15
Rodi Yesus la Pilatus kalarne
(Mat. 27:1-2, 11-31; Luk. 23:1-5, 13-25; Yoh. 18:28—19:16)
Noho kan ropo wawa'an makun, Yahudi rir imam lalap, leleher lalapa roro meser Horok Lap ma namwali Yahudi rira muku man ho'ok kail agame enihe rala kenekrohu resne Yesus. Raledi kenekrohu resne Yesus ne, hir wukuwedi Yesus rodi laa kanile Pilatus (Roma nina gubernur).
Yesus rakanedi Pilatus kalarna ne, Pilatus na'ukanie, “O penia ma namwali Rai Yahudie?”
An walha, “Namlolo, naisa ma'aheheni eni.”
Enime'ede Yahudi rir imam lalap enihe loikaru kalaklaka nammori Ai kemen. Pilatus na'ukanie wali'ur na'ahenia, “Hi'ihepenia ka ma'ohe. O mehe makani rira kalaklake nahenia Om hi'i yaksala nammori.”
Maa Yesus kan walha wake'e, de Pilatus hehel rehi.
Nadedem rakan Yahudi nina Lere Alam Lalape Paska, Yahudi enihe nili ri ida man aile bui raram leke ma nodi molollo Roma huri nano nina hunukum. Enla ri ida naran Barabas aile bui raram noro ri woro'o wokelu namehin ma namhene derne rakani Roma nina molollo me'e, de resnedi ri lolo rusrusu ar'arra. Ende ri nammori mai rapanak Pilatus ra'aheni, “Aki anna papa nadedem huri ri ida nano hunukum, de lo'o lere eni papa huri ri, ee ka?”
Pilatus na'ukani hi na'ahenia, “Minim suk ya'u huriyedi ri ma na'aheni Ai namwali Rai Yahudi eni?” 10 Ai na'ukani onne ono nauroiroin imam lalap onnenihe kele Yesus rodi mai ono hi kehekehen Ai. 11 Enimaa man panulu onnenihe rawa'u heri eni leke rapanak Pilatus huriyedi Barabas, maa Yesus ne, yono.
12 Enla Pilatus na'ukani hi, “Emene, mi raram nodi ya'u hi'i inhawa noro ri man wewekel Rai Yahudi eniyeni?”
13 Idewe ne hir wakau raruri ra'aheni, “Rodi laa wairesne au kekiyowok here!”
14 Pilatus na'ukani, “Alhi'ihepe? Nina inhawa sala pe?”
Enimaa hir eren wakaukau raruri ra'aheni, “Wairesnedie lolo au kekiyowok here!”
15 Pilatus nin panaeku nahuwa'annala heri akinhe, de an huriyedi Barabas, maa hopon nin ma nasala ke'urauk enihe riuk rerhe Yesus horu mene kanile ke'urauk leke rodi laa roho waire lolo au kekiyowok me'e.
16 Enime'ede ma nasala ke'urauk enihe rodi Yesus laa Pilatus nina rom rodi ho'ok kail raram mene rapolu rira ke'urauk na'akeme mai. 17 Hir maie ne, rodi rai nin nainair nanaru man mere au'au leke Yesus nairi. Enla hir nanau dupal rururi ida nanumene rala loile Yesus uluwakun. 18 Onne horu, hir kokme'e rala honoor hanawe ra'aheni, “Hiyene arore ki O, Rai Yahudi O!” 19 Hi rodi our deul ida taka uluwakun mamani, saprui saworno, la hir kadi ein korno yawa, kokme'e rahuwo'ok Ai. 20 Hadwei hadwokor Yesus horu, hir herre wali'uredi rai nin nainair nanaru onne, la rala Nina nainair wali'ur. Horu ne, hi rodi laa kota paharne leke rohe, wairesne lolo au kekiyowok.
Wairesne Yesus lolo au kekiyowok
(Mat. 27:32-44; Luk. 23:26-43; Yoh. 19:17-27)
21 Hir laa kota paharne, Yesus noro ma nasala ke'urauk onnenihe holikuku mo'oni ida man eninanu mai nano leke Kirene nala'a Yerusalem. Mo'oni onneni naran Simon, (Aleksander noro Rufus aman). Ma nasala ke'urauk rakerne ai na'uwara au kekiyowok eni. 22 Ende rodi Yesus la wo'or ida naranne Golgota, napa'ahne, ‘onno ma naisa uluwaku rurna.’ 23 Rakanedi ne, ke'urauk wa'aha anggur noro wuru awa'ar naran mur rale nomun leke yono kemen apinha rehi, maa Ai namhene nomune. 24 Horu, hir roho, waire lolo au kekiyowok. Horu ne, hir hi'i undi leke kukul inhoi lernala Yesus Nina nainaire.
25 Roho wair Yesus au kekiyowok eni ri'uk wohii orereki. 26 Hir horok Yahudi rira kalaklake lolo au kekiyowok wawan na'ahenia: Eni ri Yahudi rir Rai. 27 Lere onne hir roho wair ri woro'o man ailanna lolo au kekiyowok haenhi, ida man minle herne malanna la ida man minle herne mariri. Woro'ohe ramwali ri ma namna'a. * [ 28 Onneni na'akuku na'anokor Horok Lap Lirna ma na'ahenia, “Hi rahinorok Ai nornoro ri man ailanna.”]* 29 Ende heri man laa ki laa mai lolo onne po'one, rado'do'o uluwakun ilnohi ralnohi ra'aheni, “Eih! O peni ma'aheni maiye'er Makromod Lalap Nina Romleu Lape, la lere wokelu raram ma'ariri wali'ur. 30 Ende mehe mala kopur O kemmu nano au kekiyowok mai yawa ke'e.”
31 Enla imam-imam lalap noro meser Horok Lap onnenihe ilnohi ralnohi naise hi, ida ma na'aheni ida, “Eih! Ai onne nauroin na'ohu nahala ri nammori nano rir apinpinha, maa alhi'ihepe kemen mememen ka nauroin na'ohu nahale? 32 Ai penia na'aheni Ai namwali Kristus man Makromod Lalap kikanedi namwali Israel nin Rai laa ewi-ewi. Ende alhi'ihepe Ai kan kopur nano au kekiyowok eni leke ik po'one la ik akin naili'il Ai.”
Enla ri woro'o man aile herne mariri malanna ilnohi ralnohi Yesus haenhi.
Yesus aran horu
(Mat. 27:45-46; Luk. 23:44-49; Yoh. 19:28-30)
33 Rakan lere ulu noho onne na'akeme na'umetekedi hehen nanumene riuk wokelu lere mamamal. 34 Rakanedi lere mamamal eni ne, An wakau naruri na'ahenia, “Eloi, Eloi, lama sabaktani?” Napa'ahne: “Makrom'u Lalap, Makrom'u Lalap! Alhi'ihepe hoikaruwedi Ya'ue?” *
35 Ri man aile lolo onne dederne lirna onne ne heruwali ra'aheni, “Makaniyala! Ai maha napolu Elia.”
36 Enime'ede ri ida larlari, nala sawar koun anggur ma'alinu mene naloile au ko'oko'ol ida honon, kani laa Yesus nuranne. Enimaa ri ida na'aheni, “Ika lapanala ke'e. Yon hi'i de taikarala Elia mai nalkopur Ai nano au kekiyowok eni harome.”
37 Enine Yesus wakau naruri, la aran horuwedi.
38 Idewe tapi rodi kawkawa Makromod Lalap Nina Romleu Lap raram eni nahinarukedi nano wawan idewe laa yawa namwali woro'o me'e. 39 Enine ke'urauk ida ma namwali uluwakun ke'urauk rahu ida ma namriri Yesus kalarne po'on hi'ihewi Yesus aran horuwedi, ai na'aheni, “Namlolo kokkoo, ri eniyeni Makromod Lalap Ananne.”
40-41 Lolo onne maeke nammori aile mahar popo'on nano ko'uko'u. Maria Magdalena, Salome, noro Maria (ma namwali Yoses noro mo'oniwalla karuri Yakobus inna) aile maeke onnenihe raramne. Maeke onnenihe radedem lernohi Yesus lolo Galilea la ramwali man ilitolle Ai. Hi roro maeke nammori ra'alono roro Yesus laa kota Yerusalem de ramriri ko'uko'u po'one.
Ra'akene manaku Yesus ihin kemen
(Mat. 27:57-61; Luk. 23:50-56; Yoh. 19:38-42)
42 Lere onne ri Yahudi rira Alam Ra'akekene hanana'an ono oreki Alam Renren Warwarna, la lere na'ikeki helem me'e, de na'uraniyedi Alam Renren Warwarna me'e. 43 Enpenia Yusup man holi leke Arimatea mai leke na'akene manaku Yesus ihin kemen. Ai onneni naikorole agame Yahudi nina muku man ho'ok kail, de ri nahiyene arore, la an weilapan lere alam Makromod Lalap nodi molollo haenhi. Ai mehe na'alapa akin leke ka namka'uk nakpali Pilatus napanak nala kopur Yesus ihin kemen nano au kekiyowok eni. 44 Ai napanakedi ne, Pilatus hehel rehi derne nahenia Yesus lo'o makiyedi me'e. Enime'ede ai napolu nina uluwakun ma nasala ke'urauk ri rahu ida onne na'ukanie, “Yesus makiyedi me'e kokkoo, ee ka?”
45 Uluwakun onne konohi Pilatus na'ahenia, “Namlolo kokkoo, pape. Aran horuwedi me'e.” Kame'ede Pilatus ne'enohi Yusup nala kopur Yesus ihin kemen nano au kekiyowok eni.
46 Enime'ede ai lan weli tapi lenan mene nala kopur Yesus kemen. Enine ai nodi tapi onne komon Yesus ihin kemen, nodi la wo'or leren karule ku'il ida ma namwali lunne. Karu horue ne, an poi waku lapa ida nodi elekedi ku'il nina nika. 47 Maria Magdalena noro Maria, Yoses inna do'odo'on hi rala Yesus loile lolo onne.
* 15:27 Yes. 53:12 * 15:28 Horok man aile lolo tanada [ ] raram, kaale lolo horok Yunani dedesne heruwali. * 15:34 Mzm. 22:1 15:38 Po'onala Kel. 26:31-33. Tapi onne ha'ar Makromod Lalap Nina Romleu Lape namwali onno woro'o. Onno man raram wake'e onne Makromod Lalap Nin onno moumou dewdewe wake'e la Yahudi rir imam lalap ida mehe huri laa raram annida raram leke nodi nala ri Israel lolo Makromod Lalap kalarne. Yesus makiyedi nanumene kanawan onne hariyedi de kalla nahinariyedi leke ri idewe laa Makromod Lalap leken kalarne. 15:43 Yusup mai leke pelek na'akene Yesus ihin kemen ono Yahudi rira noho honolla hopon yono rin karu maki Alam Renren Warwarna.