12
Izhgasekué ldiuwañ gakue akuxane
(Mlk 2.23-28; Lk 6.1-5)
Atshake izhgasekué ldiuwañ zalguéñ, Duwe Jesú tek zʉxaitatoguéñ, nasʉñ shi kagitixakuañ maldi zʉnakuñguake, eñ gakue* nauwa kakuguenik ga. Ekí atshaté zʉnatuatshakna, paldiseyukuejañki ekí Duwe axaldék:
—Tu guwá. Nauwisanátshi guiyabajañki izhgasekué ldiuwañki ni nauwa jiba atshasé guaka ne, shi migitixakue ¿jinak shi atshasé jiaga ekí ajanashatók?
Guake Duweja kakiyó:
—¿Nauwibama Dabíki ezua ldiuwañ apebukue juizhi maldija kakualdá guñguake sakí atshane sezheklde tuabíne sha? Guiyabaja Jatek pañ agaxeneki aldéñ múldigaba agaskaitshixakueja za gaka sezheklde nalgué jiaga, nauwibama Dabí apebukue juizhi Jate axazakuagaldi juldunguenik, ai pañ axá. ¿Ekí jiaga guiyabaja guaká be miñgisegakí shi na? Kizhiksekué ldiuwañki ni ji jiba atshiji atshasʉ́ñze guagatshak jiaga, ai ldiuwañ Jatek múldigaba agaskaitshixakueki juwí Jate axazakuagaldi jiba axajanashatshak, aldéñ tuwiñki sha atshiji axajanashixá katuazhé. Ne naski ekí miñmeyaldikue. Nasga na, juwí Jate axazakuagaldi zalda guiyaba guashiñki, zhakaldak niuwi naxaldakna akldé amak naxatshakue miñgatsé. Maiñga Najateja ekí guagatshak sakí guashi guaklde miñgajienakí: “Kágubagaba guañ ajañgui ishkajanashixá na akldé naxatshakue kajañguge. Ne béyakze nagakuagakue za kajañguazhúge nzha.” Ekí guaklde na, sakí guashi guaklde miñgajiena guane guashiñki, shi nagitixakue kagatsaldazhékue jiaga sha ajanashiji guatuka axakezhagazhá guatabinaldé. Ne naski Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge naugák niuwi ge guashi naxaldéñ na, izhgasekué ldiuwañ ajanashakuamak ajanashaka niuwi genaka nakldá —na kaxaldexá.
Duweja izhgasekué ldiuwañ ezua janshi axazguá
(Mlk 3.1-6; Lk 6.6-11)
Guñgueni Duwe Jesú exa zhinik neñgueniki juwí izhajuizhaldegeñka juldunatshak, 10 ezua sigí káuxalda ixanane ité tu. Exa na, paldiseyukuejañki Duweki atshasé atshane izhakuaxaldixa aldiyatoshi ekí agazalduká:
—¿Nauwijí guiyabaja kizhiksekué ldiuwañ jiaga janshibeñga shi ezua se akzukuakue guaka na?
11 Guake ekí kakiyó:
—Kizhiksekué ldiuwañ jiaga ¿mieldeke mimijí jubeju pokuéñ miñgakjienatshak ubañga mibekshixa naldazhé sha? 12 Ne káguba míñgaki jubeju zhakldé akzé nakldá. Akna amak kizhiksekué ldiuwañ jiaga, janshibeñga janshizhe atshakue guiyabaja guaka nakldá.
13 Ekí kakbeñgueniki sigík ekí akbeyá:
—Káuxalda mixanane yu atshiwá.
Amak atshatshaga nuxa na, atabañ zalda janañga janshagatsék. 14 Guatshakna paldiseyukueki exa zhinik agazaxaitiñgueniki sakí agatsaldi Duwe Jesú sha akuí, akuaxaldixa aldiyaldá na akuapaná.
Ezua zʉnekualdal naxaldixa akuakldanamak naklde
15 Ekí sha akualdixa ajañguatuka akualdi na, Duweki jiak exa zhinik ne. Amak neyatshakna matshuwi káguba axapa aldé. Ekuega na mulbatá akzekakueki nuk se kakzukuá. 16 Gueni na aldéñki me ne guagasʉ́ñze kaxaldék. 17 Ekí zexeki Jateja mauzeñga ají múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Isaiyak ezua zʉnekualdal gaxaldixa shalda akbenamak zexaldiamak ekí zek. Ekí sezheklde:
18 “Jejiéki nají nashi, naxazauwaldiamak izhgakuxanuge.
Eñki matshuwi izhgajañguge, nakldunauxabé izhuka nakna, zeñ nakzukuxa nakldá.
Nají Aldunakga na jañgugamak naxatshaldiamak aksaneshi, kama agexaldikue.
Akna saldiñga saná nahauxak nasga niuwizhíne sakí kágubakue katuakuauxabé katualdikue kakbeyaldixa nakldá.
19 Ni ega nuxaga kágubakue na múldigaba sashiji, ni kuizhakakshiji kaxaldegazháldixa.
Káguba kenañ sekuazhikshiji agatsaldi negaté aldukazháldixa.
20 E nají nashijañki abaldaxá ishkuanaté nuká auxaga ishkuá guazhámakbe na,
aldunaxa ‘jiga ni atshanakldék’ akldegagáldekue, agisanekue kagisalsha naldakí guañ kajañgualdixa.
Ekíga na, guksé sanaté nuká nauxañgaba sañguazhámak, ejañki anuñka me za alduna nazishixakue ni mitsák nauxañgaba ai agitamakuazháldixa.
Aldéñki ekí guañ kajañgui, janshizhe atshijiñga na, shane agubiyaldiéñ yo ekí atshaldixa.
21 Káguba ikualdal gaxanaldikueki, saldiñga saná nahauxa matshuwi nekuejañki ‘e sha zʉnekualdaldixa na’ ajañgui alduna iyashaldixa nakldá,”
ekí sezheklde nakldá.
Duwe Jesú nalda axakuaklde
(Mlk 3.20-30; Lk 11.14-23)
22 Ezua ldiuwañ, ezua sigí jisétshi alduna ijuldunatshake uba isañguá, zukuakshaksá guane nalgué Duwe Jesúk akualdák. Guake Duwejañki ai alduna izheñshi se akzukuatshake stualdá, zukuaxaldá. 23 Guakna saldiñga atuatoxekuejañki “¡sakí ekí se akzukuxá!” ajañgui na, ekí izhgabeyá: “¿Jejiéki nauwibama Dabítshi atukuaga naldaka shi na?”
24 Ekí paldiseyakuejañki aldukatshakna “ejiéki Belsebú, jiséga ají aldunakue aksanekaja kama agegatshak guana ekí ají aldunakue izheñshashá” nalda axakuák.
25 Duweja sakí ajañguatuka akualdi na ekí kakbeyá: “Mielde sanáki kauwizhéñgaba axaukshapana akualdiake nuk izhgaldañgashixa naldashá. Ekibeñga na, ezua kuíbuldugaba azhi zhuajúk zaldagaba axaukshi izhguldiyapana akualdiák, san san aldeji zhuajúk zalda aldaldaksá gualdixa. 26 Ekíga na, jisé aldéñga ají aldunakue kágubak zhinik izheñshi guanake, jiségabaga izhguldiji, axaukshapanaka. Ekí ajanashatshake ¿sakí shi jiséja ají aldunakue aksanexalga nogaka na? 27 Naldatshak jiaga, naski jisétshi aldunakue aksanekajañga kama nagenek ai aldunakue izheñshikuge nake, maiñ shi miñgitixakueja jiaga jisétshi aldunakue kágubak zhinik kezheñshatshake ¿ake, metshi kamak shi ekí kezheñshixa na? Kauwizhéñ ekí ajanashéñ na, jisétshi kamakga ají aldunakue kezheñshikuge nalda naguagakue miñgatsaldakí ne awatuñshixa nzha. 28 Ne nas niñkauwañki Saldiñga netshi Jatejañga ají Aldunak kama nagenéñ zhinik na jisétshi aldunakue neñshaldatshak guana, aldéñki au mimikenáñ sanexaldá guxá mimatuñshashá.”
29 Ekí kakbejiñga na ekí jiaga kakbeyá: “Mieldejañki ezua sigí kamakue ajúk numakue itushexal agakjuldundana akzexaldiake, ake, axáñ misha e shibañguakue agatsaldaka. Ekí guatshakna jika axaldauxa nuk itushegaka naldashá.§
30 ”Guatshak mieldeke nas na izhogakí nogatukaki aguldiñkuge naldaldixa. Ekibeñga na, mieldeke kágubakue Najateja kaksanexaldiamak juizhakui nagaunegazhéki, Jatek agajuekui mual atshixa naldaldixa nakldá.
31 ”Akna ekí miñmeyaldikue. Jatejañki kágubakue saldiñga nalda sha ajanashanaldixa kaxabetaka. Ekíga na, káguba azhi Jate aguáñ izhabaji mual nalda axakuakldaldixa jiaga kaxabetakaga. Ne mieldeke Jatetshi Alduna* aguáñ izhbashi mual, nalda aguaxaldiák zʉnake, aiki axabetazháldixa. 32 Akze, mieldeke nasga Jatetshi Asukuá ixagabaldekldugek jiaga aguáñ nezhbashi mual, nalda naguaxaldiák Jateja axabetaka. Ekí ne, mieldeke Jatetshi Alduna aguáñ izhbashi mual nalda aguaxaldiák zʉnake, aiki Jateja ni kaiga ni auxa zegatshak jiaga axabetazháldixa nzha.”
Ezua kaldi ji naldaldiake aiga zhenka
(Lk 6.43-45)
33 Guñgueni ekí jiaga kakbeyá: “Kaldi janshagatsejañki kalwé janshagatse za zheñguxa. Ekibeñga na, kaldi janshagatsaldagáldejañki kalwé nusagatse za zheñguxa. Akze, kaldi zhenéñ zhinik me, ji xalde ne zʉnatuñshixa. Ekibeñga na, mieldeki ajanashéñ me sakí aldé tuminaka. 34 Akze, takbiki káguba agisalshi mual za atshamakbé na sha atshiji mizhekue ne jiaga, ¿sakí shi múldigaba janshizhe zukuakbinaka na? Jinak ekí miñmeyakí. Káguba aldunaxa sakí akldeka, sakí itshanka naldaldiake, aiga guana múldigabak zukuaxaldixa naldashá. 35 Ekí zhinik na, káguba janshizheki aldunaxa janshizhegaba za akldeka naldaldiake, amak janshizhegaba atshiji, múldigabak zukuaka naldaldixa. Ekíga na, káguba shaneki aldunaxa nusagatsegaba za akldeka naldaldiake, amak shanegaba atshiji, zukuaka naldaldixa nakldá. 36 Ne nas ekí miñmeyaldikue. Niuwizhíne Najateja káguba kagatsaldi azhi kagatsaldakí ne katualdiéñ niuwañ zegatshak, ajañgua naldakí azakuakldauxa shalda katualdixa. 37 Jinake naldakí. Auxa zegatshak, maiñ jai kagik ji múldigaba guakbinaldixa shalda Najateja miñgatsé azhi miñgatsaldakí ne mimatualdixa. Atshaga na ji janshizhe zukuakbineki miñgatsaldazhé mimatualdixa. Akze, ji shane zukuakbine zʉnake miñgatsaldi ne axamindaxaldixa nzha.”
Duwe ezua atshakue agabene
(Mlk 8.12; Lk 11.29-32)
38 Ekí guagueni anuñka paldiseyukue, guiyaba shizhixakueja Duwe Jesúk ekí agabeyá:
—Shi maldazʉñkaldixa, Jateja jai kagik makaxanamak ne maldazʉnatuñshaldiamake, ezua janshizhe ajanashaté tu guañkáaldamak zʉñkatshá guwá.
39 Guñguake kakiyó:
—Maiñ sha miyatshixakue, Jate za akldé akzamakga akzukui izhoxabínekuek na Saldiñga netshi Jateja kagik nakaxanamak ne mimatuñshaldikuamake, mokue ezua janshizhe ajanashaté tu guabínamak miñkatshakuega minakshishatshak, ezua za mimatuñshaldikue. Eñki Jateja ají múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Junás atshishanamaga nuxa mimatuñshaldikue. 40 Ai nauwibamaki ezua pikáu zʉ́xaitsha atematshi dzhizhaldi maikldiuwi, maikse izhonanamakbeñga, nas Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge nakuaxaldinik, shuanekue abegaldi maikldiuwi me noxaldikue nzha.
41 ”Auxa zegatshak, Jateja saldiñga káguba agatsaldi ne katualdiéñ zegatshak, kuíbuldu Nínibexa zaldakue miñkizhgaldaxaldinik kaiga zhekualdabinukakue Jate guiyaba mimatuñshakue axamindaxaldixa. Jinake naldakí. Ekuejañki nauwibama Junásja Jatetshi múldigaba kakbeyatshakna, sha ajanashixa abajiñga abaja, Jatek axakualdi guananekue nak. Ne maiñ niñkauwañki naldiñki ai nauwibama zhakldé nakzé Najatetshi múldigaba miñmeyaldatshak jiaga, sha miyatshixa majiñga majazháldi, Najatek agakualdi guakí nibiná. 42 Ekibeñga na, Jateja saldiñga káguba agatsaldi ne katualdiéñ zegatshak, munzhi kagi Sabátshi sáñkalda miñkizhgaldaxaldinik kaiga zhekualdabinukakue Jate guiyaba mimatuñshakue axamindaxaldixa. Jinake naldakí. Nauwibama Saldamóñki muldetua ishkué izhoguák ai munzhiki agubisha maldé zeñka izhogué jiaga, ají múldigaba axaldukal nakldane nak. Ne maiñ niñkauwañki naldiñki ai nauwibama zhakldé nakzé miñkizhoxaldatshak jiaga, naldukasʉ́ñ miñzeka nzha.
Jisétshi alduna aldeñshane mokue nagaka
(Lk 11.24-26)
43 Ekí kakbeyatoshiñga na ekí kakbeyá: “Ezua jisétshi alduna kágubak zhinik iyaldeñshatshak, zʉk zaldi káguba isʉ́ñ zaldi neyaldinik, mani izhogaka za niyá nuka. Akzaldakí naldaldiake 44 ekí izhikbeyaldixa: ‘Kágubak nagazaxaitshaneñkaga mokue izhoxaldikuamak neyaldikue nzha.’ Gualdini eñka neyatshake, ai káguba ají aldunaxa Jatetshi Alduna izhogazhéga akzaldatshak, aiki juwí abata axautshi izhoxaldixa siyagaxauwane jana nuxa akzaldaldixa. 45 Ekí tualdiake, jiak aldéñ zhakaldak alduna shanekue kugua niji juizhakualdixa. Gualdiniki ekue na ai kágubak iyajuldunatshakna, eñki axañga agisaldatone guashiñki, zhakaldak agisaldaldixa nzha. Ne kaiga zhekualdabinuka sha miyatshixakuek ekibeñga miñgisaldaldixa nakldá.”
Duwe Jesútshi ajaba, aldanikue nak
(Mlk 3.31-35; Lk 8.19-21)
46 Ekí Duweja matshuwi kágubakuek kakbeyatogueñga na, ajaba, aldanikue juizhi aldagueniki, axazakuaxaldiamak jubaldaxa me aldák. 47 Guakna ezuaja Duwek ekí akbeyá:
—Duwe, mijaba, mizhanikue juizhi mixazakuakldana kakzeshi jubaldaxa akteté nagaldók.
48 Guake ekí akiyó:
—¿Mekue shi najaba, nakaja giemi jana nekue katualdikue na?
49 Ekí guaxeniki nasʉñ shi kagitixakue zʉnatuwi ekí guak:
—Jejiékue na najaba, nakaja giemikue nakldá. 50 Jinak ekí katuakí. Mieldekueki Najate jékaldaxa izhukaja kajañguamak axajanashixakue na najaba, nakaja giemi jana nekue katuñkuge nakldá —na guaxá.
* 12:1 12.1 “trigo” 12:1 12.1 Dt 23.25 12:4 12.3-4 1S 21.1-6; Lv 24.9. Ekí gatshak Jateja guiyaba tuñshazhá. 12:5 12.5 Nm 28.9-10 12:7 12.7 Os 6.6; Mt 9.13 12:11 12.11 Lk 14.5 12:21 12.17-21 Is 42.1-4 12:23 12.23 Jinake Dabítshi atukuaga izhgabeyazhá. Jateja ezua etshi atukuaga zʉnekualdal zʉñgakaxaldixa kakué nalguák. 12:24 12.24 Mt 9.34; 10.25 § 12:29 12.29 Ekí Duweja guagatshake aldéñki jisé zhakaldak kama axaldaldi na, etshi aldunakue káguba zhinik kezheñshaka kama axaldé guaklde. 12:30 12.30 Mlk 9.40; Lk 9.50 * 12:31 12.31 Jatetshi Alduna aguáñ izhbashijiñga ji atshatshak “eñki jisétshi kamakga ekí atshishixá” akuashi naldaka. 12:32 12.31-32 Lk 12.10 12:34 12.34 Mt 3.7; 23.33; Lk 3.7 12:34 12.34 Mt 15.18; Lk 6.45 12:38 12.38 Mt 16.1; Lk 11.16 12:39 12.39 Mt 16.4; Mlk 8.12 12:40 12.40 Jon 1.17 12:41 12.41 Jon 3.5 12:42 12.42 “sur” 12:42 12.42 1R 10.1-10; 2Cr 9.1-12 12:45 12.43-45 Ekí guagatshake ekí zʉñmeji naldaka. Mieldeki jisétshi alduna ijuldunanekue kezheñshatshak, Duwe Jesú ipanaldiamak agaunegakue. Ekíki Jatetshi Alduna aldéñldi izhogapanatshake jisétshi alduna mokue nagatshak ijuldunazháldiamak.