiha, máichapa:
—Tata, nucasi­ñavahi eta piyehe, picana­ra­ca­nupaini.
Tacahe, ema Jesús majicapapa:
—Nuvaraha nucana­racavi. Tájinapa píchiravaina puiti —máichapa.
Máemama­hacapa. Tásiha, enevanepa tinaracahi ema macaju­ma­que­nénihi eta máechaji­sirahi ema Jesús. Tásiha, ema Jesús máichapa:
—Pímaha, nacuija picumetaca eta nútirahi nucana­ra­cavihi. Piyana­va­nesera pímerecava nayehe ena tuparai­rucana, apaesa náimamacavi. Énainapa timeta­ji­ri­ca­nainapa eta yátupirahi pinaraca, pipachi­hairapa. Piyana­yareva me Viya. Picama­va­hu­ya­repahi eta pihasu­lu­pa­ya­chi­rayare taicha eta macana­ra­si­ravihi —máichapa ema Jesús.
Ema Jesús macanaraca ema mamusura ema capitán romano
(Lc 7.1-10)
Tacahe, ema Jesús títecapapa tayehe eta Capernaúm. Matiarihihi ema achane apavasana. Comandantehi éma nayehe ena suntaruana romanoana. Capitán eta mávacure. Tiyanapa mapauchapa ema Jesús. Mayase­recapa, ánipa máicha:
—Tata, mararihi puiti te nupena ema amaperu numusura ticajumahi eta áire. Tétavi­cavahi tacativa masama. Pájapa­nupaini, picana­ra­si­na­nu­panaini éma —máichapa.
Ema Jesús, majicapapa:
—Tiuri, nuyanayare nucana­ra­pa­nayare —máichapa.
Tásiha, ema capitán majicapapa:
—Tata, vahi picucae­ña­macava eta pítesiraina eta nuyehe, taicha vahi táuricahini pisiapahini te nupenasami. Németeaca taratarichu picava­nairipi eta picana­ra­siraya ema numusura. Taicha núti nusuapahi te tivane­canuana ena anuque­he­pa­nanahi eta nuyehe. Nútiripa nusuapa­ca­re­hivare nayehe ena nusunta­ru­ranahi. Te nuvane­cavaca, téhevare níchuha­va­capuca, tisuapa­nuanahi. Te nuvane­capuca ema nuvaneru, enurujipa tisuapa­nuvane —máichapa.
10 Te masamapa ema Jesús eta juca, ichape­rinehi márami eta yátupirahi macasi­ña­vairahi eta mayehe. Máichavacapa ena téhica­napahi:
—Nutupiruva numetacahe: Nájina nímaha émanaina vijaneana israelíta mácutihini ema maca achane apavasana eta macasi­ña­vairahi eta nuyehe. 11 Numetacahe puiti: Járaja­painapa eta sache, náiteca­piraya ena camuri­queneana achaneana apava­sanana tiásiha­nayare te tamutu avasareana te juca apaquehe. Tisiapa­nayare eta mávasa ema Tata, te mávihahi ema viáchucaini Abraham, ema Isaac, émapa ema Jacob. Tétavi­ca­vainapa eta náurisa­mu­revaya. 12 Tacahe, tamapuruji eta náimatie­que­ne­hairahi ena vijaneanana israelítana eta máechaji­riruva ema Tata, váhisera nácasi­ña­vahini eta nuyehe. Eta tiviucha­va­ca­yarehi tayehe eta nacaicu­ñaiyaya eta te tamapi­cuquene te távihahi eta táijure­quenehi yucu. Ticapi­ti­quia­he­cha­va­nainapa eta tacati­vayare nasama. Tíyaha­nainapa —máichapa.
13 Tásiha, ema Jesús máichapa ema capitán:
—Piyana pichava te pipena. Tinara­caripa ema pimusura, taicha eta picasi­ña­vairahi eta nuyehe —máichapa.
Tacahe, ema amaperu ticajumahi tinara­ca­ripahi te jena hora eta náechaji­ri­si­ravahi éna.
Ema Jesús macanaraca esu máimase ema Pedro
(Mr 1.29-31; Lc 4.38-39)
14 Ema Jesús tiyana­varepa te mapena ema Pedro. Máimahapa esu máimase ema Pedro, ticajumahi eta muraca fiebre. Mapauchapa tayehe eta suívesihahi. 15 Máemama­hacapa, enevanepa táetaviacahi eta fiebre. Tinaracapa. Enurujipa téchepuca. Tásiha, tépanavapa ésu eta suítátirahi ema Jesús.
Camuriana ena macanararuanapahi ema Jesús
(Mr 1.32-34; Lc 4.40-41)
16 Te yátipa, títeca­pa­rá­ca­na­paichucha ena achaneana. Námava­capaipa ena nacaju­ma­queneana, énapa ena návaháruana ena éreanana. Tacarichu te máechaji­ri­ru­vachucha ema Jesús, macuchu­chu­ji­ca­va­capaipa ena éreanana tiávahá­canahi ena nacaju­ma­que­neanahi. Macana­ra­ca­vacapa ena apamuriana tisamanahi eta apana jumareana. 17 Eta juca títaucha­vapahi eta táechaji­si­hairahi eta májurehi ema víyarahaini profeta Isaías, ani tacahehi: “Masami­na­ha­vi­hivare eta vijumana eta macana­ra­si­ra­havihi”.
Tituparacahavi vahi véñamavaimahi eta víjarasiravahi véhica ema Jesús
(Lc 9.57-62)
18 Te máimahapa ema Jesús ena camuri­queneana achaneana nachayacahi, macava­nai­ripipa ena máimitureana natsecava eta nánuesi­ra­yarehi te apachara cáquiure. 19 Tacahe, ema émana escribáno témeña­havapa mayehe ema Jesús. Máichapa:
—Tata máestro, núti apana nuvaraha néhicavi te jácani pivara­ha­que­neyare piámianu —máichapa.
20 Ema Jesús, ánipa tacahehi eta majica­pirahi:
—Tamutu eta sárareana ticape­navaca. Éneri­chuvare eta cáyureana tamaca­ji­pa­chuvare. Nútisera nuti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya, tájina nuviya nusiapi­hahini —máichapa.
21 Te apana­varepa sache, ema émana máimiture máichavarepa:
—Tata, nuyaseacavi písapa­nuhini nuchava te nupena. Nucucha­pa­nu­ma­ya­rehini eta máepeniraya ema ticachichanu, nécara­numaya. Tásiha, nucapa­ya­cavipa néhicaviya —macahepa.
22 Ema Jesús majicapapa:
—Péhica­nuchucha. Pésamirica náecara­ca­caichaha ena máecharaireana. Tájina táijara­ca­vimahi eta juca tihapa­sa­mu­re­re­cavihi —máichapa.
Ema Jesús macaesamirica eta táepacusirahi eta une étapa eta técaticava
(Mr 4.35-41; Lc 8.22-25)
23 Te títapi­ricapa ema Jesús, tiávacuhapa te pacure. Énapa ena máimitureana, náehicapaipa éma. 24 Te itupie­re­canapa, járajapapa eta muraca técaticava. Ichapevaca eta táepacu­ruhana. Tisiapa­paipahi eta une tayehe eta pacure. Ema Jesús, tímaca­paichucha éma. 25 Tacahe, ena máimitureana tipiara­re­canapa eta napisirahi. Nacaja­micapa éma. Ánipa náicha:
—Tata maestro, picatiu­chahavi. Véricainapa —náichapa.
26 Ema majica­pa­vacapa:
—¿Tájaha tacayema epica? ¿Vahi ácasi­ña­va­pahini eta nutiari­hi­rapahi eta eyehe? —macahepa.
Tásiha, téchepucapa. Macama­ti­nacapa eta técaticava étapa eta une. Enevanepa tésami­ri­cavahi eta táepacu­sirahi. Tájinapa táichira­vai­nahini.
27 Ena máimitureana ichape­rinehi nárami. Ánipa nacahe:
—¡Tétavi­cavahi eta máitupa­ji­jia­si­ravahi! ¡Jéhesare, yátupiquene eta émairahi machichahi ema Viya! ¡Taicha tamutu tasuapahi, macama­ti­nacahi eta técaticava étapa eta une eta táepacu­sirahi! —nacahepa.
Ena apinana ajairana návaháruana ena ichapemuriqueneana éreanana
(Mr 5.1-20; Lc 8.26-39)
28 Te títecapapa ema Jesús te apachara eta cáquiure te apaquehe Gadara, tiúchuji­canapa te ecari ena apinana ajairana, návahá­ruanahi ena éreanana. Tétavicava eta náiñehi­va­vacahi. Náehayarehi nácani tiánucu­ha­napahi. Tacahe, napauchapa ema Jesús. 29 Tipiara­re­canapa, ánipa nacahe:
—¿Tájaha picha píteca pipauchahavi piti Jesús, Machicha­que­nevihi ema Viya? ¿Pivarahapa picaete­ma­ji­ri­ca­ha­viyare víti? ¡Pájapa­nuhavi, vuíchaha picuva­ne­cahavi tayehe eta vicaicu­ñai­yayare! —nacahepa.
30 Tásiha, tatiari­hi­hivare nacacha­cayahi eta camuri­queneana cúchiana tinihi­canahi. 31 Ena éreanana nayaseacapa ema Jesús. Ánipa náicha:
—Te piáquiji­ca­ha­vi­ya­repuca, picata­ji­cahavi. Písapahavi visiapa­ha­cavaca eta jena cúchiana —náichapa.
32 Tacahe, ema Jesús máisapapa:
—Tiuri, eyana esiapa­ha­cavaca —máichapa.
Tacahe, tiúchucanapa ena éreanana nayehe ena návahá­ruanainihi. Tiárame­mu­ri­ha­nainehi eta cúchiana. Tijuna­pa­ra­canapa témiri­ri­ji­canapa te tachausi eta cáquiure. Tériri­ji­canapa. 33 Ena tijanea­re­ca­nainihi eta cúchiana tiyananapa tijunana tayehe eta avasare. Timeta­ji­ri­canapa eta náimairahi, étapa eta nanara­sirahi ena návahá­ruanahi ena éreanana. 34 Tacahe, tiyananapa ena achaneana te mávihahi ema Jesús, náimaha­panahi. Te náimahapa éma, nayaseacapa vahi macuite­ca­pahini te návasa, machavahini te másinehi.