4
Äbot täŋpani uwä Jesu täŋo gupi ude
* Näk Pol, Ekänita watä piä täŋ imik täyat unita yäŋpäŋ komi eŋiken itkaŋ man täwerayäŋ täyat ŋonita nadäkinik täneŋ; Anututä inita biŋam yäŋpäbä tepmaŋpäŋ kädet ude kaŋ iwarut yäŋpäŋ täwetpäŋ täwoŋäreŋkuko udegän gwäk pimiŋpäŋ kaŋ kuŋarut. * Kädet uwä ŋode; In äbot täŋpani notjiye gämori-ken itkaŋ oraŋ yämiŋpäŋ bänep kwini ba bänep äpani terak irit täŋo kädet iwatpäŋ bänep ironjin kwawak peŋkaŋ täŋkentäk kowata kowata täŋpeŋ kaŋ kuŋarut. * Imata, inä Kudupi Munapik täŋo bänep kwinitä topmäŋpäŋ äbot kubägän tepmaŋpani itkaŋ unita. Ude itkaŋ unita ehutpäŋ bänep kwini uterak bänep kubägän täŋpäŋ itta piäni pen täk täkot. * Unita in ŋode nadäwut; Äbot bureni kubägän, Munapik bureni kubägän itak. Ba imaka nintä kämi yäpmäkta Anututä iwoyäŋ nimani u udegän, bureni kubägän itak. * Ba Ekäni bureni kubägän itak, ba nadäkinik bureni kubägän itak, ba ume ärutärut mebäri kubägän, u Jesu yäpurärät-tagän. * Täŋpäkaŋ ämawebe kuduptagän täŋo Anutu ba Nanin bureni kubägän itak. Ini kubä-tägän ämawebe päke unita intäjukun täŋ yämik täyak. Täŋkaŋ ini-tägän ämawebe kudup kehäromi yämik täyak. Ba ini-tägän ämawebe kudup bämopi-ken it täyak.
* Upäŋkaŋ äbot täŋpani nin kubäkubäta Kristotä ini nadätak udegän iron yäpmäŋ daniŋpäŋ kubäkubä nimik täyak. * Unita yäŋpäŋ Anutu täŋo man kudän terak ŋode pätak;
 
U iwaniye täŋo kehäromi yäpmäŋ äpäkinik täŋpäŋ punin-inik unu äroŋkuk.
Äroŋpäŋ ämawebe kubäkubäta iron yämiŋtäŋ kuŋkuk. Sam 68:18
 
* Eruk, man biani uterak man “äroŋkuk” unitä ŋode niwoŋäretak; Intäjukunä Kristo u kome terak ŋo äpuk. 10 Täŋpäkaŋ äma äpuko unitägän äneŋi äroŋkuk. U wäpi biŋamtä komeni komeni, punin terak ba kome terak päke ŋo it morekta nadäŋpäŋ punin-inik, kunum irepmitpäŋ unu äroŋkuk. 11  * Eruk, äma unitägän äbot täŋpani ämawebeta iron ŋode yämiŋkuk; Äma ätu aposoro piä täkta iwoyäŋkuk. Ätuwä Anutu täŋo meni jinom yäpmäŋpäŋ yäŋahäk piä täkta. Ätuwä Anutu täŋo manbiŋam komeni komeni yäpmäŋ kuŋatta. Ätuwä Anutu täŋo kudupi ämawebe watä it yämikta. Ätuwä ämawebe Anutu täŋo man kädet u yäwetpäŋ yäwoŋärekta iwoyäŋkuk. 12  * Eruk, ima mebärita äma äbot u iwoyäŋkuk? U Anutu täŋo kudupi ämawebeniye täŋpidäm taŋ yämiŋirä unitä täŋkentäk piä mebäri mebäri täneŋta iwoyäŋkuk. Anutu täŋo kudupi ämawebetä ude täŋkaŋ Kristo täŋo gupi, Anutu täŋo äbot kubägän u nadäkiniki säkgämän, kehäromi nikek api itneŋ. 13  * Eruk ämawebe äboriye nin uwä nadäkiniknin tägaŋirä-tägaŋirä nin kudup täŋo nadäkiniknin mebäri kubägän api täŋpek! Ba nin kuduptä Anutu täŋo Nanaki Bureni-inik unita gäripi pähap nadäŋ imiŋpäŋ nadäŋ imikinik uterakgän api täne. Ude tänayäŋ tämäŋo uyaku äma bureni itpäŋ Kristotä itkuko udegän api itne.
14  * Eruk, Kristotä itkuko udegän itkaŋ ninä nanak täpuri, nadäk-nadäki äreyäwani ude wari nämo api itne. Täŋitna äma man bureni yäŋkaŋ jop manman yäŋpäŋ-yäwoŋärek piä täk täkaŋ unitä yäŋ-nikŋat-pewä nadäk-nadäknin täga nämo täŋkuräk täneŋ. Äma udewani uwä yäŋ-yäkŋarani kädetta mebäri nadäkinik täŋpani upäŋkaŋ unitäŋo jop manman ba yäŋ-yäkŋarani ärowanitä nadäkiniknin täga nämo wädäŋ täŋpän kuneŋ. 15 Nämoinik, man udewanita juku nämo pene. Täŋ, ninä not kowata kowata täŋpäŋ kuŋat-kuŋat täŋo kädet ugänpäŋ iwarän täŋpäŋ kuŋatkaŋ Anutu täŋo man bureni ugän yäk täkäna. Ude täŋpeŋ kuŋatkaŋ bänep nadäk-nadäknin, yäkyäknin, irit kuŋat-kuŋatnin u kudup tägaŋpäŋ ämawebe kehäromi nikek ude it täkäna, äbot täŋpani täŋo gwäknin Kristotä it täyak ude. 16 Täŋpäkaŋ Kristo uwä iniken gupi moräk, äbot täŋpani kubäkubä unita intäjukun täŋ nimiŋirän gup kubägän ude täk täkamäŋ. Täŋitna Kristotä gup kubägän u towik täyak. Towiŋirän gup moräk-moräk kubäkubä uwä piä iniken iniken täŋirä gup u iron kädet täŋpeŋ kuŋat-kuŋat ikek kehäromigän tägak täyak.
Irit kuŋat-kuŋat kädet kodaki iwatne
17-18  * * Eruk unita näk Ekäni wäpi terak ŋode peŋ täwetat; In guŋ äbotken naniktä kuŋat täkaŋ ude wari nämo kuŋatneŋ. Unitäŋo nadäk-nadäki u jopigän, bipmäŋ urani udewani. U imaka kubäta nämoinik nadäkaŋ. Imata, man nadäkta bitnäŋpäŋ juku nämo pek täkaŋ. Unita irit täga Anututä iwoyäŋ nimani u täga nämo api koreneŋ. 19  * Nadäŋ-gärip waki u täkta mäyäk kubä nämoinik nadäk täkaŋ. Irit kuŋat-kuŋariken waki kädet u iwattagän gäripi pähap nadäk täkaŋ. Ude täŋirä gäripi inide kubä ahäŋirän kädet waki-wakiinik mebäri mebäri täŋtäŋ kuk täkaŋ.
20 Upäŋkaŋ Kristo täŋo kädet täwetpäŋ täwoŋärewani u udewani nämo. 21 Nämoinik! Ba jide? Manbiŋam bureni Jesuken nanik täwetpäŋ täwoŋärewani unita guŋ täkaŋ? 22  * Man bureni täwetpäŋ täwoŋärewani uwä ŋode; Apiŋo in ämawebe kodaki ude itkaŋ. Bian nadäkinik nämo täŋpäŋ ämawebe biani ude itkuŋ. Ämawebe biani ude itpäŋ unitäŋo bänep ba nadäŋ gärip biani iwarän täŋkuŋo u kakätäwut yäŋ täwerani. Nadäk biani uwä jopi, bänepjin täŋ-täkŋattagän. U iwarän täŋpäŋ waŋpäŋ wakinik tänayäŋ täŋkuŋ. 23  * Unita kädet biani u maŋpä kwäkaŋ mäjojin ba nadäk-nadäkjin kodaki inipärik, tek ude wädäwä ärokta täwetpäŋ täwoŋärewani. 24  * Inä ämawebe kodaki ahäwut yäŋ täwerani. Ämawebe kodaki uwä Anututä täŋpäŋ pewän nadäk-gärip kodaki nikek, ini bumik ude ahäwani. Unitäŋo täktäki uwä siwoŋi kudupi-inik.
25  * Unita yäŋpäŋ in jopman yäkyäk kädet peŋpäŋ man siwoŋi burenigän notjiye-kät kowat yäwän täŋpäŋ kuŋat täkot. Imata, nin gup kubä täŋo moräki moräki ude itkamäŋ unita. 26  * Unita kokwawak nadäŋpäŋä, ket nadäŋkaŋ; Kokwawakka unitä momi täktäk kädet-ken tepmaŋpekta. Unita kokwawakjin u pen nämo nadäŋ yäpmäŋ kuŋatneŋ. Nämo, kome nämo bipmäŋirän kepma ugän peneŋ. 27 Täŋkaŋ Satanta yäma nämo dät imineŋ. 28  * Täŋpäkaŋ inkät nanik äma ätu kubota täŋpani itkuŋo u kubota wari nämo täneŋ. Nämo, tuŋum imaka imaka yäpmäkta piäni ini täŋpäŋ yabäŋ ahäneŋ. Ude täŋpäŋ yäpmäŋkaŋ inita peŋit, äma jäwärita yämiŋit täneŋ. 29  * Täŋpäkaŋ man yäkyäkjin-ken man waki kubä nämo pewä ahäwek. Äma täŋkentäŋ yämikta man ugänpäŋ yäk täneŋ. Ude täŋirä ämatä nadäŋkaŋ säkgämän nadäŋpäŋ bänepi täŋkehärom täneŋ.
30  * Täŋpäkaŋ in Anutu täŋo Kudupi Munapikta nadäŋ bäräp nämo imineŋ. Imata, Anututä näkŋaken ämawebe ude it namiŋirä kadäni pähapken näkŋata biŋam bureni-inik kaŋ yämagura yäŋ nadäŋpäŋ Kudupi Munapik upäŋ inä wären täŋkuk. 31  * Unita inä kädet wakiwaki ŋodewani u kudup peŋ moreneŋ; Iŋam kumät, täŋkubit-kubit, kokwawak, yäŋawät-awät, äma yäŋpäŋ-yebek, ba täŋpäwak kädet mebäri mebäri u nämoinik täneŋ. 32  * Nämo, kädet ŋodepäŋ täga täneŋ; Äbot täŋpani notjiye ätukät not kowata kowata täŋpäŋ bänep kwini terak kubägän kuŋatneŋ. Ude täŋkaŋ notjiye täŋo momi peŋ yämik täkot, Anututä Kristo wäpi terak momijin peŋ tamiŋkuko udegän.
* 4:1 Efe 3:1; Kol 1:10 * 4:2 Kol 3:12-13 * 4:3 Kol 3:14-15 * 4:4 Rom 12:5; Efe 2:16,18 * 4:5 Jon 10:16 * 4:6 1Ko 12:6 * 4:7 Rom 12:3,6 * 4:8 Kol 2:15 * 4:9 Jon 3:13 * 4:11 1Ko 12:28 * 4:12 2Ti 3:17 * 4:13 Kol 1:28 * 4:14 1Ko 14:20 * 4:17-18 1Pi 1:14; Rom 1:21 * 4:17-18 Efe 2:12 * 4:19 Kol 3:5 * 4:22 Rom 8:13; Kol 3:9 * 4:23 Rom 12:2 * 4:24 Stt 1:26; Kol 3:10 * 4:25 Kol 3:8-9; Sek 8:16 * 4:26 Sam 4:4; Jem 1:19-20 * 4:28 1Te 4:11 * 4:29 Efe 5:4; Kol 3:8, 4:6 * 4:30 Ais 63:10; 1Te 5:19; Efe 1:13-14 * 4:31 Kol 3:8 * 4:32 Mat 6:14; Mat 18:22-35; Kol 3:12-13