28
Len naholoul a Malta
Nǝboŋ namttovahut namtusab̃i ke nahǝsan naholoul enan evi Malta. Husur naus eus mai naut esusus, alat lotosuh ei luvoi habat hǝn ginamito. Lotuŋ nǝhab, ale lukel nahǝhaṽuran salito mai ginamito. APol itariv nǝhab galevis, be nǝboŋ toriŋi len nǝhab, nǝm̃at sua, nǝvaipa*, imakuv dan naut topud, hat navǝlan. Nǝboŋ alat a Malta lotoris nǝm̃at totahǝtah len navǝlan, lusorsor mai galit gabag ke, “Ategai evi naulum̃an togol nǝmatan. Naut kǝmas gai sǝmat len tas, nagot pǝhaṽut sidato, aNoran, asike idam̃ ke timaur am.” Be aPol ekur kuv nǝm̃at vi lan nǝhab ale aPol imaur sal. Luvatvat viri ke dereh aPol titob o titeh tutut timat. Avil lutoh viri ebǝlav sob̃uer. Natideh savisi hǝni. Ale logǝgel hǝn nǝnauan salito, lotub̃at kele ke evi nagot sua.*
Pǝpadaŋ hǝn naut enan ikad nǝtan sinǝvanuan totibau hǝn naholoul, nahǝsan aPuplius. Gai ike, “Ivoi,” mai ginamito ale ekǝtkǝta tǝban ginamit len nǝmariboŋ itor. Len nǝboŋ enan atǝman aPuplius emǝsah. Ipat len nǝmel, epud mai ep̃irp̃ir. APol ivan hǝni, isor tuṽ. Nǝboŋ tonoŋ eriŋ navǝlan gǝlar lan ale imaur. Husur natenan, galit p̃isi len naholoul lotomǝsah, logǝm hǝn aPol ale lumaur. 10 Loputsan ginamit hum namttovi vanuan toyalyal gail. Ale nǝboŋ namttoutaut hǝn namtb̃iwol vi lau, lousan natit p̃isi b̃evi tarhǝt sinamit len nawolan sinamito.
A Malta vi Rom
11 Husur nahǝbati itor namtovi lau len nǝwag wolwol ta Aleksadria tokir len naholoul enan len nahǝbati naut susus. Ikad Namǝlav Larmiṽan tovi namǝlauah han. 12 Namtubar naut a Sirakus, ale namtutoh ei nǝmariboŋ itor. 13 Beti namtoriŋ naut enan namtubar naut a Rekium. Pelan han nǝlan len nǝsautwes etǝvah, namtoriŋ naut enan, ale hois han namtubar naut a Puteoli. 14 Len naut enan namtusab̃ nǝvanuan nadǝlomian lotous ginamit hǝn namtb̃itoh mai galito len nawik esua. Imagenan namtogǝm vǝbar naut a Rom.
15 Nǝboŋ nǝvanuan nadǝlomian gail ei lotosǝsǝloŋ hǝni ke namttogǝmai, logǝm van vǝbar Nǝmaket siAppius mai Naim Ŋavŋav Itor§ hǝn lǝb̃ebubur mai ginamito. Nǝboŋ aPol toris galito, elǝŋon ivoi am len nǝlon, ale esipa vi tǝban aGot.
16 Nǝboŋ namttobar naut a Rom, ludam̃ hǝn aPol b̃itoh sǝb̃on len naim sua mai nasoltia tokǝtkǝta kǝkol hǝni.
APol len naut a Rom
17 Len nǝmariboŋ totor tohusuri, aPol ekis naJu gail lotoil a m̃o gǝmai. Nǝboŋ lotob̃onb̃on ikel mai galit ke, “Lalum̃an, aṽagw gail, naut kǝmas nǝsagol natideh tomǝdas nǝvanuan sidat gail mai naṽide setǝmadat ta sutuai, naJu gail lutah gat ginau len naut a Jerusalem ale loriŋ ginau len navǝlan alat a Rom. 18 Nǝboŋ lotous nausian gail mai ginau, luke leriŋ ginau nivan husur lǝsǝsab̃ natideh tonor hǝn nǝb̃imat. 19 Avil nǝboŋ naJu gail lotosor mǝtahuni, igol ke nous ke nikot len nakotan seSisa, naut kǝmas nǝsǝkad natideh hǝn nab̃ikot hǝn nǝvanuan sagw gail sile.* 20 Bathut natgalenan, nokis gamit gǝmai hǝn nǝb̃eris gamit mai sor mai gamito. Nukad natsen galegai sil nǝ-vatvat-viri-an seIsrael, tovi aKristo.”
21 Ale lusor vari ke, “Namtsǝlav nalob̃ulat ideh a Jutea tosor husur gaiug, mai avan ideh tobar naut egai sakel uri o sakel natideh tosa husur gaiug. 22 Be namtuke namtesǝsǝloŋ hǝn nǝnauan sam̃ gail, husur namtolǝboii ke, nǝvanuan gail len naut p̃isi lusor tas naluṽoh egaii hǝn nalotuan totile.”
23 Loriŋ gat nǝboŋ sua vir aPol ale galit isob̃ur logǝm vi lan naim totoh lan. Tub̃at dudulan vǝbar nalenmariug aPol isor vahvah mai galito, ikel ur natohan pipihabǝlan aGot ale len nalo siMoses, mai natosian sihai kelkel ur gail, ikel natgalenan hǝn lǝb̃egǝgel hǝn nǝnauan salit husur aYesu. 24 Galevis lunau ke aPol ekitin, galevis am lǝsadǝlomi. 25 Husur nǝnauan salit sasua, lotub̃at riŋ naut enan. Ale aPol isor tǝtas am ke, “ANunun aGot ekitin nǝboŋ tokel mai atǝmadat ta sutuai len ahai kelkel ur, aIsaiah, 26 ke,
“ ‘Givan hǝn nǝvanuan galegai, gike,
“Len nasǝsǝloŋan samito, dereh mǝtesǝsǝloŋ
be asike mǝtosǝsǝloŋ lǝboi nǝsa notokele,
ale len nakǝtaan samito, dereh mǝtekǝta
be asike mǝtokǝta lǝboi nǝsa notogole.”
27 Husur nǝkadun alategai egǝm ṽonṽon,
pǝpadaŋ nǝdariŋalit eb̃ulb̃ulol,
ale namǝtalit ib̃er.
Asike lǝtǝmagenan,
namǝtalit takǝta ris nǝsa notogole,
nǝdariŋalit tasǝsǝloŋ hǝn nǝsa notokele,
nǝlolit talǝboi natgalenan,
ale lǝtǝpair van hǝn ginau,
ale nǝtagol galit lǝtǝmaur.’*
28-29 “Ale ginau nuke mǝtelǝboii ke, nǝ-lav-kuvi-an enan dan nǝsaan, aGot esǝvati tia van hǝn alat lǝsavi Ju, ale galit dereh lesǝsǝloŋ balai!”* **
30 Len nasihau eru aPol itoh ei len naim gai torentem, ale ehǝhaṽur hǝn nǝvanuan p̃isi lotogǝm hǝni. 31 Ikel ur natohan pipihabǝlan aGot, ep̃usan husur Nasub̃ aYesu Kristo len na-il-b̃uri-an, ale sǝkad avan ideh tomǝdasi.
* 28:3 Nǝvaipa evi nǝm̃at tosa, nǝboŋ b̃ihat avan ideh, nabehi han igol ke timat. 28:4 ANoran evi nahǝsan nagot tovi pǝhaṽut sua silat a Kris. * 28:6 Uman 14.11 28:11 Alat a Kris luke nagot toil a m̃o salito ikad anatun eru artovi namǝlav gǝlaru. Nahǝsalaru aKastor mai aPoluks § 28:15 Nǝmaket siAppius evi navile topat nakilomita tovi 69 a tut hǝn naut a Rom. Naim Ŋavŋav Itor evi navile topat nakilomita tovi 53 a tut hǝn naut a Rom. * 28:19 Uman 25.11 * 28:27 Isa 6.9-10; Luk 8.10 * 28:28-29 Psa 67.3; Luk 3.6 ** 28:28-29 Natosian galevis ta sutuai losuhud hǝn naves egai: 29 Nǝboŋ tokel nasoruan enan tonoŋ, naJu gail luvan, lusor b̃alb̃al habat mai galit gabag.