12
Meli tae et sisip mbomambaqape, Yesu-qa kha-te gumbøe-qouz
(Met 26:6-13; Mak 14:3-9)
1 Khøuwa siks mba mu꞉-ewabám, Pasova khøuwa kandambaqape. Yaq Yesu Betani vemiav-té genøwáv. Betani vemiav ndǿgo, ma Lazales geqotam, ndego løvøte-te gekhandi꞉v.
2 Yaq qakhagus ndøgo, Yesu zapaya, lou ndøkhakheinømém. Mata ndøyogím, lou. Ezoqa nøme, Yesu namba lou loge-te giqonavam, Lazalés.
3 Yaq Meli até gundigu, Yesu-té gunøwáv, botol-qase tae et sisip mbomambaqape, fia kandambaqape, vøndōndap, yaq Yesu-qa zenda tokhotapak-te sasa mo꞉qouz. Yaq ekeza izúm gumbøe-vuogím. Taqa sisip gò꞉yát. Khoev-qape ùnime꞉-gutáv.
4 Yaq Yesu-ge paev ezoqa kopo nøme, Zudas Iskaliot, ndego vaev sa gemboqambun, āv gene-eín nqǽgo,
5 “Nqanek tae et fia kandambaqape, ambá ziwi꞉mín, moni mokho tri andled vizī-qasemɨn. Yaq moni ndigu, ambá gigiap-av ezoqam zizø-etoamɨ́n.”
6 Ngenek nqanek manqat ge-ein, ambá av nqǣgo, gigiap-av ezoqam me꞉goām. Geté zapa ndǿgo: Ndego aqona ezoqám. Yesu neka tegi paev ezoqam-gi moni, ndégo tembo-kewagám neka nøme sège-nøzøzoɨ́n, ekezan nonqo.
7 Geté Yesu gembo-ein, “Sègembo-iváv, ngunuk. Ei mbá guni-matanám. Nqanek tae et sisip mbomambaqape gugeatam neka noqa kha-te vō꞉qouz, ngunuk no otønat nonqo me꞉khakheinømbém.
8 Zo gigiap-av ezoqam namba oskia zøté-yageapát. Geté no namba, oskia zí꞉yageák.”
Lazales gimbo-voqoem
9 Zu ezoqa bawan-qape giyogem av nqægo, Yesu Betani vemiav-tē gegō, yaq ndigu tinøzáv ndǿgo. Ndigu ambá av nqǣgo, Yesu zapaya mbā gini-apāt, geté ndigu até Lazales omete-qa ndøgoám, ndego Yesu løvøte-te gekhandi꞉v.
10 Yaq Mbumbukiam-gi iziz ezoqa kandakanda, nqanek matev giqeivim, ndigu āv gini-voqoém nqǽgo, “Até Lazalés-a, bìzilaém.”
11 Zapa ndǿgo, Lazales zapaya, Zu ezoqa kopoáv, Yesu-té ginønøzáz, ndego vø̄-unimanqatinim.
Yesu Zelusalem taon-te, ande kawa ezoqam me ge꞉-on
(Met 21:1-11; Mak 11:1-11; Luk 19:28-40)
12 Yaq khøuwa nøme qandopave, ezoqa bawan-qape Pasova khøuwa kandambaqape-te gindupindam, āv giniyogém nqǽgo: Yesu Zelusalem taon-té gendówáv. Avønín géfakhán.
13 Yaq ndigu epek ndø-upøgím, vømbø̄e-qatøzem. Yaq āv gini-akhaemát nqǽgo, “Hosána! Iké꞉ Mbumbukiam-te. Ndego ngenek ezoqam bèkhakheinøvém, Evezøza-qa iz-te ngegeav, ngenek Izlael ezoqam-ge kawa.”
14 Yaq Yesu donki ndakinak ndø-omét. Yaq zita-té gembøeqóm, sasa ndøwav. Taqa yaq-te, Mbumbukiam-qa manqat, é-møndo꞉-eín, av nqægo,
15 “Zayon ezoqam. Zo møe ndø̀go᷄, zo ezoqam, Zelusalem taon-te ndozoyage. Ngé! Zoge kawa ngégeav. Donki ndakinak-qá zita-té gonoqotáv.”
16 Ta khøuwa-te ndøgo, Yesu donki-qa zita-te, Zelusalem taon-te gewav, tegi paev ezoqam nqanek manqat-qa mokho zøtezateáv. Geté vaev-te, Yesu iz kandambaqape gendap, yaq tinizøtéz ndǿgo, nqanek manqat, Yesu-qá yaq-té qane-peaupám. Yaq ezoqa Yesu āv timbøe-matønømém, av Mbumbukiam-qa Manqat bugukhokhof qæ-ein.
17 Ndigu ezoqa kopoav, Yesu gi-ometam, Lazales gembo-akha, ndego manqei-pakha-te gegoam, neka løvøte-te vø̄khandi꞉v, ndigu nqanek emanqat sège-vøndazát.
18 Yaq nakémbá, ezoqa kopoav-qape nakhoa-te gizav, Yesu vømbø̄e-qatøzem. Zapa ndǿgo, ndigu nqanek umingiap matev-qa yaq-te, mø̀ndøyogém, Yesu gematanam.
19 Yaq Felisi ezoqam ekeza mokho-mba, āv ginibónd nqǽgo, “Ndǽ, zøtéqeivīm? Ni ezoqa Yesu-qa yaq-te qazizømbi-khafen, kopømba mbaín. Ezoqa ewaqape sègembo-pavét.”
Bawan vini-ak, Yesu omete-qa gigoam
20 Ndigu ezoqam-qa mokho-te, Zelusalem taon-te gi-apat, Pasova khøuwa-te Mbumbukiam-qa iz timø-eqanem, Glik ezoqam mø̀ndøgoám.
21 Yaq ndigu Filip-té ginøzáv, ndego Betsaida vemiav-ak, ndøgo Gelili plovins-te, vømbō-einim, “Khanánqa. Ni ambá manqat nimbo-einimɨ́n, Yesu.”
22 Yaq Filip Endlu-té genøwáv, vømømbō-ein. Yaq ndigu ezoqa menas, sasa ndøzav, Yesu vømømbō-einim.
23 Yaq Yesu gezø-qavøiu, “Qanimáv. Khøuwa iz mø̀ndøndáp. Mbumbukiam avønín, iz kandambaqape mbó-etoám, Ezoqam-ge Yo.
24 No unimanqatín nqazø-manqate. Wit nanga, manqei-te bøiazaneav tøgoat neka pakhaezateav vǿgoāt, yaq yakhapus mbá segégoát. Geté tipakhaez, yaq nanga ndǿviám. Kopoáv.
25 Gekha ezoqām ndego, yage-te møqæ tømboyat, ndego ndæ̀khambuá. Geté gekha ezoqām ndego, nqanek manqei-qape-te, ekeza yage zita te꞉wua, ndego miavmiav ndǿgeatát.
26 Gekha ezoqām ndego, noqa sasae gone-qa ndego, ndego no bènøpáev. Yaq ma no tøtegoat, até ndegó-a, gégoát. Gekha ezoqām ndego, noge sasae ezoqam tegoat, ndego noge Tat, iz kandambaqape mbó-etoám.”
Yesu ekeza løvøte-qa yaq-te ge꞉zømas
27 Yaq Yesu manqat nøme gezø-ein, “No nòfofogeapét. Matavap gènømbu-kiambøpét. Gê, no gekha manqat nó-eīn? Ndǿgò? ‘Tát! No vø̀khandī꞉n. Nqanek viniv-qape benøfàkha᷄n.’ Geté āv taoká! No nqánek qategeavún. Khøuwa eqeieqei mø̀ndøndáp.
28 Tát! Qakeza iz vø̀-eqá!”
Yaq yan-te nqo꞉go, manqat ndofakhán. Āv qane-eín nqǽgo, “No nøkeza iz, mø̀e-eqá. Yaq no nangó qatǿ-eqá.”
29 Ezoqa ewaqape, ta manqei-te ndøgo giwaniapam neka nqanek manqat vø̄yogem, nøme āv gini-einím nqǽgo, “Ndand ndønqøōz.” Geté nøme gi-einim, “Enzol ezoqam, manqat mbo-eín.”
30 Yaq Yesu gendo-ein, “Manqat nqanek, yan-te qandovis, ambá av nqǣgo, no zapayā qane-manqatām. Geté zo zapayá qane-manqatám.
31 Ndakin Mbumbukiam manqei-qape ezoqam gégevezó, neka ndego manqei-qape kawa ezoqam, Saitan, vǿ-ogiū.
32 No manqei-qape-te nqægo, ti-eqanonam, yaq no ezoqa ewaqape nókhatób, no-te.”
33 Yesu nqanek manqat ge-ein, tenezømás ndǿgo, ndego ande āv kenénanīm.
34 Yaq ezoqa ewaqape gindu-einim, “Mozes-qa guguna manqat, ni qeiyogem, āv qaninømánd nqǽgo, Mesaya ndego miavmiav ndǿyagát. Yaq ge qô, gekha zapâ, qo av ndoqote-manqate nqægo, Ezoqam-ge Yo gēnanīm? Neka gê, ndego Ezoqam-ge Yo, gekha ezoqâm?”
35 Yaq Yesu gezø-qavøiu, “Waev, zo mokho-te khøuwa nøme khapémbá tøgoat. Zo ndakin waev zua nandazømbego, yaq waev-té qanø-okhó. Soqaín ndøgo, zo bøivun tøgutaz. Zapa ndǿgo, gekha ezoqām ndego, bøivun-te tema, ndego gé꞉-otevák, ande āv kenéma.
36 Ndakin waev zua ndøgó, zo namba. Yaq nakémbá, vø̀-unimanqatiním, nqanek waev, yaq até zó-a, vozó-waev-ezoqam-ēz.”
Yesu nqanek manqa manqate qamømbøe-navøem, yaq gèwáv. Gèpeó, ezoqam-te.
Ezoqa kopoáv, Yesu unimanqatinteáv
37 Yesu ezoqa ewaqape-qa bøi-te, umingiap matev vinivinimba kopoáv gematønumam. Geté até ndøgó-a, ndigu unimanqatinteáv ndego.
38 Nqanek matev tønefakhán ndǿgo, Mbumbukiam-qa Manqat tàbete-unimanqatín, tege manqa vevezam ezoqam Aezaya gepeawam. Ndøgo āv qane-manqaté nqǽgo,
“Evézøza. Manqat ndøgo, ni qati-zømesimam, gekha ezoqā ndǿ-unimanqatin?
Neka gekha ezoqā ndǿmatøvem, av nqægo, nqanek matev kandakanda, Mbumbukiam ndømatanām?”
39 Ezoqa kopømba mbaín, Yesu gé-unimanqatinīm. Taqa yaq-te, Aezaya manqat nøme āv gene-eín nqǽgo,
40 “Mbumbukiam bøi mø̀ndøzø-gutám,
neka mbøni vøzø̄tok.
Yaq nakémbá, ndigu kopømba mbaín, bøi ti꞉qeivat
neka tiqa mbøni-te, kopømba mbaín, mokho timbo-ndapemat,
neka ndigu kopømba mbaín, no-te tinduzav, neka no ndigu vǿe-khakheinøvēm.”
41 Aezaya nqanek manqat, Yesu me꞉-eín. Ndego é-møndo꞉qeív, av nqægo, Yesu iz kandambaqape ndǿndáp.
42 Ezoqa kopoáv, ndigu Yesu unimanqatinteáv. Geté até Zu megetapak mokho-té-a, nøme mø̀ndø-unimanqatiním. Kopoáv. Geté ndigu gèkhonoumám. Ndigu manqat bavokho einiáv, av nqægo, Yesu-tē ginønøzāz. Zapa ndǿgo, ndigu Felisi ezoqam-te møe ndøgoám. Soqaín ndǿgo, ndigu tiqa guligulim-te tizømbe-khafen.
43 Ndigu iz kandakanda, ezoqam-te ndape-qa ndøgoám, ambá ndø̄go, Mbumbukiam-te.
Ezoqa manqa ovøyam-te tø-ab, nqánek, Yesu-qa manqat
44 Yaq Yesu sa manqa ndøyám. Āv gene-eín nqǽgo, “Gekha ezoqām ndego, no nde-unimanqatinat, ndego ambá av nqǣgo, no mba ndø-unimanqatināt. Geté ndego até ndegó-a, no gendo-khofotan, nde-unimanqatînát.
45 Neka gekha ezoqām ndego, no ndenømende, ndego até ndegó-a, no gendo-khofotan, nde-omêté.
46 No waev nogeavún, nqanek manqei-qape-te. Yaq gekha ezoqām ndego, no nde-unimanqatinat, ndego bøivun-te sekemba géyageák.
47 Gekha ezoqām ndego, noqa manqat ndeyoge, gete o-mba ndapeav ndøgo, no ndego manqa ovøyam-te nǿveák. Zapa ndǿgo, no ambá ta zapaya ndǿgo, tøtegeavún, manqei-qape ezoqam manqa ovøyam-te tæ-ab. Geté no ndigu khandi꞉zat-qa nogeavún.
48 Gekha ezoqām ndego, no ndesanqana neka noqa manqat o-mba ndapeav ndego, matev ndø̂gó, ndego manqa ovøyam-te tøve. Ndego vaev khøuwa-te, manqa ovøyam-te, nqánek qávé, manqat no nqæmanqate.
49 Zapa ndǿgo, manqat ndøgo, no qate-zømesimam, ndøgo ambá av nqǣgo, noqa matavap-tē qando-fakhatē. Geté manqat, Tat nøløvuát, ndego no gendo-khofotan, no gekha manqat banø̄-ein neka ezoqa batē-zømesim.
50 Neka no mø̀tenøtén, manqat ndøgo, no manqa genø-løvua, tøte-zømesim, zo khandi miavmiav zǿ-etoám. Yaq nakémbá, gekha manqāt ndøgo, no nqate-manqate, no āv qate-manqaté, av Tat genømbe-ein.”