27
Rodi Yesus laa nakpali Pilatus
(HN. 1:18-19)
Noho kan ropo wawa'an makun, imam lapa na'akeme roro Yahudi rira leleher lalap rala kenekrohu resne Yesus. Hir wukuwedi Yesus rodi laa kanile Pilatus. Pilatus onne, Roma nin rai lalap kikan namwali gubernur lolo onne.
Yudas mehen wairesne
Lere Yudas ma nodi panaeku yaka onne, derne Yesus lernaledi kenekrohu hukumesne, an hehel rehi de nala wali'ur kupan pere welikelu onne imam lalape noro Yahudi rir leleher lalap enihe. Yudas na'aheni, “Ya'u hi'iyedi dohohala me'e, ono ya a'oluwedi ri ma na'alehe sala.”
Maa hir walhe, “Ai ka modi ma'uwara num panaeku onne. Onne onum panaeku aimehi!” Enime'ede Yudas sopoledi kupan onne lolo Makromod Lalap Nin Romleu Lap raram la namhara lolo onne lan mehen wairesne. Imam lalap enihe rala kupan onne la ra'aheni, “Iknika agame nina holoor halauk luli nair kupan onneni ono namwali kupan rodi pair ma nesne ri, de kan wa'an kala kupan onne rodi rawa'aha kupan man aile oplaha rodi hohoi kakani Makromod Lalap!” Hi rala kenekrohu rodi kupan onne weli lari ipida nano ri ida ma nauroin hi'i randale. Lari ipa onneni hir weli leke namwali do'on awan rira makileke. Rakan lere eni, waki lari ip onne ra'ahenia, ‘Lari Ipa Rare’ ono kupan onne rodi resne ri. 9-10 Nonolu nabi Yeremia na'aheni, “Hir kokala kupan pere welikelu, ono ri Israel re'e pair onne leke rodi weli Ai. Enla hi rodi kupan onne weli lari ipida nano ri man hi'i randale. Ha wo'ira onne namwali lernohi Makromod Lalap Nin konomdere maya'u.” ** Lere imam lalap onnenihe weli lari ip onne hi ra'akuku ra'anokor Yeremia nin wanakunu onne.
Pilatus ho'ok kail Yesus
(Mrk. 15:2-5; Luk. 23:3-5; Yoh. 18:33-38)
11 Enla Yesus namriri lolo Pilatus ma namwali gubernur kalarna ne, Pilatus na'ukani Ai na'ahenia, “O penia ma namwali Rai Yahudie?”
An walha, “Namlolo, naise ma'aheheni eni.”
12 Enime'ede imam lalap roro Yahudi rir leleher lalap tumdesne Ai, maa kan walha wanakunu ida.
13 Pilatus na'ukanie, “Kam derne rira wanakunu rodi tutumdesne Oe?” 14 Maa Yesus kan walha wake'e, de Pilatus mehe nanana me'e.
Yesus lernala kenekrohu hunukum makmaki
(Mrk. 15:6-15; Luk. 23:13-25; Yoh. 18:39—19:16)
15 Nadedem rakan Lere Alam Lalap Paska, gubernur huri ri ida nano nin hunukum, la nala leken heri Yahudi enihe nili ri onne. 16 Lere onne ri ida aile bui raram naran Yesus Barabas. Ai onne ailanna wake'e de naran pe'eredi me'e. 17 Heri lawukuwedi me'e, Pilatus na'ukani hi, “Minim suke ya'u huri inhoi? Yesus Barabas, ee Yesus man rapolu, ‘Kristus’ eni?” 18 Pilatus na'ukani heheni ono nauroiroin Yahudi rir man panulu enihe kele Yesus rodi mai ono hir kehekehen Ai. 19 Pilatus naikokoro aile kadere rodi ho'ok kail ri makun, hono aku lir ma na'ahenia, “Yom hi'i haida-haida ri ma na'alehe sala onne, ono alam eni apinpinhedi lolo ainu'u mi lo.”
20 Maa imam lalapa roro Yahudi rir leleher lalap rawa'u heri onnenihe leke rapanak Pilatus huriyedi Barabas la hukumesnedi Yesus. 21 Enine gubernur na'ukani heri wali'ur, “Nano ri woro'o eniyeni, minim suke ya'u huri inhoi?”
Hir walha, “Barabas!”
22 Pilatus na'ukani, “Ende minim suke ya'u hi'i inhawa noro Yesus man rapolu ‘Kristus’?”
Hi na'akeme walha, “Male, wairesne au kekiyowok here!”
23 Pilatus na'ukani, “Alhi'ihepe? Nina inhawa sala pe?”
Maa hir eren wakaukau raruri ra'aheni, “Wairesnedie lolo au kekiyowok here!”
24 Pilatus nina panaeku huri Yesus, maa heri onnenihe lo'o hi'i wowo'o ar'arra de ka namwali. Enpenia ai nala oir nodi wuri liman lolo heri kalarna na'aheni, “Ya'u ka a'uwara Ri eni Nina maki-maki, de minima panaeku aimehie!”
25 Heri onnenihe na'akeme walha, “Na'amolia rarna ai ma'uware, moro idewe ai upum anumhe.” 26 Ende Pilatus huriyedi Barabas la hopon nin ma nasala ke'urauk enihe riuk rerhe Yesus horu mene rodi laa leke roho waire lolo au kekiyowok eni.
Ke'urauk hadwei hadwokor Yesus
(Mrk. 15:16-20; Yoh. 19:2-3)
27 Pilatus nin ma nasala ke'urauk enihe rodi Yesus laa gubernur nina rom rodi ho'ok kail ri raram, la nin ke'urauk na'akeme olokedi. 28 Hir ruriyedi Yesus Nina nainair la rala rai nin nainair nanaru mere mohmohon ida An nair. 29 Hir nanau dupal rururi ida nanumene rala loile uluwakun la rala our deul ida loile liman malanneni. Enla hir kadi ein korno Ai kalarna la hadwei hadwokor ra'aheni, “Hiyene arore ki O, Rai Yahudi O!” 30 Hir saprui saworno Yesus la rala our deul onne rodi nukur uluwakun. 31 Hadwei hadwokor Yesus horu, hir herre wali'uredi rai nin nainair nanaru hi raraleni, la rala Ainina nainair wali'ur. Horu ne, hi rodi laa kota paharne leke rohe wairesne lolo au kekiyowok eni.
Rodi Yesus laa rohe au kekiyowok
(Mrk. 15:21-32; Luk. 23:26-43; Yoh. 19:17-27)
32 Hi ramhara kota onne, pakromo noro ri ida nano kota Kirene naran Simon. Hi rakernne ai na'uwara au kekiyowok eni. 33 Kame'ede hir rakan wo'or ida naranne Golgota napa'ahne, ‘onno ma naisa uluwaku rurna’, 34 la rala anggur rawa'aha noro ha man mermeru rala Yesus nomun, maa An kenedi ne, namhene nomun me'e. * 35 Roho wair Yesus horu, hir hi'i undi leke ha'ar Yesus Nina nainair eni. * 36 Horu ne, hi raikoro lolo onne radiyaka. 37 Enla hi rala papan ida loile Yesus uluwakun wawan. Hir horok rodi tunum desne Ai lolo papan onne nahenia:
Eni Penia Yesus, Yahudi Rir Rai.
38 Lere onne ri man ailanna woro'o roho wairesne wewerre noro Yesus, ida minle herne malanna la ida minle herne mariri.
39 Heri man min lolo onne hadwei hadwokor Ai, la rado'do'o uluwakun 40 ra'ahenia, “Heih, O ma'aheni maiye'eredi Makromod Lalap Nina Romleu Lapa la alam wokelu ma'ariri wali'ure? Makromod Lalap Anan O kokkoo, ma'ohu mahaledi O kopuredi nano au kekiyowok onneni.”
41 Imam lalap, meser Horok Lap roro Yahudi rira leleher lalap enihe hadwei hadwokor Yesus ra'aheni, 42 “Ai na'ohu nahala ri namehin nano rir apinpinha, maa Ai kemen ne, ka. Lo'o Ai namwali Rai Israel haromo, kopuredi nano au kekiyowok leke ik akin naili'il Ai. 43 Ai akin naili'il Makromod Lalap, la Ai na'aheni, ‘Ya'u Makromod Lalap Anan,’ de ik po'on ke'ede lere eni Makromod Lalap na'ohu nahala Ai kemen, ee ka?” 44 Ri man ailanna ma noro Yesus wairesne onnenihe hadwei hadwokor Ai haenhi.
Yesus aran horu
(Mrk. 15:33-41; Luk. 23:44-49; Yoh. 19:28-30)
45 Nano lere ulu (riuk idaweli woro'o) rakan lere mamamal (riuk wokelu) noho metek lolo noho onne na'akeme. 46 Rakanedi lere mamamal eni ne, Yesus wakau naruri na'ahenia, “Eloi, Eloi, lama sabaktani?” Napa'ahne ‘Makrom'u Lalap, Makrom'u Lalap, alhi'ihepenia hurikaruwedi Ya'ue?’ *
47 Ri man aile lolo onne derne Ai Lirn onne, ra'aheni, “Ai maha napolu Elia.” 48 Enime'ede ri ida nano hi larlari laa nala sawar wukule au ida nala ku'ule anggur ma'alinlinu mene nala loile Yesus nuranne, 49 maa ri namehin ra'aheni, “Yono! Wa'an rehi ik po'on lo'o Elia man huri nano au kekiyowok eni, ee ka?”
50 Yesus wakau naruri, idewe aran horuwedi. 51 Idewe tapi rodi kawkawa Makromod Lalap Nina Romleu Lap raram onne, nahinarukedi nano wawan laa yawa namwali woro'o me'e, la noho narururu de waku ma aile wo'or-wo'or pa'ahedi. * 52 Lunna-lunna nahinari horu, la Makromod Lalap Nin ri man maki nonolue eni, mori wali'ur. 53 Rakan lere Yesus mori wali'ur mene man mori wali'ur onnenihe ramhara rala'a Yerusalem, la ri nammori do'on hi lolo onne. 54 Uluwakun ke'urauk ma nadiyaka Yesus noro ma nasala ke'urauk namehin, hir rase rururuwai noro ha ma namwali onne me'e, de ramka'uk wake'e la ra'aheni, “Namlolo kokkoo, Ai onne Makromod Lalap Ananne.” 55 Lolo onne maeke nammori aile mahar popo'on nano ko'uko'u. Hir lernohiyedi Yesus nano Galilea leke ilitolle. 56 Maria Magdalena, Maria (Yakobus noro Yusup inna), noro Zebedeus hono aile maeke onnenihe raram.
Yusup nano Arimatea karu Yesus
(Mrk. 15:42-47; Luk. 23:50-56; Yoh. 19:38-42)
57 Na'ikeki na'umetek, ri orkanaru ida nano Arimatea naran Yusup laa Pilatus. Ai namwali Yesus Nina man lernohi haenhi. 58 An laa nakpali Pilatus napanak Yesus ihin kemen. Ende Pilatus hopon rala Ai ihin kemen Yusup. 59 Yusup kokale la nodi tapi lenan worworu nanaru ida komonedie. 60 Ai nodi Yesus ihin kemen laa na'akene manaku lolo nina ku'il worworu man hi'iyedi me'e lolo wo'or waku herne. Ai nala ihin kemen laa ku'il raram horu, poi waku lapida nodi elekedi nikeni la nala'a me'e. 61 Maria Magdalena noro Maria namehin raikoro rakpaliyedi ku'il onne.
Ke'urauk radiyaka ku'il man ra'akene manaku Yesus ihin kemen eni
62 Rakan oreki, Alam Renren Warwarna, imam lalap roro ri Parisi enihe laa rakpali Pilatus 63 ra'aheni, “Makrom'u, am horhorok lere ri ma napoho onne mori-mori makun Ai na'aheni, ‘Alam wokelu Ya'u mori wali'ur.’ 64 Ende hopon ri nadiyaka ku'il wawa'an hehen nanumene rakan alam wokelu leke yono Nina man lernohi pakunohi enihe mai ramna'a, la konohi ri nahenia mori wali'uredi me'e. Yon hi'i nahenia poho man kauli'ur eni yaka narehi poho ma nolu eni.” 65 Pilatus hopon na'ahenia, “Moro ainu'u ma nasala ke'urauk heruwali laa madiyaka ku'il wawa'anedi.” 66 Kame'ede hi rala'a me'e. Hir rakan ku'il onne, rala tanadida loile waku rodi e'elek ku'il onne leke lo'o ri nawolle haromo, hi rauroiroin, la ma nasala ke'urauk enihe minedi kalarna.
* 27:9-10 Po'onala Yer. 19:1-13; 32:6-9. * 27:9-10 Zak. 11:12-13 * 27:34 Mzm. 69:22 * 27:35 Mzm. 22:18 * 27:46 Mzm. 22:1 * 27:51 Kel. 26:31-33