8
Nǝmauran len aNunun aGot
Imagenan beti, gagai sǝkad nǝpanismen ideh m̃os alat lotovi seKristo, aYesu. Bathut nǝdaŋan seNunun Nǝmauran len aKristo aYesu igol gumakuv dan nǝdaŋan hǝn nǝsaan mai nǝmatan.* Nalo edǝdas b̃ilav kuv gidato dan nǝsaan, husur len nǝdaŋan sidat sǝb̃odato, datsalǝboi datb̃igol husur nalo. Avil nǝsa nalo todǝdasi, aGot igole. AGot esǝvat aNatun ulum̃an matmat san hǝn b̃egǝm vi vanuan. Ikad niben mai nab̃oruan sum̃an gidat dattovi vanuan nǝsaan gail. Ale aGot eriŋ nǝpanismen sadit lan, hum tovi naviolan hǝn natutumavan m̃os nǝsaan sadit gail. Igol nǝdaŋan hǝn nǝsaan inoŋ. AGot igol imaienan, hǝn natit gail na-tos-gati-an hǝn nalo tokel ke lotonor lǝb̃isarpoh len gidato m̃au, hǝn datb̃elǝboi datb̃igol p̃is naṽide tonor nalo tokele. Gidat datsahusur nalǝŋonian sidat gail lotosa am, gagai datohusur nalǝŋonian seNunun aGot. Alat lotogol husur nab̃oruan nǝsaan salito, lunau tabtab hǝn nǝsa nab̃oruan nǝsaan tolǝŋoni. Avil alat lotogol husur aNunun aGot, lunau tabtab hǝn nǝsa aNunun aGot tolǝŋoni. Husur nǝboŋ nab̃oruan nǝsaan towol hǝn nǝnauan, naṽite evi nǝmatan. Be nǝboŋ aNunun aGot towol hǝn nǝnauan, naṽite evi nǝmauran mai natǝm̃at. Bathut nǝboŋ nab̃oruan nǝsaan towol hǝn nǝnauan, nǝnauan enan evi enemi siGot tabtab. Sagol husur nalo siGot boŋ ideh, savi enan ŋai, be edǝdas b̃igol husuri. Husur enan, alat lotogol husur nab̃oruan nǝsaan salito lǝsalǝboi lǝb̃igol aGot b̃ehǝhaṽur.
Be gamito, mǝtsagol husur nab̃oruan nǝsaan, mǝtugol husur aNunun aGot husur aNunun aGot itoh tin len gamito. Be natsua, avan ideh asike b̃ikad aNunun aKristo lan, gai savi seKristo. 10 Be aKristo b̃itoh len gamito, naut kǝmas nibemito dereh limat sil nǝsaan, aNunun aGot evi nǝmauran veveu m̃os gamito husur nanoran, navoivoian mǝttokade mai aGot. 11 Ale aNunun aGot togol aYesu tole mǝhat dan nǝmatan b̃itoh len gamito, namilen ke, naut kǝmas nibemito dereh limat, len aNunun totoh len nǝlomito, atenan togol aKristo tole mǝhat dan nǝmatan dereh tilav nǝmauran mai nibemito.
12 Imagenan bathudud nadǝlomian, datimasgol nǝsa aGot tolǝŋoni. Sadatehusur nalǝŋonian hǝn nab̃oruan nǝsaan sidato. 13 Husur mǝtb̃ehusur nalǝŋonian hǝn nab̃oruan nǝsaan, dereh mitimat. Be len aNunun aGot mǝtb̃igol naṽide samit tosa gail lǝb̃imat ebun, dereh mitikad nǝmauran. 14 Bathut alat aNunun aGot towol hǝn galito, galit lovi natun aGot. 15 Husur aGot sǝlav aNunun mai gamito hǝn mǝtb̃evi slev hǝn namǝtahwan hǝn namǝtahwan b̃iwol hǝn gamit tǝtas am. Aoa! Ilavi hǝn mǝtb̃egǝm vi natun san gail. Ale gagai datukai van hǝni ke, “Appa, Tata.” 16 Nab̃onan hǝn aNunun aGot mai nanunudato ikel koti ke dattovi natun aGot gail. 17 Ale datb̃evi anatun san gail, ekitin ke dereh datikad naviolan aGot toutaut hǝni m̃os anatun gail sum̃an aKristo tokade. Imaienan, datb̃ihan katǝp̃ol mai aKristo len na-lǝŋon-isa-vǝsa-an san, dereh datikatǝp̃ol maii len nǝyalyalan san.*
Nǝyalyalan ta tahw
18 Len nabunusian sagw, datb̃enǝnoṽ hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an dattokade gagai mai namǝnas hǝn nǝyalyalan aGot b̃evǝhoti mai gidato balai, na-lǝŋon-isa-vǝsa-an savi natideh. 19 Len nasigariran, natit p̃isi aGot togole, nǝmav, nǝtan mai nǝtas mai natit p̃isi lotosuh lan, natgalen p̃isi losuh vir aGot b̃evǝhot anatun gail lǝb̃ip̃arp̃ar. 20 Husur natgalen losuh kǝmas, lǝsalekis hǝn lotomaienan be aGot igol lumaienan.§ Igole len nǝ-vatvat-viri-an 21 ke, gail p̃isi limakuv dan nǝbaŋisian hǝn nǝmatan mai nam̃oman mai nab̃oan, hǝn lǝb̃ikad nǝmakuvan toyalyal anatun aGot gail lotokade. 22 Husur datolǝboii ke natit p̃isi aGot togole lokilob vǝbar damǝŋai, lois b̃onb̃on len napǝŋasan, hum napǝhaṽut topasus. 23 Savi natenan ŋai, be gidat am datokilob naut kǝmas dattokad aNunun aGot hum naṽit nametǝkav hǝn natit p̃isi aGot b̃eviol hǝni mai gidat balai. Datosigarir, datutoh vir nǝboŋ aGot b̃igol datb̃evi anatun san gail, nǝboŋ b̃igol nibedat lǝb̃imakuv dan natit p̃isi tosa hǝn lǝb̃egǝm vi nibedat veveu vi sutuai.* 24 Husur datukad nǝ-vatvat-viri-an enan nǝboŋ aGot tolav kuv gidat dan nǝsaan sidato. Be datb̃ikad nǝsa datb̃ivatvat viri, savi nǝ-vatvat-viri-an am. Husur ase len gidato ivatvat vir nǝsa tokade tia? 25 Be datb̃ivatvat vir nǝsa datsǝkade sal, len nǝ-daŋ-b̃uri-an datutoh mǝdau viri.
26 Len naṽide tomaienan, aNunun aGot evi tarhǝt sidato husur datsǝdaŋ. Husur datsalǝboi nǝsa tonor hǝn datb̃isor tuṽ m̃osi. Be len nakiloban nasoruan todǝdas b̃ikel namilen, aNunun aGot isor tuṽ sidato. 27 Ale aGot tokǝta kitev nǝsa topat len nǝlodato, gai elǝboi nǝnauan seNunun, bathut aNunun isor sinǝvanuan siGot gail mai aGot, tonor hǝn nalǝŋonian siGot.
28 Ale datolǝboii ke len natit p̃isi tovisi hǝn galito, aGot eum m̃os navoian silat gai tolǝmas bun galito, gai tokis galito tonor hǝn nǝ-nau-utaut-an san.** 29 Husur sutuai tia aGot elǝboi alat lǝb̃evi esan gail. Len nǝnauan san eriŋi ke legǝm sum̃an aNatun, hǝn ke aYesu b̃evi hai a m̃o tokad aṽan mai aṽavinen tosob̃ur. 30 Ale alat aGot toriŋi ke legǝm sum̃an aNatun, ekis galito. Ale alat gai tokis galito, eriŋi ke lunor len nǝhon. Ale alat gai toriŋi ke lotonor len nǝhon, eputsan galito hǝn lǝb̃iyalyal maii.
Na-lǝmas-masuṽ-hǝni-an siGot
31 Natgalenan lǝb̃imaienan, datekǝmabe am? AGot b̃itah mai gidato, b̃evi sidato, avan ideh salǝboi b̃ewin sǝhor gidato! 32 AGot salekol gol aNatun. Aoa, eviol hǝni hǝn b̃imat m̃os gadit p̃isi. Imagenan, husur toviol hǝn aNatun mai gidato tia, dereh teviol kǝmas hǝn natit p̃isi am mai gidato. 33 Len nakotan siGot ase elǝboi b̃eil hirhir ke alat aGot tolekis hǝn galito, lotogol tosa? Husur evi aGot toriŋi ke lotonor len nǝhon! 34 Ase elǝboi b̃ikel ke limaspanis? Husur evi aKristo aYesu tosor mai aGot m̃os gidato. Evi aKristo tomat m̃os gidato, evi aKristo aGot togol tole mǝhat dan nǝmatan ale evi aKristo tobǝtah len nǝtarhǝt nǝmatu siGot. 35 Imagenan, ase elǝboi b̃epǝpehun gidato dan na-lǝmas-buni-an seKristo enan? Naut kǝmas avan ideh b̃igol nasǝnahan len gidato, naut kǝmas nǝmauran sidat b̃idaŋ, naut kǝmas nǝvanuan gail lǝb̃emǝdas tabtab hǝn gidato, naut kǝmas nǝhanian b̃eb̃uer, naut kǝmas datb̃imalmal, naut kǝmas nǝmauran sidat pǝpadaŋ hǝn b̃ipat len nǝmatan, naut kǝmas nab̃u nǝb̃alan b̃igol datb̃imat, sǝkad natideh tolǝboi b̃epǝpehun gidato dan na-lǝmas-buni-an seKristo! 36 Hum nǝb̃e sua len natosian siGot tokele ke,
“Nǝmauran sinamito
pǝpadaŋ tipat len nǝmatan tabtab
m̃os gaiug;
Len nabunusian sinǝvanuan gail
namtohum nasipsip hǝn na-ti-buni-an.”*
37 Be naut kǝmas nǝsa tovisi hǝn gidato maienan, len aKristo tolǝmas bun gidato, datowin sǝhor natgalen p̃isi. 38 Husur nolǝboi sǝhoti ke, sǝkad natideh tolǝboi b̃epǝpehun gidato dan na-lǝmas-buni-an siGot. Nǝmatan mai nǝmauran arodǝdasi, aŋel mai natǝmat arodǝdasi, nǝboŋ ta damǝŋai mai nǝboŋ b̃egǝmai arodǝdasi, nǝdaŋan ideh edǝdasi, 39 nǝ-sahsah-vi-mǝhat-an mai nǝ-sareh-vi-pan-an arodǝdasi. Sǝkad natideh len natit p̃isi tosuh tolǝboi b̃epǝpehun gidato dan na-lǝmas-buni-an siGot topat len aKristo aYesu, aMasta sidato.
* 8:2 Natosian galevis ta sutuai luke, aYesu igol numakuv dan nǝdaŋan hǝn nǝsaan mai nǝmatan. 8:10 Len naut egai namilen sǝmasil len nasoruan ta Kris. Hum ma tohum nǝsa topat tub̃at len aNunun aGot, o hum ma tovi: nanunumito lukad nǝmauran husur aGot eriŋi ke mǝtunor len nǝhon. 8:15 Mak 14.36; Kal 4.5-7. Len nasoruan ta Aram, aAppa evi aTata. * 8:17 2Kor 4.17; 1Pit 4.13 § 8:20 Nǝboŋ aGot togol navile a pan, igol natit p̃isi hǝn lǝb̃igol nǝsa tolǝŋoni, hǝn lǝb̃ikad naṽite. Be nǝboŋ aAtam togol nǝsaan, aGot igol natgalenan asike luṽan am hum ta m̃o, ale losuh kǝmas maienan. * 8:23 2Kor 5.2-4 ** 8:28 Natosian galevis ta sutuai luke, Ale datolǝboii ke natit p̃isi loum b̃onb̃on hǝn navoian m̃os alat lotolǝmas bun aGot. * 8:36 Psa 44.22